Tsiviilasi nr 2-07-23312
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. september 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-07-23312
Tsiviilasi
G. AS hagi X. OÜ vast 177 012,91 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • • •
Hageja: G. AS hageja esindaja: Jürgen Kirsis (Attend Õigusbüroo OÜ; asukoht: Kaupmehe 6-41, 10114 Tallinn); kostja: X. OÜ kostja seaduslik esindaja A.K.
sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
01.12.2004 sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse ruumid ning viimane kohustus hagejale tasuma igakuiselt üüri summas 17 355 krooni, millele lisandusid ka kommunaalteenused. Üürilepingus lepiti kokku, et eelnimetatud summade maksmisega hilinemise korral tuleb kostjal tasuda viivist 0,15% päevas. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, palub hageja kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 131 501,80 krooni ning viivised summas 45 511,11 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne viie (25) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et hagimaterjalid on kostja seadusliku esindaja abikaasale kätte toimetatud 23.05.2008. Seega TsMS § 318 lg 2 ja § 322 lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid kostja seaduslikule esindajale ning seeläbi ka kostjale kättetoimetatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (VÕS § 292 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud poolte vahel sõlmitud üürilepingu, kostjale koostatud arvete ning hoiatusega. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega G. AS hagi X. OÜ vast 177 012,91 krooni nõudes.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.