Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Lg. 2 kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Lg. 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Lg. 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avaldaja on ekslikult kasutanud lg. 4 sätestatud teise poole õigusi. Seega, kuna avalduse töövaidluskomisjonile esitas A T ja tema vaidlustab ka töövaidluskomisjoni otsuse kohtus, siis tuleb avaldaja A T ’l esitada kohtusse hagiavaldus vastavalt TsMS §-s 363 sätestatud nõudeile. 2) ITVS § 9 lg 2 kohaselt kohtusse hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõiv TsMS-s ettenähtud korras Riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi, milleks on 200 krooni. Riigilõivu tasutud ei ole. 3) TsMS § 221 lg. 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Esindaja volikiri puudub. Eeltoodud põhjustel jättis kohus esitatud avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 20 päeva alates määruse kättetoimetamisest avaldajale endale. Kohus juhtis määruses tähelepanu ka sellele, et kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle avaldajale. Kohtumääruse võttis A T vastu 30.07.2008.a., mille kohta andis ta allkirja. Seega puuduste kõrvaldamise viimaseks tähtajaks oli 19.08.2008.a. Nimetatud tähtajaks A T puudusi ei kõrvaldanud, samuti ei teatanud ta kohtule takistavatest asjaoludest. TsMS § 372 lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna A T on jätnud kohtu nõude puuduste kõrvaldamiseks tähtaegselt täitmata, siis keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 372; 464; 465; 661 nõudeist. Kohtunik