Võlaõigus › Töövõtulepingud

Asjaolud Hageja OÜ M esitas 25.07.2008 Harju Maakohtule hagi OÜ M vastu hagiavalduse rahalise kohustuse täitmise nõudes: põhinõude 957 785,99 krooni, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintressi nõude 625 571, 70 krooni, 24. juuli 2008.a. seisuga ning OÜ M ja OÜ OÜM vahel 19. jaanuaril 2007.a. sõlmitud töövõtulepingu nr 1901-07 XXX kortermaja renoveerimis- ja ehitustööde teostamiseks täitmise viivitamisest tekkinud viivitusintressi nõude 1 229,25 krooni päevas (s.o. 0,25 % 491 700,80 kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni ning OÜ M ja OÜ OÜM vahel 22. mail 2007.a. sõlmitud töövõtulepingu nr 22-05-07 Haapsalu, XXX hoovis kortermaja ehitustööde teostamiseks täitmise viivitamisest tekkinud viivitusintressi nõude 2 330,43 krooni päevas (s.o. 0,5 % 466 085,19 kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Taotluse kohaselt on hageja nõue kostja vastu märkimisväärselt suur, moodustades kokku 1 612 696, 65 krooni, kusjuures viivised suurenevad iga päevaga. Töövõtulepingute alusel on eeltoodud summad muutunud sissenõutavateks, kostja on suuliselt põhjendanud arvete tasumata jätmist rahaliste vahendite puudumisega, mis viitab kostja olulistele likviidsusprobleemidele. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole suuliselt ja kirjalikult võlgnevuse kustutamiseks. Vaatamata hageja nõudmistele ei ole kostja töövõtulepingute järgset võlga tänaseni tasunud, samuti ei ole kostja poolt tehtud mingeid mõistlikke ettepanekuid võlgnevuse kustutamise kohta. Elektroonilise kinnisturamatu päringusüsteemi alusel kuulub kostjale kinnisvara, kuid valdav enamus kostja kinnisvarast on koormatud väga suurte hüpoteekidega laenukohustuste katteks, samuti võib eeldada kinnisasjade turuväärtuse märkimisväärset vähenemist käesoleval ajal kinnisvaraturul valitseva madalseisu tingimustes. Kostja 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt on kostjal lühiajalisi laenukohustusi 23,3 miljonit krooni ja pikaajalisi laenukohustusi 13,3 miljonit krooni, võrreldes eelmise aastaga on oluliselt suurenenud võlad hankijatele koos maksuvõlgadega, moodustades kokku 10, 2 miljonit krooni. Vara bilansiliseks väärtuseks on 51 miljonit krooni, hageja hinnangul on selle turuväärtus käesoleval ajal tunduvalt väiksem, kohustuste maht on 46, 8 miljonit krooni. Kostja 2007.a. majandustegevuse tulemuseks oli kahjum – 4 577 846 krooni. Kostja 2007 .a. majandusaasta aruandele on lisatud OÜ Audiitorfirma Klea vannutatud audiitori poolt 30. juunil 2008.a. tehtud audiitori järeldusotsus, mille kohaselt tulenevalt turuolukorrast ei pruugi kostja põhitegevusest laekuvad rahavood olla piisavad, et lühiajalisi laenukohustusi tähtaegselt tasuda ning see asjaolu võib avaldada mõju kostja tegevuse jätkuvusele. Ka on kostja asunud hagejale teadaolevalt aktiivselt realiseerima oma hüpoteekidega koormamata vara, mida tõendab ka elektroonilisest kinnistusraamatust saadav info. Võttes arvesse kostjale kuuluvate kinnisasjade koguväärtust ning kostja kohustusi, kostja 2007.a. majandusaasta tulemusi, samuti audiitori arvamust kostja majandusaasta aruande kohta, siis juhul, kui kohus hagi rahuldab ja mõistab hageja nõutava summa kostjalt välja, ei pruugi kostjal olla piisavalt vara, mille arvelt hageja nõuet rahuldada, mistõttu ilma hagi tagamata võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks. Hageja on seisukohal, et arvestades tema nõude suurust 1 612 696, 65 krooni tuleb hagi tagamiseks seada kohtulik hüpoteek kolmandale järjekohale OÜ M kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistule, nimetusega XXX, asukohaga XXX. Harju Maakohus asus seisukohale, et hagi tagamine tuleb siduda tagatise andmisega ning 28.07.2008.a. kohtumääruses kohustas OÜ-d OÜM deponeerima tagatise summas 300 000 krooni Harju Maakohtu deposiidikontole. Hageja esitas eelnimetatud määruse peale 06.08.2008 määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt puuduvad maakohtu 28.07.2008.a. määruses põhjendused, mille alusel kohus jõudis järelduseni vastustajale võimaliku kahju põhjustamises ning tagatise suuruses. Lisaks ei ole kohus põhjendanud, miks tuleb eelistada makseraskustes vastustaja võimalusi ja huvisid

määruskaebuse esitaja huvidele. TsMS § 7 sätestatud poolte võrdsuse põhimõttest tulenevalt ei tohi ega saa kohus makseraskustes vastustaja huvisid ja võimalusi eelistada hageja töövõtulepingutest tulenevatele nõuetele. Kohus on jätnud tähelepanuta määruskaebuse esitaja poolt viidatud asjaolu, et vastustaja on asunud aktiivselt realiseerima oma hüpoteekidega koormamata vara, mis võib viidata vastustaja huvile esitada võlgniku pankrotiavaldus. Samuti leiab hageja, et vastustajale kuuluvatest kinnistutest vaid ühele kinnistule vastustajale kuuluvatest 29 kinnistust kolmandale järjekohale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei piira vastustaja võimalusi kohustuste täitmisel ning ei põhjusta kahju. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vastustaja laenukohustuste tagamiseks on vastustajale kuuluvatele kinnistutele seatud erinevate pankade ja vastustajaga seotud äriühingute kasuks hüpoteegid märkimisväärsetes summades, hageja aga taotleb kohtuliku hüpoteegi seadmist alles kolmandale järjekohale vaid ühele hagejale kuuluvatest kinnistustest, nimelt Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistule nimetusega XXX asukohaga XXX , mis on koormatud esimesel järjekohal asuva hüpoteegiga SEB Pank kasuks summas 3 650 000 krooni ning teisel järjekohal oleva hüpoteegiga samuti SEB Pank kasuks summas 900 000 krooni. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmine kolmandale järjekohale ei piira kuidagi vastustaja võimalusi kohustuste täitmisel SEB Panga ees, milline on igal juhul eelistatud tagapoolsel järjekohal asuvast hüpoteegipidajast. Samas on määruskaebuse esitaja kasuks kolmandale järjekohale seatav kohtulik hüpoteek ainsaks hagi tagamise abinõuks, mis annaks määruskaebuse esitajale mingisugusegi võimaluse saada oma nõue rahuldatud kas või osaliselt vastustaja võimaliku pankroti korral. Määruskaebuse esitaja on tõendanud hagi tagamise taotlusele lisana nr 11 lisatud audiitori järeldusotsusega, et vastustaja tegevus ei pruugi olla jätkusuutlik just nimelt suurte lühiajaliste laenukohustuste tõttu, laenuandjate hüpoteekidega tagatud nõuded teatavasti rahuldatakse enne teisi nõudeid. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuliku hüpoteegi seadmine kolmandale järjekohale pankadest laenuandjate järele ei piira vastustaja võimalusi kohustuste täitmisel. Kohtulik hüpoteek ei keela vastustajal vara käsutamist, seega ei põhjusta kohtuliku hüpoteegi seadmine kolmandale järjekohale ühele vastustajale kuuluvatest kinnistutest, vastustajale kahju. Samuti on hageja hinnangul kohtu poolt määratud tagatise suurus ebamõistlikult suur. Tagatise suuruse määramisel pole kohus arvestanud asjaoluga, et vastustaja on viivitanud lepingujärgsete kohustuste täitmisega üle poole aasta. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kolmandale järjekohale ühele vastustajale kuuluvatest kinnistutest nõutava tagatise suurus 300 000 krooni on ebamõistlikult suur, põhjendamata ja vastuolus TsMS § 2 sisalduva põhimõttega, mille kohaselt peab kohus lahendama tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 28.07.2008.a. määrus tsiviilasjas nr 2-08-51036, millega määrati OÜ-l OÜM deponeerida tagatis 300 000 krooni suuruses summas Harju Maakohtu deposiitkontole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud määruskaebusega, leidis, et määruskaebuse esitamine on käesoleval juhul seaduse järgi lubatud. Määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuselt on tasutud riigilõiv seaduses sätestatud suuruses. Seega tuleb esitatud määruskaebus võtta menetlusse. Kuivõrd kohus sidus vaidlustatud määruses hagi tagamise tagatise andmisega, on kohus seisukohal, et vaidlustatud määrus ei puuduta kostja OÜ M õigusi. Tulenevalt TsMS § 663 lg 3 ei edasta kohus määruskaebuse ja selle lisade ärakirju kostjale OÜ M . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega. TsMS § 378 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks muuhulgas kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine.

Kohus, tutvunud esitatud määruskaebusega, leiab et määruskaebus on põhjendatud ning kuulub kaebuses toodud asjaolusid arvestades rahuldamisele. Kohus nõustub apellandi seisukohaga, et kohtuliku hüpoteegi seadmine kolmandale järjekohale pankadest laenuandjate järele ei piira vastustaja võimalusi kohustuste täitmisel. Kohtulik hüpoteek ei keela vastustajal vara käsutamist, seega ei põhjusta kohtuliku hüpoteegi seadmine kolmandale järjekohale ühele vastustajale kuuluvatest kinnistutest vastustajale kahju. Seega tuleb Harju Maakohtu 28.07.2008 määrus, millega kohus määras deponeerida hagejal tagatis 300 000.00 krooni Harju Maakohtu deposiitkontole tühistada. Kohus leiab ka, et hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kostjale kuuluvale kinnisasjale ning arvestades haginõude suurust tuleb esitatud taotlus rahuldada. Nähtuvalt hagi tagamise avaldusest ja selle lisadest on kostjal majandusraskusi. Samuti on enamus kostjale kuuluvast kinnisvarast koormatud hüpoteekidega. Ka asjaolu, et kostja hoidub kõrvale hagejale võla tasumisest, annab kohtule põhjust arvata, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks. Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (TsMS § 378 lg 4). Antud juhul kohtuliku hüpoteegi seadmine ei koorma liigselt kostjat, kuivõrd kostjal säilib kinnistu käsutamisõigus ning kostjale kuuluvale kinnisasjale kolmandale järjekohale hüpoteegi seadmine ei kahjusta ka kostja majandustegevust. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon hagi tagamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. OÜ OÜM asus 24.07.2008.a. Rahandusministeeriumi kontole nr 221013921094, viitenumbriga 3100057358 47889.30 krooni, selgitusega „hagi tagamise kautsjon OÜ OÜM hagi tagamise avalduselt OÜ M suhtes”. Nimetatud summa tuleb OÜ-le OÜM tagastada.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.