lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-69830/52

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 21.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-09-69830/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2485
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Põhjatäht OÜ11491515(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2010. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-69830

Tsiviilasi

Rene Ringase hagi Põhjatäht OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

677.408, 60 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. juuni 2010. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rene Ringase apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. detsember 2010. a.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant Rene Ringas (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X, XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Siiri Malmberg Vastustaja Põhjatäht OÜ (registrikood 11491515, asukoht Kaarli pst. 7 - 5, Tallinn), lepinguline esindaja adv. Helen Tomberg

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 11. juuni 2010. a. otsus Rene Ringase hagis Põhjatäht OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Selgitused:

1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

22.detsembril 2009. a. esitas Rene Ringas Harju Maakohtusse hagi Põhjatäht OÜ vastu täiteasjas 025/2009/4671 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel täidetakse Meifort Baltic Invest Group OÜ ja Masterinvest OÜ vahelistest töövõtulepingutest nr. 19-01-07 ja 22-05-07 tulenevaid nõudeid Masterinvest OÜ vastu. Viidatud töövõtulepingute alusel kohustus Meifort Baltic Invest Group OÜ tegema Haapsalus Lahe 10 hoovis ja Pärnus Aia 24 kortermajade ehitus- või renoveerimistöid. Töövõtulepingutest tulenevad nõuded on loovutatud kostjale Põhjatäht OÜ-le. Hagejale teadaolevalt lepingutest võlgnevusi ei ole. Meifort Baltic Invest Group OÜ tunnistab 14. juuli 2008. a. akteerimise selgituses, et tunnistab lepingu nr. 19-01-07 järgseid töid summas 2.656.752, 20 krooni. Selle lepingu järgi on Masterinvest OÜ tasunud perioodil 1. jaanuarist 2007. a. kuni 17. septembrini 2008. a. Meifort Baltic Invest Group OÜ-le 3.130.047, 70 krooni, mis on 473.295, 50 krooni rohkem kui oli töid teostatud. Lepingu nr. 22-05-07 eest on esitatud arveid kokku summas 2.646.267, 90 krooni ning perioodil 1. jaanuarist 2007. a. kuni
17.septembrini 2008. a. on tasutud 2.180.182 krooni, arvestades lepingu nr. 19-01-07 alusel enamtasutu lepingu nr. 22-05-07 katteks. Seetõttu ei ole kostjal nõuet ning kostja ei saa nõuda hagejalt hüpoteegi realiseerimist. Hüpoteek on seatud töövõtulepingutest tulenevate nõuete suhtes ning lepingust ei nähtu, et hüpoteek oleks seatud Harju Maakohtu määruse täitmise tagamiseks. Harju Maakohtu määrus täidab kompromisslepingut, mis ei ole hüpoteegiga tagatud.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja nõue tuleneb 19. detsembri 2008. a. kohtumäärusest, millega on kinnitatud töövõtulepingu poolte vaheline kompromiss, mille kohaselt Masterinvest OÜ kohustus tasuma mõlema töövõtulepingu järgi 1.150.000 krooni. Vastuväited täitemenetluses on seetõttu lubatud vaid juhul, kui need põhinevad asjaoludel, mis tekkisid pärast kohtulahendi jõustumist. Hüpoteegilepingu sõlmimise ajal oli hageja nõuetest teadlik. Masterinvest OÜ on pankrotis ning kostja nõue on pankrotimenetluses 100% rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus 11. juuni 2010. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tühistas Harju Maakohtu 6. jaanuari 2010. a. määrusega seatud hagi tagamise abinõu – täitemenetluse 025/2009/4671 peatamine. Puudub vaidlus, et 29. septembri 2009. a. hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi hüpoteegileping) alusel tagab hagejale kuuluv kinnisasi Männiaia 1 ja Männiaia la Neeme külas Jõelähtme vallas kõiki nõudeid Masterinvest OÜ vastu, mis tulenevad Meifort Baltic Invest Group OÜ ja Masterinvest OÜ vahel 19. jaanuaril 2007. a. sõlmitud töövõtulepingust nr. 19-01-07 ja 22. mai 2007. a. töövõtulepingust nr. 22-05-07, millest tulenevad nõuded on 28. septembri 2009. a. nõuete loovutamise lepinguga loovutatud kostjale. Selle hüpoteegilepingu alusel on Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts algatanud täitemenetluse 025/2009/4671 nõude suurusega 612.697 (ilma täitekuludeta). Hageja väited, et puuduvad töövõtulepingustest tulenevad nõuded, kuna Masterinvest OÜ on lepingujärgse summa tasunud, on jäänud tõendamata. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et Meifort Baltic Invest Group OÜ on pöördunud kohtu poole töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 957.785, 99 krooni ja viivise 654.910, 66 krooni väljamõistmiseks Masterinvest OÜ-lt. Kohtumenetluse käigus on töövõtulepingu pooled jõudnud kompromissile ning 19. detsembri 2008. a. määrusega tsiviilasjas 2-08-51036 on Harju Maakohus kinnitanud kompromissi, mille kohaselt Masterinvest OÜ kohustub tasuma Meifort Baltic Invest Group OÜ-le 1.150.000 krooni. Seega on töövõtulepingutest tuleneva nõude olemasolu ja suuruse tuvastanud kohus ning hageja väide, et töövõtulepingutest tulenev võlgnevus puudub, ei ole õige. Hageja poolt esiletoodud asjaolud (lepingujärgse raha maksmine) toimusid enne kohtumääruse tegemist. Samuti ei ole põhjendatud hageja väide, et kohtulahendiga kinnitatud töövõtulepingutest tulenev nõue ei ole hüpoteegiga tagatud, sest hüpoteegilepingu kohaselt tagab hüpoteek kõiki nõudeid, mis tulenevad viidatud töövõtulepingutest (hüpoteegilepingu p. 22). Pärnu Maakohtu määrusega on välja kuulutatud Masterinvest OÜ pankrot. Kostja on esitanud selles pankrotimenetluses nõude, kuid nõue on 100% rahuldamata. Seetõttu ei saa kohus jõuda hagejaga samale järeldusele, et kostja nõue on rahuldatud ning täitemenetlus seetõttu lubamatu. Apellatsioonkaebus Rene Ringas palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asi tagasi arutamiseks esimese astme kohtusse. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et tsiviilasja 2-08-51036 raames Masterinvest OÜ ja Meifort Baltic Invest Group OÜ vahel kompromissilepingu sõlmine lükkab ümber apellandi väite, et Meifort Baltic Invest Group OÜ-l puuduvad töölepingutest nr. 19-01-07 ja 22-05-07 rahalised nõuded Masterinvest OÜ vastu. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid kompromissi kohta. Kompromissi sõlmimisel ei vaata kohus asja sisuliselt läbi. Seega ei saanud kohus tuvastada, et OÜ-l Masterinvest oleks nimetatud töövõtulepingutest rahalisi kohustusi. Asjaolu, et käesolevas kohtumenetluses apellandi poolt väljatoodud asjaolud leidsid aset kompromissi sõlmimisest

ajaliselt varem, ei oma tähtsust. Kohtumenetluses kompromissi sõlmimine ei võta apellandilt õigust hüpoteegiga tagatud nõuetele vastu vaielda tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 351 lõikest 3. Kohus on nimetatud sätte jätnud kohaldamata. AÕS § 351 lg. 3 kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, võib esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Apellandi kinnistule seatud hüpoteek tagab töövõtulepingutest tekkinud nõudeid. Seega asjaolu, kas lepingute alusel oli OÜ-l Masterinvest sissenõutavaid rahalisi kohustusi, tuli hinnata sõltumata sellest, kas OÜ Masterinvest on sõlminud tema vastu suunatud kohtumenetluses kompromisslepingu või mitte. Ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 579 sätestab, et kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. Sätte eesmärk on määratleda kompromissilepingu mõju vaieldavas või ebaselges võlasuhtes osalevatele kolmandatele isikutele, kes ise kompromissilepingus pooleks ei ole. Sellega välistatakse olukord, kus võlasuhte sisu muutev kokkulepe laieneks samas võlasuhtes mitteosalevatele isikutele nende tahtest sõltumatult ja nende teadmata ja mis oleks vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Nimetatud põhimõtet tuleb kohaldada ka olukorras, kus kolmanda isiku vara tagab mingist õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Vastupidises olukorras piirataks ebamõistlikult kolmanda isiku õigust esitada nõudele vastuväiteid ja laiendataks põhjendamatult kolmandate isikute kohustusi. Kohtu järeldus Masterinvest OÜ pankrotimenetluses esitatud nõude kohta ei ole põhjendatud. Asjaolu, et vastustajal on Masterinvest OÜ pankrotimenetluses tunnustatud nõue, ei tähenda, et nõue tuleneks eelnimetatud töövõtulepingutest – OÜ Masterinvest on sõlminud kompromissilepingu, millest tuleneb kohustus maksta raha. Samuti ei piira see apellandi õigust esitada vastuväiteid töövõtulepingutest tulenevatele nõuetele. AÕS § 325 lg. 1 sätestab, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-41-04 asunud seisukohale, et AÕS hüpoteeki reguleerivate sätete mõtte kohaselt tuleb kaitsta omaniku huvi olla kindel kinnisasja vastutuse ulatuses ning seetõttu tuleb eeldada, et kinnisasi vastutab ainult omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitavatest lepingutest tulenevate nõuete eest. Täitedokumendiks oleva lepingu punktide 2. 2. 1 ja p. 2. 2. 2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud töövõtulepingutest ning nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid. Apellant ja vastustaja ei ole täitedokumendis kokku leppinud, et hüpoteek tagab OÜ Masterinvest ning vastustaja või OÜ Masterinvest ja OÜ Meifort Baltic Invest Group OÜ vahel sõlmitud kompromissilepingust tulenevaid nõudeid. Kohus tõlgendas ebaõigesti VÕS § 578 lõikeid 1 ja 2, asudes seisukohale, et kompromiss on esialgse võlasuhte osa. VÕS § 578 lg. 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg. 2 sätestab, et eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-87-07 leidnud, et see, kas kompromissilepingu sõlmimisega lõppevad poolte algsed nõuded ning need asenduvad kompromissilepingus kokkulepituga või jäävad algsed kohustused kehtima paralleelselt kompromissilepinguga, sõltub sellest, milline oli poolte tahe kokkulepet sõlmides. Ka kohtumenetluses sõlmitav kompromiss allub VÕS-i regulatsioonile. Eeltoodust järeldub, et kompromissileping on eraldiiseseisev leping. Kompromisslepingu sõlmimise vajadus tekib siis, kui pooled vaidlevad õigussuhte sisu üle selle vaieldavuse või ebaselguse tõttu ning sellega reguleerivad pooled uuesti omavahelised vaieldavad õigussuhted. Kompromisslepingu eesmärk on välistada edaspidi vaieldavatele või ebaselgetele õigussuhetele tuginemine. Eeltoodust nähtub selgelt, et kompromissileping on olemuslikult iseseisev võlasuhe. Apellant

ei ole andnud nõusolekut, et temale kuuluv kinnistu tagaks kompromissilepingust tulenevaid kohustusi. Hüpoteek tagas esialgsest võlasuhtest tulenevaid rahalisi kohustusi. Kompromissilepingu võimalik kausaalsus esialgse võlasuhtega ei muuda kompromissi esialgse võlasuhte osaks. Ka tsiviilasjas 2-08-51036 sõlmitud kompromissilepingust ei tulene, et Masterinvest OÜ võlgneb töövõtulepingute nr. 19-01-07 ja 22-05-07 alusel raha. Pooled on kokku leppinud, et kompromissilepingu täitmisel loetakse ka töövõtulepingud täidetuks. Seega ei ole pooled leppinud kokku esialgse võlasuhte muutmises, vaid selles, et esialgne võlasuhe lõppeb kompromissilepingu täitmisega Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et TsMS § 657 lg. 1 p. 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et 19. jaanuaril ja 22. mail 2007. a. sõlmisid Meifort Baltic Invest Group OÜ kui töövõtja ja Masterinvest OÜ kui tellija töövõtulepingud ning et nendest lepingutest Masterinvest OÜ-le tulenevate kohustuste täitmist tagas hageja kinnistule (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. 12057302) seatud hüpoteek. Pooled ei vaidle ka selle üle, et Meifort Baltic Invest Group OÜ loovutas oma osundatud lepingutest tulenevad nõuded Masterinvest OÜ vastu OÜ-le Põhjatäht ning et Meifort Baltic Invest Group OÜ, Põhjatäht OÜ ja hageja sõlmisid

29.septembril 2009. a. hüpoteegi üleandmise ja hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingu ning asjaõiguslepingu, mille kohaselt hüpoteek jäi tagama eespoolnimetatud töövõtulepingutest tulenevaid Põhjatäht OÜ nõudeid Masterinvest OÜ vastu. Vaidlust ei ole samuti selle üle, et 19. detsembri 2008. a. määrusega kinnitas Harju Maakohus OÜ Meifort Baltic Invest Group ja OÜ Masterinvest kompromissi ning lõpetas menetluse OÜ Meifort Baltic Invest Group poolt OÜ Masterinvest vastu raha väljamõistmiseks esitatud hagis (tl. 91 – 93). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugines hageja väitele, et kohtutäitur on algatanud vaidlusaluse täitemenetluse ning arestinud hagejale kuuluva kinnistu, ilma et selleks oleks alust. Hageja väitel ei ole kostjal OÜ Masterinvest vastu vaidlusalustest töövõtulepingutest tulenevaid nõudeid, mille täitmist võiks kostja hageja kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimise teel nõuda. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et nõude puudumist ei ole hageja tõendanud, leides, et töövõtulepingutest tuleneva nõude olemasolu ja suuruse on tuvastanud kohus kompromissi kinnitavas kohtulahendis, hageja poolt esiletoodud asjaolud leidsid aga aset enne seda. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu ja leiab, et taolisele järeldusele jõudmisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme. TsMS § 430 lg. 1 lausete 1 ja 2 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg. 3 lause 1 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Seega kontrollib kohus kompromissi sõlmimise korral seda üksnes piiratud, TsMS § 430 lg. 3 lauses 1 sätestatud ulatuses. Kui mõlemad pooled soovivad asja lõpetada kompromissiga, siis on võetud kohtult alus hagi edasiseks kontrollimiseks, sealhulgas selles osas, kas hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud, kas neid vaidluse sisulise läbivaatamise korral saaks tuvastada ja kas hagi on põhjendatud. Seega on ebaõige vaidlustatud otsuses sisalduv järeldus, nagu oleks maakohtu
19.detsembri 2008. a. kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja lõpetamise määrusega (tl. 91 – 93) tuvastatud kostjal Masterinvest OÜ vastu vaidlusalustest töövõtulepingutest tuleneva

nõude olemasolu ja suurus. Selle kohtumäärusega on tuvastatud üksnes, et vaidluse pooled on jõudnud kompromissile ja on palunud menetluse seetõttu lõpetada, samuti nähtuvad kohtumäärusest poolte poolt sõlmitud kompromissi tingimused. Maakohtule kinnitamiseks esitatud kompromissilepingust (tl. 94 – 96) ja maakohtu

19.detsembri 2008. a. määrusest nähtub, et hageja ei ole kompromissilepingu osaline. VÕS § 579 kohaselt ei mõjuta kompromissileping vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. Et hageja ei olnud teises tsiviilasjas OÜ Masterinvest ja OÜ Meifort Baltic Invest Group poolt sõlmitud kohtuliku kompromissi osaline, siis ei ole see kompromiss temale siduv ega saa mõjutada tema õigusi. Vaidlusalust sundtäitmist on alustatud notariaalselt tõestatud hüpoteegilepingu (tl. 10 – 15) alusel, kusjuures vaidlust selle üle, kas võlgnikul on kohustus, mille täitmist hüpoteegi rahaks tegemisega soovitakse saavutada, ei ole enne nõude täiturile täitmiseks esitamist lahendatud. TMS § 221 lg. 1 lause 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja ongi väitnud, et kostja nõue, mille täitmiseks täitemenetlust on alustatud, on täidetud. AÕS § 351 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib kinnisasja omanik hüpoteegipidaja vastu muuhulgas esitada vastuväiteid, mis tal on sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel, lõige 2 võimaldab neid vastuväiteid esitada ka võlausaldaja õigusjärglasele või isikule, kellele hüpoteegipidaja hüpoteegi üle andis. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja; ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Hageja väited, et sundtäidetav kohustus on täidetud, ongi AÕS § 351 lg. 1 kohased vastuväited, kusjuures vastuväite õigust ei kaotanud hageja kooskõlas sama paragrahvi lõikega 3 sellest tulenevalt, et OÜ Masterinvest nõustus kompromissi korras maksma OÜ-le Meifort Baltic Invest Group teatud rahasumma. Hageja on esitanud kostja nõude vastu rea faktiväiteid ja neid tõendavaid tõendeid, maakohus ei ole otsuses neid aga käsitlenud ega hinnanud. Et maakohus ei ole käsitlenud hageja poolt hagi alusena esiletoodud faktiväiteid ega hinnanud nende tõendamiseks esitatud tõendeid, siis ei ole apellatsioonikohtul võimalik vaidlust lõplikult lahendada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asjas oluliste faktiliste asjaolude kogumit tuvastamata ei saaks apellatsioonikohus teha TsMS § 442 lg. 8 nõuetele vastavat otsust, taolise asjaolude kogumi olulises mahus esmakordsel apellatsioonimenetluses tuvastamisel rikutaks aga kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtulahendi peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas edasi kaevata. Menetluskulud tuleb maakohtul poolte vahel jaotada, arvestades asja uue sisulise läbivaatamise tulemust.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium