Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

15.05.2006. a saabus Tartu Maakohtusse AS EMT hagi T.V. vastu 29.12.2003. a liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud teleteenuse võlgnevuse nõudes, kogusummas 7 375,01 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 4 691,31 krooni ja viivised summas 2 683,70 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et hagimaterjalid on kostja emale (A.V.) kätte toimetatud 23.05.2008. Seega TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 29.12.2003. a liitumislepingutega, 31.12.2003. a, 07.01.2004. a, 31.01.2004. a ja 27.02.2004. a kostjale esitatud arvetega ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest. Liitumislepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele, kuid seda kostja teinud ei ole, mistõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel. Kostja ei täitnud oma kohustust õigeaegselt. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, rahuldab kohus AS EMT hagi T.V. vastu 7 375,01 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.