Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). alusel. usel. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 al Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 21.09.2007 esitas AS EMT Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A K `i vastu võlgnevuse 3327.58 krooni nõudes, millest põhinõue moodustas 1744.47 krooni ja viivisnõue summas 1583.11 krooni. 18.12.2007 saabus võlgnikult makseettepaneku kättesaamisel tähtaegselt vastuväide, milles ta teatas võlgnevuse osalisest tasumisest summas 1783 krooni. Võlgnik märkis, et sissenõudja (hagejat esindav Julianuse Inkasso Agentuur) ei ole teda teavitanud võlgnevusest, mistõttu ülejäänud nõuet ja kulusid ta ei hüvitanud. Vastuväite saamise järel edastati avaldus edasiseks lahendamiseks hagimenetluses sama maakohtu kohtunikele ning edastati Viru Maakohtu sisemise tööjaotuskava alusel läbivaatamiseks Rakverre kohtumajale. Kohus kohustas korraldava määrusega 23.01. 2008 hagejat oma nõude juurde jäämisel esitama 14 päeva jooksul TsMS § 487 lg 1 tulenevalt põhjendatud nõudega hagi. Vastav hagiavaldus esitati kohtule 01.02.2008. Hagiavalduse kohaselt on pooled 08.06.2004 sõlminud liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma näidatud maksetähtajaks. Samuti sõlmiti poolte vahel järemaksuga müügileping 19.09.2005 mobiiltelefoni ostuks, kuid kostja on jätnud järelmaksed tasumata. Ostja õigused ja kohustused on fikseeritud järelmaksulepingu punktis 2 ja selle alapunktides, arvelduse kord – lepingu viiendas punktis ja selle alapunktides. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei ole nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 29.11.2005 seisuga 1744.58 krooni. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja osutatud teenust selle eest tasumata jättes ning rikkunud sellega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu v37307185717 tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2. kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg oli 14 kalendripäeva, kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega. Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p.3.4). Hageja võib nõuda kostjalt võgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 4.1.13). Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Viivisvõlgnevust on arvestatud perioodil 13.12.2005-29.01.2008. Kostjalt nõutakse viivist vähendatud ulatuses summas 1583.11 krooni. Kuna 11.12.2007 on kostja tasunud osaliselt maksekäsu kiirmenetluses esitatud võlanõudest summas 1783 krooni, siis võlgneb kostja veel esitatud nõudest summas 1554.58 krooni. Hageja on tuginenud VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 VÕS § 101 lg 1 sätestatule, mille kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtajaks ning kohustuse rikkumise korral võib nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja ka viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus.

Hageja palub välja mõista arvete tasumata jätmisest tulenev võlgnevus 1544.58 krooni, samuti mõista kostjalt välja võlanõude menetlemisega seotud ja hageja kantud kohtukulud summas 2250 krooni, sellest 250 krooni moodustab nõude kohtule esitamisel tasutud riigilõiv ning 2000 krooni hageja esindajale õigusabi eest makstud õigusabi tasu. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline liitumisleping, järelmaksuleping, arved, üldtingimused,volikiri. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas hagimaterjalid rahvastikuregistris märgitud kostja elukoha aadressile – xxxx. Kostjalt saabunud venekeelne käsikirjaline vastus tagastati 05.05.2008 nõuetekohaseks vormistamiseks. 12.06.2008 teatas hageja nõuet täpsustavas avalduses, et kuigi kostja on tasunud 12,12,2007 osaliselt 1783 krooni on endiselt hüvitamata nõudest 1544.58 krooni, mis on ka märgitud hagiavalduse resolutsioonis, ja kohtukulud summas 2250 krooni. Hageja täpsustatud nõudega avaldus väljastati kostjale 13.06.2008 kohtu korraldava määrusega, millega ühtlasi kohustati kostjat hageja nõudele vastama hiljemalt 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Materjalid on kohtu poolt korduvalt väljastamisel kostja isiklikult vastu võtnud 06.08.2008. Seega, kostjal oli vastuse andmise viimane tähtaeg 26.08.2008. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi on kohus korduvalt selgitanud kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatanud kostjat nende tagajärgede eest. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud ega mittevastamise põhjustest teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on avalduses toodud asjaoludel ja lisatud tõenditega põhjendatud. Kostja kohustus tuleneb liitumislepingust ja järemaksuga ostu-müügilepingust. Hageja on tuginenud VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1, samuti 100 ja 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestatule. Hagiavalduses on hageja esitanud ka vastavate sätete tekstid. Võlausaldaja võib võlgnikult rahalise kohustuse täitmise rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja ka viivist. Hageja kinnitusel ei ole kostja käesoleva ajani hagis nõutud võlgnevust kustutama asunud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kostjal hüvitada asjas hageja kantud kulud.

Alates 15.07.2008 kehtima hakanud TsMS § 174 -1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude hüvitamise avalduse koos hagiavaldusega: menetluskuluks on õigusabi eest tasutud 2000 krooni ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni. Kuludokumendid on edastatud kostjale hagimaterjalide väljastamisel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus ka TsMS § 173, 174-1; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 03. novembril 2008.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.