lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-8725/16

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 27.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-21-8725/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1015
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-21-8725

Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2022, Pärnu

Tsiviilasi

X OÜ hagi OÜ Y (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks OÜ Y (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X OÜ (registrikood xxxxxxxx,), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun (e-post [email protected]) ja advokaat Kadi Saluste (epost: [email protected]) Kostja: OÜ Y (pankrotis) pankrotihaldur C (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata X OÜ hagi OÜ Y (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks OÜ Y (pankrotis) pankrotimenetluses, kuna sama nõue on hõlmatud kompromissiga, mis on kinnitatud tsiviilasjas x-xx-xxxxx Pärnu Maakohtu 20.12.2022 kohtumäärusega (määrus jõustus 23.12.2022).
2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetlusekulude suurust kindlaks ei määra.
3.Tagastada X OÜ-le hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot, mis kanda X OÜ arvelduskontole nr EE802200221015199675 Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Pärnu Maakohtu menetluses on X OÜ hagi OÜ Y (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks OÜ Y (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja taotles tunnustada tema nõuet pankrotivõlgniku vastu kokku summas 884 631,16 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja nõue 773 803,28 eurot tuleneb võlgnikuga 11.09.2017, 02.04.2018 ja 15.11.2019 sõlmitud käenduslepingutest, millega võlgnik käendas hageja poolt OÜle FORESTONIA antud laene (põhinõuded 537 500 eurot, intress 102 560 eurot, viivis 151 865 eurot, nõuete summast on lahutatud 14.01.2021 Dammix Mets OÜ-le loovutatud, 02.04.2018 laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded kokku 18 122 eurot (põhivõlg 10 000 eurot ning tasumata intressid ja viivised kokku 8122 eurot). Samuti on hagejal võlgniku vastu nõue seadmete (Seadmed: Liebherr A924, DanTruck 8450, 2005; DanTruck 8450, 2002; DanTruck 8440,

Tsiviilasi nr 2-21-8725 Linde H30D; Linde H30D, 2011; Manitou MLT735), lintsaeliini ja seadmete II (Seadmed II: Kalmar DCD 70-6; 2000 Heden 8470; 1999 Heden 8470; Kalmar DC 13 6-600 ja Kalmar 12-600 XL) üürimaksete arvete tasumata jätmisest 110 827,88 eurot (sh viivis 4766,28 eurot). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja esitas OÜ Y (pankrotis) 15.12.2020 nõudeavalduse summas 912 837,81 eurot koos tõenditega, kuid 30.04.2021 nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja pankrotihaldur hageja nõuetele täies ulatuses vastuväite.

2.Kostja, OÜ Y (pankrotis) pankrotihaldur, vaidles hagile vastu. Kostja ei välistanud asja lahendamist kompromissiga, kuid leidis, et hagejal puudub kostja pankrotivõlgniku vastu nõue, hageja ei ole oma nõuet tõendanud, viivise arvestus on ebaõige ning pankrotihalduril on kahtlus, et üks nõude aluseks olevatest käenduslepingutest (15.11.2019) on võltsitud.
3.Pooled on 2022.a aprillikuust pidanud kompromissläbirääkimisi. Kostja taotlusel kohus kompromissläbirääkimiste tõttu tühistas 14. juunile 2022 määratud kohtuistungi tsiviilasjas nr -21-8725.
4.14.12.2022 saatis kostja esindaja e-kirjaga kohtule tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx menetluste ülese kompromisslepingu, taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtuistungi aja tühistamiseks. E-kirjale on lisatud dokument pealkirjaga „Kompromissleping tsiviilasjades nr xxx-xxxxx, 2-21-8725, x-xx-xxxxx ja x-xx-xxxx“, mille on digitaalselt allkirjastatud muu hulgas X OÜ esindaja ja Y OÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt. Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2022 määrusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx kohus kinnitas kompromisslepingu, määrus jõustus 23.12.2022. Kohtumääruses on kohus selgitanud kompromissiosalistele, et kui ühes kohtuasjas sõlmitakse kompromiss, mille ese hõlmab teises asjas menetluse esemeks olevat nõuet, jätab kohus kompromissi kinnitava määruse jõustumisel teises asjas hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel koosmõjus § 371 lg 1 p-ga 4.
5.Tsiviilasjas x-xx-xxxxx kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtud määrus on jõustunud. Kohtumäärusega kinnitatud kompromiss hõlmab ka tsiviilasjas x-xx-xxxx menetluse esemeks olevaid nõudeid: kompromisslepingu punktis 2.37 on pooled kokku leppinud järgmises: „1.37. X OÜ loobub hagist tsiviilasjas 2-21-8725 X OÜ hagi OÜ Y (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks OÜ Y (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.“
6.Kohus leiab, et X OÜ hagi tsiviilasjas x-xx-xxxx tuleb jätta läbi vaatamata, mitte menetlust lõpetada hageja hagist loobumise tõttu. Kinnitatud kompromisslepingu üheks tingimuseks on, et X OÜ loobub nõudest tsiviilasjas nr 2-218725. Pooled ei esitanud kompromisslepingut teistesse menetlustesse peale tsiviilasja x-xx-xxxxx, kuid taotlesid kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlused kõigis hõlmatud kohtuasjades. Kohtukantselei laadis kohtute infosüsteemis kompromisslepingu kõikidesse dokumendi pealkirjas nimetatud tsiviilasjadesse. Sama kompromissi ei ole võimalik kohtumäärusega kinnitada erinevates menetlustes korduvalt. Ühes tsiviilasjas tehtud määrusega ei saa lõpetada menetlust teises tsiviilasjas. Teises asjas kinnitatud kompromissi tingimus ei ole käsitatav siinses tsiviilasjas kohtule suunatud taotlusena menetluse lõpetamiseks hageja hagist loobumise tõttu. Hagist loobumise avaldust tsiviilasjas 2-21-8725 ei ole hageja kohtule esitanud.
7.Tsiviilasjas x-xx-xxxxx kompromissi kinnitamise järel on olukord, kus on olemas Eesti kohtu menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Õiguskirjanduses leitakse, et sellisel juhul peaks kohus kompromissiga lahendatud osas jätma hagi läbi vaatamata, kuigi § 423 analoogset alust ette ei näe (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne – Juura; Tallinn 2017, lk 963 (p 3.4.4. alapunkt b)). Eeltoodud põhjendustel, juhindudes TsMS § 423 lg-st 3 koosmõjus TsMS § 371 lg 1 punktiga 4, kohus jätab hagi läbi vaatamata. 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-21-8725 Menetluskulude jaotus

8.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Sama paragrahvi 3.lõikes nähakse ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. Hagi jääb läbi vaatamata seetõttu, et pooled on sõlminud menetluste ülese kokkuleppe, mis välistab siin asjas menetluse jätkumise; kokkulepe on tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtumäärusega kinnitatud, määrus on jõustunud ning kinnitatud kokkulepe hõlmab ka menetluskulude jaotust. Seetõttu kohus leiab, et ka siin asjas tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda poolte kokkuleppest, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.
9.Kompromisslepingu dokument sisaldab alajaotuses „muud menetluslikud küsimused“ punktis
3.5.X OÜ taotlust poole riigilõivu tagastamiseks. Kuna kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätab hagi omal algatusel läbi vaatamata, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada kogu tasutud riigilõiv. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus hageja 31.05.2021 riigilõivu 300 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3, lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus tagastab hagejale 300 eurot hageja näidatud arvelduskontole nr EE802200221015199675 Swedbank AS-is. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja