Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-19-7946
Kohtuasi
Tallinn, Randla 15 korteriühistu kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 17.05.2019 otsuse peale täiteasjas nr 022/2019/1199
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.01.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Randla 15 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinn, Randla 15 korteriühistu (registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik II X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.01.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas X avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks suuremas ulatuses kui 892.50 eurot ja teha selles osas uus määrus, millega jätta X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 892.50 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 20.01.2022 määrus muutmata.
2.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2.1.Rahuldada X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.2.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tallinn, Randla 15 korteriühistult välja X kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 892.50 eurot.
2.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinn, Randla 15 korteriühistul tasuda X-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (892.50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-7946 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses esitas Tallinn, Randla 15 korteriühistu (avaldaja) Harju Maakohtule 26.05.2019 kaebuse kohtutäituri Elin Vilippuse (puudutatud isik I) 17.05.2019 otsuse peale täiteasjas nr 022/2019/1199. Harju Maakohus jättis 24.09.2020 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2020 määrusega jäeti Harju Maakohtu 24.09.2020 määrus muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata. Sama määrusega jäeti määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Määrus jõustus 17.12.2020.
2.Kohtutäitur ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist.
3.X (sissenõudja, puudutatud isik II) on 19.09.2019 ja 15.10.2021 esitanud maakohtule avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kokku summas 1584 eurot. Kuna puudutatud isik II ei ole käibemaksukohustuslane, palus ta mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule II menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isiku II lepinguline esindaja tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga) puudutatud isikut II esindades 11 tunni ulatuses toiminguid. Toimingud ja neile konkreetse lepingulise esindaja poolt kulunud aeg on järgmised: konsultatsioon kliendiga 1h; avaldaja kaebusega ja lisadega tutvumine ja analüüs 4h; Harju Maakohtu 19.06.2019 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 0,1h; puudutatud isiku 10.07.2019 vastuse avaldusele ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine, tõendite kogumine 2h; Harju Maakohtu 30.08.2019 määrusega tutvumine ja analüüs 0,1h; avaldaja 17.07.2019 seisukohaga ja taotlusega tutvumine ja analüüs 1h; kohtutäituri 09.07.2019 seisukohaga tutvumine ja analüüs 0,5h; puudutatud isiku 19.07.2019 vastuse ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine 0,5h; Harju Maakohtu 15.10.2020 kohtunõudega tutvumine ja analüüs 0,1h; avaldaja 13.10.2020 määruskaebusega tutvumine ja analüüs 1,5h; puudutatud isiku 26.10.2020 vastuse koostamine 0,2h.
4.Maakohus rahuldas 30.09.2021 määrusega puudutatud isiku II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras hüvitatavate kulude rahaliseks suuruseks maakohtus 1324.80 eurot. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 04.11.2021 määruskaebuse. Kuna maakohus ei määranud hüvitavate kulude rahalist suurust määruskaebemenetluses kantud menetluskulude osas, tühistas ringkonnakohus 16.12.2021 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja uueks
2-19-7946 läbivaatamiseks tagasi maakohtule, et maakohus võtaks seisukoha korraga kõikide menetluskulude osas. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas puudutatud isiku II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks, et puudutatud isiku II hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 997.50 eurot ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud 997.50 euro ulatuses. Maakohus märkis, et puudutatud isikule II hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras viivist.
6.Maakohus on leidnud, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot (käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning pidas põhjendatuks tunnitasu suuruseks 105 eurot (käibemaksuga). Maakohus arvestas, et tegemist oli alla keskmise raskusega vaidlusega, tõendite maht oli tavapärasest väiksem ning vaidluse ajaline kestvus oli tavapäraselt lühem. Asjas ei toimunud istungeid-ärakuulamisi. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud puudutatud isiku II esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et nimetatud õigusabi tunnitasu 144 euro ulatuses oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud.
7.Puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindajal on kulunud materjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kaebusele kokku 6h. Maakohus märgib, et tegemist on osaliselt põhjendamatu kuluga. Avalduse menetlusse võtmise hetkel oli avalduse maht väike, kuid sellele oli lisatud hulganisti (kohati tarbetuid) lisasid. Vastuse maht on 3 lk ning sellega koos esitati ka menetluskulude nimekiri. Samas oli enne nimetatud toiminguid juba kliendiga konsulteeritud, mistõttu ei olnud vaidlus esindaja jaoks täiesti tundmatu. Maakohus luges toimingute ajakulu põhjendatuks 5h ulatuses, vähendades märgitud ajakulu 1h võrra.
8.Puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindajal on kulunud avaldaja määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks 1,5h. Maakohus leidis, et tegemist on osaliselt põhjendamatu kuluga. Määruskaebuse maht on 3 lk. Esindaja oli juba vaidlusküsimuste ja asjaoludega tuttav. Maakohus luges toimingu ajakulu põhjendatuks 1h ulatuses, vähendades märgitud ajakulu 0,5h võrra.
9.Ülejäänud puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Kokku luges maakohus puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 9,5 tundi, mis puudutatud isiku II esindaja tunnihinda (105 eurot) arvestades vastab 997.50 eurole. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 20.01.2022 määruse tühistada.
11.Avaldaja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud kontrollima puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust ning kujundama seisukoha, kas ja mis ulatuses on puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud. See tähendab, et maakohus oleks pidanud kontrollima, kas nimekirjades näidatud menetlustoimingud on ka tegelikkuses sooritatud ning kas nimekirjades toodud dokumendid ka tegelikkuses koostatud on. Maakohus jättis taolised
2-19-7946 kontrolltoimingud tegemata ega hinnanud avaldaja vastuväiteid puudutatud isiku II menetluskuludele.
12.Toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isik II määruskaebemenetlusest osa võtnud ega seisukohti esitanud, mistõttu ei ole võimalik väita, et ta on kandnud 15.10.2021 nimekirjas toodud kulusid. Puudutatud isik ei esitanud 26.10.2020 kohtule nimekirjas väidetud vastust.
13.Seoses puudutatud isiku II poolt 19.09.2019 seisukohas esialgse vastuse dubleerimisega, on põhjendamatu täiendav menetluskulu 19.09.2019 vastuse koostamise eest.
14.Avaldaja 17.07.2019 seisukohaga ja kohtutäituri 09.07.2019 seisukohaga tutvumine ning analüüs ei peaks võtma rohkem aega kui 0,5h. Arvestades, et puudutatud isik II ei ole avaldaja ega kohtutäituri seisukohale esitanud vastust, on ka see menetluskulu põhjendamatu.
15.Maakohus on ebapiisavalt vähendanud puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnihinda.
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistada puudutatud isiku II kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise suurust puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab avaldajalt puudutatud isiku II kasuks menetluskulud summas 892.50 eurot. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
18.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga ning leiab, et käesoleval juhul esineb alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks seoses puudutatud isikule II maakohtus osutatud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-10, punkt 19).
19.Määruskaebuse kohaselt ei ole põhjendatud puudutatud isiku II lepingulise esindaja poolt avaldaja 17.07.2019 seisukohaga ja kohtutäituri 09.07.2019 seisukohaga tutvumisele ning analüüsile kulunud aeg üle 0,5h. Arvestades, et puudutatud isik II ei ole avaldaja ega kohtutäituri seisukohtadele esitanud vastust, on ka see menetluskulu põhjendamatu.
20.Erinevalt maakohtust on ka ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud ei ole kogu puudutatud isiku II lepingulise esindaja poolt seisukohtadega tutvumiseks ja analüüsimiseks kulunud aeg. Menetluskulu nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on avaldaja 17.07.2019 seisukohaga ja taotlusega tutvumiseks ning analüüsiks kulunud 1h. Kohtutäituri 09.07.2019 seisukohaga tutvumiseks ja analüüsiks on kulunud esindajal 0,5h. Ringkonnakohus leiab, et on põhjendatud vähendada toimingutele kulunud aega 1h võrra ja lugeda nendele toimingutele põhjendatud ajaks 0,5h.
21.Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei olnud mahukate menetlusdokumentidega – avaldaja seisukoht on 4 lk (sisuline osa 2 lk) ning kohtutäituri seisukoht 2 lk (sisuline osa 1 lk). Kohtutäitur oli seisukohas jäänud varasemate (17.05.2019 otsuse) põhjenduste juurde, millega oli puudutatud isiku lepinguline esindaja juba varasemalt tuttav. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et ainuüksi see, et puudutatud isik II ei ole esitanud seisukohtadele vastust, välistab
2-19-7946 menetlusdokumentide tutvumisele ja analüüsile kulunud aja osas kulude hüvitamise. Ringkonnakohus selgitab, et lepingulise esindaja kohustuseks on oma kliendi õiguste kaitsmine ning seega ka vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine ning vajadusel neile vastuväidete esitamine. Ei ole mõeldav, et lepinguline esindaja töötab menetlusdokumente läbi valikuliselt, jättes mõned neist läbi vaatamata. Mõistlikus ja vajalikus määras on ka taolistele korraldavatele toimingutele kulunud aeg ja kulu põhjendatud. Tuginedes eeltoodule loeb ringkonnakohus avaldaja 17.07.2019 seisukohaga ja kohtutäituri 09.07.2019 seisukohaga tutvumisele ning analüüsile kulunud põhjendatuks ajaks 0,5h, vähendades taotletud aega 1h võrra.
22.Muus osas puudub ringkonnakohtu hinnangul alus määruskaebuse esitaja seisukohtadega nõustumiseks, maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus osundab, et asjaolu, et avaldaja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, punkt 14). Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-11, punkt 12).
23.Arvestades, et TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohtu lahend nr 2-1713164, punkt 9), on maakohus põhjendatult leidnud, et ülejäänud puudutatud isiku II lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud. Maakohus on oma otsustust jälgitavalt põhjendanud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus muus osas muutmata jätta. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud ülejäänud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse muudele väidele märgib ringkonnakohus järgnevat.
24.Määruskaebuses on avaldaja välja toonud, et toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isik II määruskaebemenetlusest mingilgi määral osa võtnud ega esitanud seisukohti, mistõttu ei ole võimalik väita, et puudutatud isik II on kandnud 15.10.2021 nimekirjas toodud menetluskulusid. Menetluskulu „Puudutatud isiku 26.10.2020 vastuse koostamine“ osas etoimikus vastav seisukoht puudub, mistõttu avaldaja leiab, et puudutatud isik ei esitanud kohtule seisukohta nimetatud kuupäeval.
25.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et puudutatud isiku II lepinguline esindaja määruskaebemenetluses osalenud. Toimiku materjalide kohaselt on maakohus esitanud puudutatud isikule II 15.10.2020 nõude esitada avaldaja määruskaebusele vastuväited. Puudutatud isik II on 26.10.2020 vastuväited esitanud. Menetluskulu nimekirjast nähtub, et toiming võttis puudutatud isikul II aega 0,2h, mis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Avaldaja määruskaebusele vastuse koostamisele on eelnenud avaldaja 13.10.2020 kaebusega tutvumine ja analüüs, mis on võtnud esindajal kokku aega 1,5h. Nimetatud kulu on maakohus pidanud osaliselt põhjendamatuks ning vähendanud seda 0,5h võrra lugedes ajakulu põhjendatuks 1h ulatuses, mis on ringkonnakohtu arvates põhjendatud.
26.Avaldaja on seisukohal, et seoses puudutatud isiku II poolt 19.09.2019 seisukohas oma esialgse vastuse dubleerimisega, on põhjendamatu täiendav menetluskulu 19.09.2019 vastuse koostamise eest. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et puudutatud isik II oleks kandnud menetluskulusid seoses 19.09.2019 menetlusdokumendi esitamisega.
2-19-7946
27.Samuti on avaldaja määruskaebuses välja toonud, et ei nõustu sellega, et maakohus vähendas esindaja tunnihinda 144 eurolt 105-le eurole. Ringkonnakohus ei saa nõustuda ka selle väitega. TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu lahend nr 2-19-10324, punkt 19).
28.Tsiviilasja materjalide analüüsi tulemusena nõustub ringkonnakohtus maakohtuga, et käesolev kohtuvaidlus oli sisuliselt keskmisest vähem keerukas. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem ning vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem. Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult asja keerukust, st vaidluse asjaolusid, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, esitatud ja kogutud tõendite hulka ning menetluse kestust ja puudutatud isiku II lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (õigusbüroo jurist) arvesse võttes leidnud, et esindaja ühe tööühiku hind ei olnud põhjendatud ja vajalik. Maakohus on lepingulise esindaja tööühiku hinda vähendanud 144 eurolt 105-le eurole (käibemaksuga). Maakohus on õigesti arvesse võtnud ka varasemat kohtupraktikat. Maakohus on viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-115-13 (punktile 25), kus on peetud kohtute poolt mõistlikuks advokaadi tunnihinnaks 144 eurot (koos käibemaksuga), mida puudutatud isiku II lepingulise esindaja ühe tööühiku hind (105 eurot) ei ületa. Lisaks märgib ringkonnakohus, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Seega ei ole maakohus eksinud ka selle põhimõtte vastu, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (Riigikohtu lahend nr 2-17-13154, punkt 19).
29.Maakohus on leidnud, et puudutatud isiku II esindajakulud on põhjendatud 9,5h ulatuses, mis maakohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (105 eurot) arvestades vastab 997.50 eurole. Arvestades, et ringkonnakohus on leidnud, et puudutatud isiku II esindajakulud on põhjendatud 8,5h (9,5h-1h) ulatuses, tuleb avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 892.50 eurot.
30.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
31.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.