Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-7946
Tsiviilasi
Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 17. mai 2019. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2019/1199. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. septembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood esindajad ringkonnakohtus 80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood 12016207) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-7946 ja saata asi samale maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks.
1.Põhimenetluses menetleti Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (avaldaja, võlgnik) kaebust kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur, puudutatud isik I) 17. mai 2019. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2019/1199. Harju Maakohus jättis 24. septembri 2020. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. novembri 2020. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
2.X (sissenõudja, puudutatud isik II) esitas 10. juulil 2019 ja 19. septembril 2019 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt seisnevad puudutatud isiku II menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 1324,80 eurot (koos käibemaksuga).
Puudutatud isik II kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isik II on palunud ka välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isiku II lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 9,2 tunni ulatuses, sh konsultatsioon kliendiga 1 tund; avaldaja kaebusega ja lisadega tutvumine ning analüüs 4 tundi; maakohtu 19. juuni 2019. a määrusega tutvumine ja analüüs 0,1 tundi; kaebuse vastuse ettevalmistamine ja koostamine 2 tundi; maakohtu 30. augusti 2019. a määrusega tutvumine ja analüüs 0,1 tundi; avaldaja 17. juuli 2019. a seisukohaga ja taotlusega tutvumine ning analüüs 1 tund; puudutatud isiku I 9. juuli 2019. a seisukohaga tutvumine ja analüüs 0,5 tundi; 19. juuli 2019. a vastuse ettevalmistamine ja koostamine 0,5 tundi.
3.Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist.
4.Avaldaja vaidles puudutatud isiku II menetluskuludele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus määras kindlaks ja mõistis 30. septembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulude hüvitise 1324,80 eurot ja viivise menetluskulude hüvitiselt. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb Harju ja Pärnu Maakohtu ning Tallinna Ringkonnakohtu ümarlaual antud juhiste kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel vältida liigset detailidesse laskumist. Seega ei pea kohus hindama iga üksiku menetlustoimingu ajakulu põhjendatust. Puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Samuti on mõistlik ja põhjendatud märgitud ajakulu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus rahuldas puudutatud isiku II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täielikult ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulude hüvitise 210 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas ning teha uue määruse, millega jätta puudutatud isiku II avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 210 eurot ületavas osas ja viivise väljamõistmise osas rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus kontrollinud kõigi puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Samuti ei hinnanud maakohus avaldaja vastuväiteid puudutatud isiku II menetluskuludele. Lisaks ei arvestanud maakohus puudutatud isiku II esindaja kvalifikatsiooni ja asja keerukust ning aktsepteeris mitteadvokaadist esindaja põhjendamatult kõrget tunnihinda. Maakohus ei võtnud arvesse ka seda, et süsteemse vea olemasolu tõttu on äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud korteriühistu kanda ja lisaks sellele kohustada korteriühistut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.
7.Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb määruskaebuse põhjendustest ja piiridest olenemata kogu ulatuses menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 2 teise lause ja lg 4 ning § 657 lg 1 p 3 koosmõjus §-ga 659 alusel tühistada ning saata asi menetluskulude suuruse uueks kindlaksmääramiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 2 (4)
10.Kui maakohus ja kõrgema astme kohtud menetluskulude rahalist suurust menetlust lõpetavas määruses kindlaks ei määranud, määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 kohaselt määrusega pärast põhiasja menetluse lõppemist menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks asja menetlenud maakohus.
10.1.Puudutatud isik II esitas maakohtule pärast vaidlustatud määruse tegemist 15. oktoobril 2021 menetluskulude nimekirja avaldaja 13. oktoobri 2020. a määruskaebuse esitamisest tingitud kulude kohta. Asja materjalidest nähtub, et ringkonnakohus menetles avaldaja kõnealust määruskaebust kirjalikus menetluses. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Toimiku andmete kohaselt ei ole ringkonnakohus menetlusosalistele sellist tähtaega andnud, kuid märkis 25. novembri 2020. a kohtumääruses, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
10.2.Kuna ringkonnakohus ei andnud avaldaja 13. oktoobri 2020. a määruskaebust lahendades menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuli see võimalus anda pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi toimuvas menetluses (vt Riigikohtu 16. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 18). Maakohus ei andnud pärast põhimenetluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist puudutatud isikutele võimalust määruskaebemenetluses kantud menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja esitamiseks ja määras vaidlustatud määruses kindlaks üksnes maakohtus kantud menetluskulud. Kolleegiumi arvates on see menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mille tõttu on praegusel juhul põhjendatud TsMS § 656 lg 4 alusel määruskaebuse ulatusest väljumine ning mis toob TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi kaasa maakohtu määruse tühistamise olenemata määruskaebuse põhjendustest. Kolleegium selgitab, et TsMS § 656 kohaldub ka määruskaebusmenetluses.
10.3.Ringkonnakohus ei saa seda viga ise parandada, sest maakohtul tuleb korraga võtta seisukoht kõigi menetluskulude osas. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul kooskõlas ka TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ning see tagab pooltele edasikaebeõiguse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale. Kolleegium märgib samuti, et tsiviilasja lahendamisel tuleb arvestada, et esmalt arutab tsiviilasja maakohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on ammendavalt läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus (TsMS § 9 lg 3).
11.Lisaks juhib kolleegium maakohtu tähelepanu sellele, et kohus peab kontrollima menetluskulude põhjendust ja vajalikkust ning maakohtu seisukoha kujunemine peab olema määruse põhjendustes jälgitav.
11.1.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Need põhimõtted kohalduvad ka hagita menetluses (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p-d 17 ja 19). 3 (4)
11.2.Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud määruse põhjendustes üksnes konstateerinud, et puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud, kuid ei analüüsinud sisuliselt, millises mahus oli õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg tegelikult vajalik ja põhjendatud. TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu kaalutlusi puudutatud isiku II menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, siis ei vasta maakohtu määrus menetlusõiguse normidele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, kuid praegusel juhul ei ole kohus kaalutlusotsust põhjendanud. Kui maakohtu diskretsiooniotsus menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole jälgitav, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte. Samuti on maakohus praeguses asjas rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 (koosmõjus § 463 lg-ga 2) sätestatud põhjendamiskohustust, jättes avaldaja poolt puudutatud isiku II menetluskuludele esitatud kõigile vastuväidetele vastamata.
11.3.Samuti ei ole maakohus TsMS § 175 lg-t 1 rikkudes hinnanud puudutatud isiku II esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
11.4.Maakohtu vaidlustatud määrusest nähtuv arusaam sel aastal toimunud Harju Maakohtu ja Pärnu Maakohtu ning Tallinna Ringkonnakohtu ümarlaual antud juhistest on ekslik. Ettepanek oli, et õigusabikulusid võiks hinnata grupeeritult, mitte ei pea esile tooma iga kuluaruannete rida eraldi, kuid see ei tähenda, et maakohtu määrusest ei pea nähtuma, millistel kaalutlustel maakohus kulusid põhjendatuks peab.
12.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vastavalt TsMS § 176 lg-le 8 määrata tähtaeg puudutatud isiku II 15. oktoobri 2021. a menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Seejärel tuleb maakohtul TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata puudutatud isikule II õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid kõigis kohtuastmetes, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Praegusel juhul ei tee ringkonnakohus menetlust lõpetavat lahendit, sest saadab asja samale maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks. Seega ei ole menetlusosalistel õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.