Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegemiseks, maksis hageja 3. mail 2005. a osaühingu pangakontole sissemakse kokku 40 000 krooni kõigi osanike sh kostja osa eest. 4. oktoobril 2006. a võõrandas kostja oma osa, kuid ei ole hagejale tagastanud osa sissemakset 10 000 krooni. Hageja on kostja arvel alusetult rikastunud. Hageja palub kostjalt välja nõuda VÕS § 1027 ja § 1041 alusel 10 000 krooni ja viivis alates 12. aprillist 2008. a kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks lugeda VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on andnud õigussuhtele ebaõige kvalifikatsiooni lähtudes alusetu rikastumise õigusest. Asjas kuulub kohaldamisele äriseadustiku regulatsioon, mitte alusetu rikastumise õigus. Pooled koos D. Tserkassovi ja P. Kirssiga sõlmisid 29. aprillil 2005. a osaühingu asutamislepingu, mida pooled peavad täitma. ÄS § 140 lg 2 kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Vastavalt asutamislepingu p 1. 5 tasuvad asutajad osade eest rahalise sissemaksega osaühingu avatavale arvele. Hageja määrati asutamislepingu p 1.6 kohaselt ühingu juhatuse liikmeks ja talle anti asutamislepingu p 7 kohaselt teatud volitused asutajate nimel tehingute tegemiseks, mis olid vajalikud osaühingu asutamiseks. Hageja avas 3. mail 2005. a osaühingule pangaarve ja viis sellele osakapitali sissemakseks 40 000 krooni, mis muutus osaühingu varaks. Hagejal oli aga õigus avada üksnes pangaarve, sissemakse pidi tegema iga asutaja sh kostja ise. Kostjal oli selleks tulenevalt lepingust aega peaaegu pool aastat. Kostja ei ole andnud hagejale käsundit tema sissemakse tegemiseks, samuti puuduvad poolte vahel laenulepingulised suhted. Oma tegutsemisega võttis hageja kostjalt võimaluse otsustada ise oma kohustuse täitmise üle. Põhiseaduse kohaselt on olemas ettevõtlusvabadus, mitte ettevõtluskohustus. Kostjal oli õigus oma osaluse suhtes ümber mõelda ning makse sooritamata jätmisega oleks ta sellest vabanenud, kuna kohaldamisele oleks tulnud ÄS § 140 lg 2 ja § 156 sätted, milles on sätestatud osaühingu käitumiskohustus juhtudeks, kui asutaja ei täida oma kohustust. Hageja juhatuse liikmena pidi esitama kostjale kõigepealt teatise nõudega tasumiseks, märkides muuhulgas tähtaja, mille jooksul tuleb osamakse tasuda ning tagajärjena asjaolu, et osanik kaotab oma osa. Peale osa kaotamist kostja poolt tuli osaühingul nimetatud osa võõrandada. Hageja tegutsemise tulemusena juhatuse liikmena tekkis olukord, kus kostja osanikuna oli osa kaotanud, kuid oli siiski äriregistrisse osanikuna sisse kantud. Hageja ei ole toiminud heauskselt. Pikema aja jooksul oma õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua oma õiguse kaotuse.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

Hagejal oli kõigi teiste asutajatega suuline kokkulepe, et hageja teeb kõigi asutajate eest äriühingu osakapitali sissemakse ning kõik osanikud tagastavad hiljem hagejale raha proportsionaalselt oma osale. Kõik teised osanikud on kokkuleppest kinni pidanud, mida tõendavad P. Kirssi ja D. Tserkassovi kinnituskirjad. Hageja on korduvalt kostjalt raha tagasi küsinud. Kostja lahkus hageja ühisest majandustegevusest tüliga ja võõrandas oma osa kinke teel kolmandale isikule. Kuna hagejal puudub kirjalik kokkulepe kostjaga ja hagejal on raske dokumentaalselt tõendada poolte vahel toimunud lepingulist suhet, lähtuski hageja hagiavalduses alusetu rikastumise õigusest. Kohus pole asja lahendamisel seotud hageja õigusliku kvalifikatsiooniga. Kostja äriseadustikule tuginev argumentatsioon on asjakohatu ja tuleks kohtul jätta tähelepanuta. Kostja on osalenud ühingu majandustegevuses ja on oma osa omanikuna käsutanud. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Käesolevas asjas puudub pooltel vaidlus järgmiste asjaolude üle:

-

kostja osalusel on 29. aprillil 2005. a asutatud osaühing Tourone, mis on registrisse kantud 5. mail 2005. a

-

ühingu osakapital on 40 000 krooni, millest kostja osa moodustas asutamisel 10 000 krooni

-

hageja tasus 1. mail 2005. a rahalise sissemakse ühingu osakapitali kõigi osanike sh kostja eest kokku 40 000 krooni ühingu pangaarvele

-

kostja ise ei ole OÜ Tourone osa eest tasunud ei hagejale ega ka OÜ-le Tourone

-

kostja kinkis OÜ Tourone osa nimiväärtusega 10 000 krooni notariaalse kinkelepingu alusel 4. oktoobril 2006. a Kaupo Kadastele

Kostja vaidleb hagile vastu seetõttu, et ei ole hagejaga kokku leppinud osa eest tasumises. Hageja kui OÜ Tourone juhatuse liige on rikkunud ÄS § 140 lg 2 ja § 156 sätestatud regulatsiooni ja rikkunud kostja eest osakapitali sissemakse tegemisega kostja ettevõtlusvabadust. Kostja eitab kokkuleppeid hagejaga osamakse tasumiseks kostja eest ja asjas puuduvad ka muud kokkulepet kinnitavad tõendid. P. Kirssi ja D. Tserkassovi kirjalikud kinnitused kokkulepete olemasolu kohta nende ja hageja vahel, ei tõenda veel vastava kokkuleppe olemasolu käesoleva asja poolte vahel. VÕS § 3 p 3 kohaselt võib võlasuhe lisaks lepingule tekkida ka alusetust rikastumisest ja p 4 alusel käsundita asjaajamisest. Hagi on esitatud VÕS § 1041 alusel st alusetu rikastumise sätete alusel. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus leiab, et asja on võimalik lahendada käsundita asjaajamise sätete alusel. Kui esineb käsundita asjaajamisest tulenev nõude alus, siis ei ole toimunud ka alusetut rikastumist kostja poolt. Käsundita asjaajamise õigusliku reguleerimise eesmärk on aidata kaasa sellele, et isikud abistaksid üksteist, ilma et nad oleksid selleks kohustatud või õigustatud kas seadusest või tehingust tulenevalt. Kuivõrd käsundita asjaajamise instituut asendab üldjuhul käsunduslepingut, mida pooled oleksid võinud sõlmida, siis vastab käsundita asjaajamisest tekkiva võlasuhte sisu suures osas käsunduslepingu sisule. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud nõusoleku tegu teha või kohustanud tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja väited selles, et tema ei olnud huvitatud OÜ Tourone osa omandamisest ja kostja enda edasine tegevus sh osa võõrandamisel on omavahel vastuolus. Osaühingu osade kinkelepingu pdes 1.1.2 ja 2.1.1. ja 3.1 on kostja avaldanud, et OÜ Tourone osa väärtusega 10 000 krooni kuulub temale. Nimetatud lepinguga on seega tõendatud kostja tahe vaidlusalune osa omandada ja hiljemalt kinkelepingu sõlmimisega on kostja ka hageja kui käsundita asjaajaja tegevuse heaks kiitnud. Kostja omandas osa ühingu asutamise käigus. Osa omandamiseks ühingu asutamisel peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva (ÄS § 140 lg 2). Tourone OÜ pangakonto väljavõttega 1. maist 2005. a on tõendatud, et rahalise sissemakse osa eest on tasunud kostja eest hageja. Kostja poolt hageja tegevuse heaks kiitmist tõendab ka see, et kostja ei ole enne osa võõrandamist esitanud hagejale või äriregistrile pretensioone osanikuks saamise osas. Arvestades asutamislepingus kostja poolt avaldatut vastas hageja tegevus osa eest tasumisel ka kostja tegelikule või eeldatavale tahtele. Asjas pole tõendatud kostja väide, et hageja on tegutsenud vastuolus kostja eeldatava või tegeliku tahtega ja piiranud kostja ettevõtlusvabadust.

VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamist võib nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. Hageja on kostja huvides teinud kulutusi osa nimiväärtuse 10 000 krooni ulatuses, mida tuleb lugeda mõistlikult vajalikuks kulutuseks kostja asjade ajamisel. Hagi kuulub põhinõudes rahuldamisele VÕS § 1018 lg 1 p 1, 2 ja § 1023 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 sätestatud intressimäär on 4 % aastas, seega on VÕS § 113 lg 1 järgne viivitusintress 11 % aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi on esitatud 14. aprillil 2008. a. Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista viivis 11 % aastas põhinõudelt 10 000 krooni alates 15. aprillist 2008. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1, 3 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.