2-03-658/26 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-03-658 I Hagi elamuühistu liikmelisuse ja ühisvara (korteri) erastamise õiguse tunnistamiseks 17.11.2003.a. R. I esitas Narva Linnakohtusse hagi elamuühistu liikmelisuse ja ühisvara (korteri) erastamise õiguse tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja isa Leonid Jeltsov astus 1989.a. elamuehituskooperatiivi Zarnitsa liikmeks ja sai 23.01.1989.a. orderi elamuehituskooperatiivile kuuluvas hoones Kreenholmi 24 asuvale korterile nr 17. 10.02.1989.a. registreeris L. Jeltsov abielu Aleksandra Gavrilovaga (Jeltsova). Peale L. Jeltsovi surma 1999.a. andis tema lesk A. Jeltsova elamuehituskooperatiivi osaku üle oma tütrele R Š, kes ongi käesoleval ajal elamuühistu Zarnitsa liige. 15.10.1997.a. koostas hageja isa testamendi, millega pärandas hagejale kogu oma vara. Hageja tegi 31.10.2003.a. EÜ Zarnitsa juhatuse esimehele ettepaneku võtta juhatuse koosolekul arutusele küsimus hageja liikmelisusest ühistus ja osavõtust korteri erastamisprotsessis. Kuid juhatuse esimees keeldus küsimust juhatuse koosolekul tõstatamast ja korteri nr 17 suhtes liikmelisust muutmast. Mittetulundusühingute Seaduse § 12 lg 1 kohaselt kuulub aga hageja osaku pärijana ühistu liikmelisuse nõude alla. Samuti on hagejal õigus olla korteri erastamise subjektiks. Hageja palub kohustada EÜ-d Zarnitsa arvama ühistu liikmest välja R Š korteri 17 osas ja tunnistada teda EÜ Zarnitsa liikmeks. Samuti palub hageja end lülitada maatüki erastamise subjektide nimekirja. II Kostja R. Šutova vastus 29.12.2003.a. Kostja R Š hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on põhjendamata. Kostja vastuse kohaselt 18.02.2001.a. elamuühistu juhatus vastavalt oma põhikirjale võttis vastu otsuse kostja ema Aleksandra Jeltsova elamuühistust väljaarvamiseks ja kostja vastuvõtmiseks ühistu liikmeks. Hageja ei ole seda otsust vaidlustanud seaduslikus korras. Hageja ei ole esitanud tõendeid tema esitatud kirjalikust avaldusest EÜ juhatusele tema vastuvõtmisest ühistu liikmeks, samuti tõendeid juhatuse keeldumisest tema taotluse rahuldamisest. Vastavalt MTÜS § 13 oleks hageja pidanud pöörduma üldkoosoleku poole taotlusega tema ühistu liikmeks vastuvõtmiseks, kuid pole esitanud tõendeid, et ta seda oleks teinud. Ainult pärast üldkoosoleku keeldumist võis hageja huvitatud isikuna esitada hagi TsÜS § 38 korras. MTÜS § 12 lg 1, millele hageja viitab, kohaselt mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirjale. EÜ Zarnitsa põhikiri nõuab, et isik, kes pretendeerib liikmelisusele, oleks osaku omanikuks ühistus. Hageja ei ole osaku või selle osa omanik. Pärimise korras osaku omandiõiguse dokumenti ei ole ta esitanud. Kostja vastuse kohaselt on hageja märkinud, et juhatuse esimees keeldus juhatuse koosolekul läbi vaatamast tema 31.10.2003.a. taotlust. Põhikirja kohaselt vaadatakse ühistu liikmeks vastuvõtmise avaldus läbi kuu aja jooksul arvates avalduse saamisest. Hageja esitas hagi 17.11.2003.a., st alla kuu möödumist. Avalduse läbivaatamisest keeldumine on aluseks selle keeldumise vaidlustamiseks, aga mitte keeldumine ühistu liikmeks vastuvõtmisest. 1984.a. registreerisid L. Jeltsov ja A. Jeltsova oma abielu. 1987.a. kirjutasid nad oma korterisse Kreenholmi 30-84, Narvas sisse hageja koos poja ja abikaasaga, kes said korteri üürnikeks. Kuna korter oli väike, siis otsustati, et Jeltsovid astuvad elamukooperatiivi liikmeks ja korter Kreenholmi

2-03-658 30-84 jääb hagejale. Jeltsovid lahutasid 1988.a. ja 10.01.1989.a. sai L. Jeltsov korteri elamukooperatiivis Zarnitsa. 16.01.1989, kõikide nõusolekul oli isikukonto üleviidud R I, st ta sai korteri nr xxx üürnikuks. 17.01.1989.a. kirjutas L. Jeltsov end korterist Kreenholmi 30-84 välja. 10.02.1989.a. Jeltsovid registreerisid taas oma abielu. 03.03.1989.a. A. Jeltsova kirjutas end korterist välja. Oma elu ajal Jeltsovid otsustasid, et kooperatiivkorter jääb sellele abikaasale, kes elab kauem. Sellest teadsid ka Jeltsovide tütred – R I ja R Š. Isa L. Jeltsovi eluajal sai hageja korteri, samuti 10 ha isale tagastatud maad. Seetõttu ei pretendeerinud ta kaua aega pärast isa surma osakule Zarnitsas, isa testamendist ta vaikis. A. Jeltsova ei teadnud midagi testamendist. Abikaasade Jeltsovide lahutus oli fiktiivne, sel ajal elasid nad ühise perena. Osaku elamukooperatiivi summas 2991 rubla kandsid nad sisse abikaasade ühistest vahenditest. Siis, kui kostja ema tervise ja vanuse tõttu ei saanud hakkama liikmelisusega ühistus, andis ta 18.02.2001.a. avalduse ühistust väljaarvamise kohta. 07.06.2004.a. kohus määrusega kostja taotluse peatas asjas menetluse kuni teises tsiviilasjas tehtud otsuse jõustumiseni. Kohus uuendas menetluse 07.06.2006.a. III Täpsustatud hagiavaldus 18.10.2004.a. Täpsustatud hagis hageja kordas oma varem esitatud nõudeid ja kolmandas punktis lisas taotlusele lülitada end maatüki erastamise subjektide nimekirja – ka kohtul tunnistada hageja omandiõigust mainitud korterile. IV Kostja Narva EÜ Zarnitsa vastus hagile 02.01.2004 Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et pole rikkunud hageja õigusi. Hagejal polnud õigust astuda Narva EÜ Zarnitsa liikmeks. EÜ Zarnitsa põhikirja alusel ühistu liikmeks võib olla isik, kes on ühistu osamaksu omanik. Osamaksu omanik oli hageja isa L. Jeltsov, hageja on testamendi kohaselt L. Jeltovi pärija. Järelikult läheb pärandi vastuvõtmisega pärijale üle ka osamaksu omandiõigus. Hageja pole notariaalselt tõestatud pärimistunnistust esitanud, järelikult pole ta tõestanud, et on pärandi vastu võtnud ning on osamaksu omanik, mis annab õiguse Narva EÜ Zarnitsa liikmeks astumiseks. Kuna hageja ei ole osaku omanik, siis ta ei saa olla vastu võetud EÜ liikmeks, kuna ta ei vasta põhikirja nõuetele. Hageja võib pöörduda kohtusse nõudega kohustada kostjat teda liikmeks vastu võtma sel juhul, kui kostja on tema sellist õigust rikkunud. Kostja kinnitab, et hageja ei ole 31.10.2003.a. pöördunud juhatuse esimehe poole avaldusega enda liikmeks võtmiseks. V Hageja nõue ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes 06.10.2005 Hageja R. I esitas kohtule nõude hüvitamise nõudes.

31.10.2003.a. pakkus hageja EÜ Zarnitsa juhatuse esimehele panna juhatuse istungile küsimus hageja ühistus liikmeks olemise ja erastamise kohta, sellest aga keelduti. Hageja märgib, et 11.05.2004.a. sai ta notariaalse tunnistuse 3⁄4 osamakse pärimisõiguse ja korteri kasutusõiguse kohta. 24.07.2004.a. A. Jeltsova suri. Kolmanda isikuna nimetab hageja Natalja Kopossova. Vaatamata hageja palvetele mitte teostada korteri 17 erastamist enne kohtuvaidluse lahendamist, kostjad tegid seda. 28.03.2005.a. esitati avaldus kinnistusosakonda ja registreeriti R. Š korteriomanikuna. 2005.a. augustis müüs R. Š korteri Natalja Kopossovale, mitte teatades talle ja notarile kohtuvaidlusest omandiõiguse tekkimise aluse kohta. Seetõttu muudab ta oma nõuet ja palub välja mõista talle tekitatud kahju. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista tema kasuks 150 000 krooni materiaalset kahju, mis on tekkinud kostjate ebaseadusliku tegevusega. Üheaegselt loobub kõigist eelnevatest nõuetest antud asjas. VI Kostja R. Šutova vastus haginõuetele 16.01.2006 Kostja hagi ei tunnista. Kostja omandas osaku heauskselt, tema arvamine elamuühistu liikmeks oli seaduslik ja kooskõlas EÜ Zarnitsa põhikirjaga, mille otsuseid ei ole hageja vaidlustanud. Hageja ei ole esitanud ühistu juhatusele või üldkoosolekule avaldust EÜ liikmeks võtmiseks ning ei esitanud dokumente õiguse kohta osale ja liikmelisusele. Hageja palvest lülitada teda kui pärijat korteri erastamise nimekirja, sai kostja teada esmakordselt 2003.a. detsembris hagiavaldusest. See, et kostja pärast seda ei loobunud vabatahtlikult korterist hageja kasuks, ei ole aluseks kahju tekitamisest tekkinud kohustuse tekkimise aluseks. Kostjatel oli seaduslik alus kanda R. Š kinnistusraamatusse korteriomanikuna. Kõik kostja toimingud on seaduslikud ja ta sai heauskselt ja seaduslikult kinnisasja omanikuks. Hageja ei ole tõendanud, milles seisneb kahju, ei ole tõendanud kahju olemasolu, õigusvastasust ega kostja süüd. VII Hageja nõuete täpsustus 08.06.2006, 22.06.2006 08.06.2006.a. istungil hageja täpsustas oma nõudeid ja menetlusosalisi. Hageja jääb oma 06.10.2005.a. esitatud nõude juurde, eelnevatest nõuetest ta loobub, sest neid ei saa enam läbi vaadata, kuna vaidluse ese on menetluse käigus ära langenud. Samuti loobub ta kolmanda isiku asjasse kaasamise taotlusest. Hageja palub menetluskulud läbi vaadata ühiselt ja arvestada, et nad loobusid eelnevatest nõuetest seetõttu, et kostjate ebaseadusliku tegevusega on vaidluste esemed ära langenud. 22.06.2006.a. esitas hageja nõude täpsustuse ja määras hagi hinnaks 89 999 krooni. VIII Kostja R. Šutova vastus haginõudele 24.07.2006 Hageja ei ole endiselt täpsustanud, milles konkreetselt seisneb kahju, millise konkreetse tegevusega (tegevusetusega) tekitas kostja kahju, milles seisneb tema tegevuse seadusevastasus.

15.10.1997.a. notariaalse Leonid Jeltsovi testamendi kohaselt L. Jeltsov nimetas kogu oma vara ainupärijaks oma tütre R I (II kd, tl 144) ning 03.11.1999.a. L. Jeltsov suri. Alates 07.02.2000.a. võeti A. Jeltsova elamuühistu liikmeks (I kd, tl 45). EÜ Zarnitsa juhatuse koosoleku 18.02.2001.a. otsuse kohaselt arvati A. Jeltsova välja EÜ Zarnitsa liikmest ja arvati liikmeks R Š (I kd, tl 43). A. Jeltsova suri 25.07.2004.a. (I kd tl 65). Pärast 03.11.1999.a. L. Jeltsovi surma 04.11.2003.a. on notari juures koostatud ja tõestatud R I pärimisavaldus, milles ta teatab, et võtab 03.11.1999.a. surnud L. Jeltsovi pärandi vastu. Avalduse kohaselt pärandvara koosseisu kuulub osamaks elamuühistus Zarnitsa, mille omanikul on õigus kasutada korterit, asukohaga xxx. Pärija hindab nimetatud vara väärtuseks 30 000 krooni ja avaldab, et nimetatud vara kuulub pärandaja lahusvara hulka (I kd, tl 7). 11.05.2004.a. väljastas notar R. I pärimisõiguse tunnistuse. 07.10.2004.a. Narva Elamuühistu liikmete üldkoosoleku protokolli väljavõtte järgi otsustati määrata ühistu liige R Š isikuks, kelle nimel erastatakse täies ulatuses korter aadressil xxx, koos mõttelise osaga jagatavas kinnisomandis (I kd, tl 73). Korteriomand kinnistati R. Š nimele 28.03.2005.a. kinnistamisavalduse alusel 15.04.2005.a. (II kd, tl 110). 02.08.2005.a. notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepinguga R. Š müüs korteriomandi xxx Natalja Kopossovale hinnaga 70 000 krooni (I kd, tl 104-107). Korteriomand on kinnistatud N. Kopossova nimele 31.08.2005.a. (II kd, tl 110). II. 15.10.1997.a. testamendi kohaselt päris R I kogu Leonid Jeltsovi vara. 12.01.1989.a. orderi alusel, makstes osamaksu 2991.51 rubla, sai L. Jeltsov elamuehituskooperatiivi Zarnitsa osaku omanikuks. Osak oli L. Jeltsovi lahusvara, sest oli soetatud osaku eest tasumisega 16.01.1989.a. L. Jeltsovi poolt enne abiellumist A. Jeltovaga 10.02.1989.a. 04.11.2003.a. pärimisavalduse alusel väljastas notar 11.05.2004.a. R. I pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt R. I pärib 3⁄4 pärandvarast, s.o. osakust EÜ-s Zarnitsa. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et R. Š oleks teadnud L. Jeltsovi testamendist varem kui üksnes alates hagiavalduse saamisest, s.o. 16.12.2003.a. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg1 sätestab, et peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Narva Elamuühistu Zarnitsa kirjaga 17.09.2003.a. on tõendatud, et elamuühistu sai testamendist, millega N. Jeltsov pärandas kogus oma vara R. I, teada hiljemalt augustis 2003.a. R. I saadud avaldusest (I kd, tl 49). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kuni selle ajani EÜ Zarnitsa oleks teadnud testamendi olemasolust. Tõendite kohaselt elamuühistule ei olnud teada, mis asjaoludel ja

2-03-658 kelle poolt osamaks tehti. Seda kinnitab 17.04.2002.a. õiend, milles elamuühistu juhatuse esimees kinnitab, et korter osteti 15.01.1989.a. abikaasade L. Jeltsovi ja A. Jeltsova poolt (I kd, tl. 44). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks varem, kui kohe pärast pärandi avanemist pöördunud elamuühistu poole. Seega ei võinud elamuühistu teada, et A. Jeltsova ei ole pärija ja tal ei ole õigust osakule elamuühistust. III. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötlemisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Lõige kolm kohaselt harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Elamuühistu Zarnitsa põhikirja p. 8 kohaselt ühistu liikmeks võib olla isik, kes on ühistu osaku omanik. Elamuseaduse § 17 lg 2 kohaselt elamuühistu (-kooperatiivi) liikme perekonnaliikme õigused ja kohustused määratakse kindlaks elamuseaduses ja elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirjas. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt elamuühistu (-kooperatiivi) liikme elamuühistust (-kooperatiivist) väljaastumisel või väljaarvamisel on temaga koos elanud perekonnaliikmetel õigus eluruumi edasi kasutada juhul, kui mõni neist omandab osamaksu ja astub elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks. ES § 22 lg 1 kohaselt elamuühistu (-kooperatiivi) liikmega koos elanud abikaasal on liikme surma korral eelisõigus elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks astumisel juhul, kui tal on õigus osale osamaksust. Narva Elamuühistu Zarnitsa põhikirja p. 10 kohaselt ühel ühistu liikme pärijatest on õigus astuda ühistu liikmeks. Elamuühistu 22.11.2003.a. õiendi kohaselt abikaasad Jeltsovid elasid koos ja seoses L. Jeltsovi surmaga 03.11.1999.a. ta arvati ühistu liikmete hulgast välja. 07.02.2000.a. võeti L. Jeltsova lesk A. Jeltsova ühistu liikmeks (I kd, tl 45). Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta pöördus elamuühistu poole esimest korda augustis 2003.a., kuid ta ei teinud kirjalikku avaldust enda pärijana ühistu liikmeks võtmise kohta. Kuivõrd hageja avaldust ei laekunud, siis ei saanud juhatus ka selle kohta otsust teha. Otsusega mittenõustumisel oleks hagejal olnud õigus pöörduda avaldusega üldkoosoleku poole. Kõike seda hageja teinud ei ole. Seetõttu puudus ühistus ka alus R. Š ühistu liikmest väljaarvamiseks ja elamuühistu tegevus ei olnud ebaseaduslik. Kuivõrd ei ole tõendamist leidnud, et elamuühistu oleks teadnud, et A. Jeltsova ei ole L. Jeltsovi pärija ja tal ei ole õigust osakule, siis ei ole tõendatud elamuühistu ebaseaduslik tegevus ja nende poolne hagejale kahju tekitamine. Seega kohus jätab hagi Narva EÜ Zarnitsa vastu rahuldamata. IV. R. Š sai teada, et temal ei ole õigust osakule elamuühistus vähemalt alates detsembrikuust 2003.a. Tõendamist ei ole leidnud, et ta oleks seda teadnud varem. Vaatamata sellele, et R. Š teadis, et osak ei kuulu temale, ei teinud ta midagi selleks, et L. Jeltsovi pärandit oleks pärijal, s.o. R. I

2-03-658 võimalik käsutada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et teades elamuühistus käimasolevast erastamisprotsessist, ei teinud ta midagi endast olenevat, et kinnistusraamatusse ei kantaks teda omanikuna. 28.03.2005.a. kinnistamisavalduse alusel kanti korteri omanikuna sisse R. Š (II kd, tl 110). 02.08.2005.a. müüs R. Š korteriomandi edasi N. Kopossovale müügilepingu kohaselt 70 000 krooni eest (II kd, tl 104-107). Seega on R. Š saanud ilma õigusliku aluseta 70 000 krooni. Menetlusosaliste vahel pole vaidlust, et N. Kopossovat tuleb käsitada kõnealuse kinnisasja heauskse omandajana, siis on R. I kaotanud tulenevalt Asjaõigusseaduse § 56 lg 1 ja 3 õiguse nõuda kinnisasja omandiõiguse tagasiandmist ning kinnistusraamatu kande parandamist. R. I on seega jäädavalt kaotanud omandiõiguse xxx korteriomandile. Seega on R. Š tekitanud alusetu rikastumisega R. I kahju ja R. I hagi saab rahuldada VÕS § 1037 lg 1 järgi. Hageja palub kahju tekitamise tõttu kostjalt välja mõista 150 000 krooni. Nimetatud hind ei ole kohtu arvates, aga sellises ulatuses millegagi tõendatud. Antud hinda ei tõenda 06.06.2008 seisuga kinnisvarabüroo Laguna kodulehelt väljaprinditud väidetavalt analoogse Gerassimovi tn 22 asuva korteri hind (III kd, tl 143). Hageja esitas kinnisvarabüroo Laguna õiendi (II kd, t.l. 179), mille kohaselt sarnane korter nagu Kreenholmi 24-17, maksis 2005.a. augustis 110 000 – 115 000 krooni ja 06.09.2006 seisuga oli korteri väärtuseks õiendi järgi 300 000 krooni. Nimetatud hind ei põhine aga konkreetsel vaidlusaluse korteri hindamisel ja ei saa seega kajastada konkreetse vaidlusaluse korteri harilikku väärtust ja samuti ei lähtu sellest ka hageja ise, seetõttu kohus leiab, et saab lähtuda üksnes kokkuleppest konkreetse korteri müümisel märgitud hinnast. Kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, et konkreetne vaidlusalune korter oleks maksnud rohkem kui 70 000 krooni. Müüdud korteri väärtuse hüvitamise suuruse määramisel lähtub kohus VÕS § 1037 lg 3 alusel R. Š ja N. Kopossova vahel sõlmitud müügilepingust tulenevast korteriomandi müügihinnast 70 000 krooni, millise summa eest oleks R. I olnud võimalus korter müüa ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel, kui seda poleks teinud kostja R. Š, kellel selline õigus puudus. 06.10.2005 hagiavalduses hageja märgib, et 11.05.2004.a. sai ta notariaalse tunnistuse 3⁄4 osamakse pärimisõiguse ja korteri kasutusõiguse kohta. Hiljem on hageja täpsustanud (III kd, tl 151), et ta andis vabatahtlikult A.Jeltsovale 1⁄4 osakust, kuid ta ei ilmunud notari juurde ja loobus pärimise vastuvõtmisest selles osas. Hageja nõuab seetõttu kostjalt kogu korterimaksumuse tasumist. 03.11.1999.a. L. Jeltsov suri ja 24.07.2004.a. A. Jeltsova. Alles 04.11.2003.a. esitas hageja testamendi alusel pärimisavalduse. Pärimisseaduse § 117 lg 3 alusel kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärimisseaduse § 104 kohaselt kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. Pärimisseaduse § 104 järgi aga puuduvad alused käsitleda A.Jeltsovat sundosa saama õigustatud isikuna, seega ei saa kohus eeldada, et L.Jeltsovi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise tõttu

Tsiviilmenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja poolt esialgselt esitatud nõuetest loobumist ei saa käsitleda kui hagist loobumist, sest hageja menetluse käigus muutis oma nõudeid. Kostja Narva EÜ Zarnitsa vastu jättis kohus hagi täielikult rahuldamata, seetõttu hageja kannab TsMS § 60 lg 1 alusel kostja Narva EÜ Zarnitsa menetluskulud. TsMS § 60 lg 1 1.lause kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagirahuldamata jäetud osast kostjale. Kostja Narva EÜ Zarnitsa õigusabi kuludena on esitatud 4950 krooni (II kd, tl 188-189) ja taotleb nende kulude väljamõistmist. Kohus leiab, et need kulud on põhjendatud ja seega kuuluvad väljamõistmisele hagejalt kostja Narva EÜ Zarnitsa kasuks. Kostja R. I vastu rahuldas kohus aga hagi osaliselt ja menetluskulude väljamõistmisel kohaldab kohus TsMS § 60 lg 1 3. lauset, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus jätab seega hageja ja kostja R. Š menetluskulud nende endi kanda. Hageja on tasunud hagihinnalt riigilõivu üksnes 07.11.2003.a. 60 krooni (I kd, tl 3) ja 12.10.2004.a. 60 krooni (I kd, tl 66). Kohus mõistab hagejale välja riigilõivu 4 380 krooni riigituludesse (hagihinna 70 000 krooni puhul riigilõiv maksmise kohustus on 4 500 krooni, millest tuleb lahutada tasutud riigilõiv 120 krooni). Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Kohtuotsus jõustus 20.03.2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: