Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-08-22053

Otsuse kuupäev

28. august 2008 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

AS SEB Pank hagi Monika Vinnal vastu laenu-, intressi- ja viivisvõlgnevuse summas 11 755,22 krooni väljamõistmise nõudes AS SEB Pank (registrikood 10004252, aadress Tornimäe 2 Tallinn 15010) Leo Üle (aadress Vaksali 2 Viljandi 71020)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Monika Vinnal (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx)

Resolutsioon Välja mõista Monika Vinnalilt AS SEB Pank kasuks võlg 11 755 (üksteist tuhat seitsesada viiskümmend viis) krooni 22 senti, sealhulgas tasumata laenu 10 190.24 krooni, intress 319.28 krooni ja põhiosa viivis 1245.70 krooni. Välja mõista Monika Vinnalilt menetluskulu 1000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 25. juunil 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 407 lg 5, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui krediidiasutus annab tarbijale laenu viisil, et lubab tarbijal arvelduskontol positiivse jäägi ületamist, on tegemist arvelduskrediidiga (VÕS § 407 lg 1). Arvelduskrediiti reguleerivaid sätteid kohaldatakse krediitkaardi vahendusel antavatel tarbijakrediitidele (VÕS § 407 lg 5). VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Intressi ja viivise arvutamine on lubatud vastavalt sõlmitud lepingule. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuluna tasutud riigilõivu 1000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 1000 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.