Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-08-28052

Otsuse kuupäev

28. august 2008 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

AS SEB Pank hagi Aivar Aus vastu laenu, intressi ja viivisvõlgnevuste summas 23 180,83 krooni väljamõistmise nõudes AS SEB Pank (registrikood 10004252, aadress Tornimäe 2 Tallinn 15010 ) Leo Üle (aadress Vaksali 2 Viljandi 71020)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Aivar Aus (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxx xx xxxxxxxx xxxxx)

Resolutsioon Välja mõista Aivar Ausilt AS SEB Pank kasuks võlg 23 180 krooni (kakskümmend kolm tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni 83 senti, sellest laenu põhiosa 20 467.54 krooni, intress 2337.99 krooni ja viivis põhiosalt 375.00 krooni. Välja mõista Aivar Ausilt menetluskulu 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 14. juulil 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 398 lg 1, § 407 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Intressi ja viivise arvutamine on lubatud vastavalt sõlmitud lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuluna tasutud riigilõivu 1250 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 1250 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.