2-07-45355/27 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja AS L. Rei (pankrotis) sõlmisid 12.02.2003 töövõtulepingu, mille p 2.1 järgi hageja kohustus teostama lepingu lisas nr 2 nimetatud tööd ja võlgnik kohustus tasuma teostatud tööde eest. Lepingu pooled muutsid lepingut tööde mahtude osas 17.03.2003. Objekt anti hageja poolt võlgnikule üle ja võlgnik võttis töö faktiliselt vastu aprillis 2003, vastuvõtuakt tuli võlgniku poolt allkirjastada oktoobris 2003, kuid võlgnik keeldus vastuvõtuakti allkirjastamast. Hageja põhinõue on 890 111,48 krooni, mis koosneb lepingujärgsete tööde maksumusest 760 839,22 krooni ja lepingu lisas poolte vahel kokku lepitud lisatööde maksumusest 70 618 krooni ning katuseremondi tööde maksumusest 58 654,26 krooni. Viivised on pooltevahelise lepingu p 4.3 alusel alates 15.01.2006 kuni AS L. Rei (pankrotis) pankroti väljakulutamisele eelnevale päevale 26.07.2007 kokku 466 päeva eest määras 0,07 % põhinõude summalt summas 290 355,28 krooni. Koos viivisega on hageja nõude suuruseks 1 180 466,76 krooni. Sama suure nõude esitas hageja AS L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks. Hageja nõue ei ole aegunud. Kostjate väide, et aegumistähtaja algus on aprill 2003, on ekslik. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasu sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud tellija poolt või kui töö loetakse vastuvõetuks. Tööettevõtu lepingus oli hageja tasu sissenõutavaks muutumise aeg seatud sõltuvusse mitte ehitise faktilisest üleandmisest vaid formaalsest vastuvõtmisest. Lepingu p-s 3.1 on toodud, et tasumine toimub pärast vastuvõtuakti allkirjastamist, vastavalt VÕS § 638 loetakse töö vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja esitas lepingu teisele poolele pretensiooni 28.04.2004, milles palus tasuda lepingust tulenev võlgnevus 13.05.2004. Hageja loeb tehtud töö üleandmise päevaks 13.05.2004 ja TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab tasu maksmise nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumise aasta lõpust (31.12.2004). Seega hageja esitas pankrotimenetluses nõude enne aegumistähtaja lõppemist. Oktoobrist 2003 kuni 05.07.2004 pidasid pooled läbirääkimisi lepingu täitmise üle. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda. Ootamatult suri AS L. Rei (pankrotis) esindaja, kes korraldas teostavaid töid. Kostja väidete kohaselt olid hageja poolt teostatud tööd ebakvaliteetsed, millele viitab tööettevõtu lepingu objekti (Tartu mnt 80G Tallinn – kaupluse rekonstrueerimine) rentniku pretensioon, kuid enamus pretensioonis esitatud nõudmistest praaktööde parandamiseks pole asjakohased, kuna vastavalt lepingule hageja pretensioonis osundatud töid ei teostanud. Kui nõude aegumistähtaeg vastavalt kostjate väidetele lõppenuks 2006.a lõpus, lükkub nõude aegumine seoses TsÜS § 167 lg 1 kohaldamisega edasi 8 kuu võrra ehk vähemalt augusti 2007 lõpuni. Seoses võlgniku poolt nõude tunnustamisega 03.01.2006 nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1

alusel, nimetatud sätte kohaldumisel nõude aegumine katkeb ja algab uuesti nõude tunnustamise päevast. Nimetatud kuupäevaga dateeritud kirjaga võlgnik teatab hagejale, et hageja poolt vastavalt töövõtulepingule teostatud tööd on ebakvaliteetsed, enne vigade kõrvaldamist AS L. Rei (pankrotis) ei allkirjasta tööde üleandmis-vastuvõtu akti. Kostjate vastuväited Kostjad leidsid, et hageja nõue on aegunud ja palusid kohaldada aegumist. Võlgnik AS L. Rei (pankrotis) võttis tööd vastu aprillis 2003, TsÜS § 146 lg 1 alusel on nõude aegumistähtajaks 3 aastat, sellest tulenevalt hageja nõue aegus 2006.a lõpus. Vaidlus puudub, et AS L. Rei (pankrotis) võttis tööd vastu aprillis 2003. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et oleks need tööd reaalselt teostanud ja võlgnikule AS L. Rei (pankrotis) üle andnud. Seetõttu pole võimalik kontrollida hageja väidete õigsust ja samas puudub kostjal alus kahelda hageja väidetes ja kinnitustes. Alternatiivse vastuväitena väitsid kostjad, et hageja ei ole tõendanud tööde tegemist. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas OÜ Smiso nõuet AS L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 180 466,76 krooni. Kohus jättis menetluskulud kostjate kanda. Kohus nõustus hageja vastuväidetega kostjate taotlusele nõude aegumise kohaldamiseks. Kostjate väide, et aegumistähtaja alguseks on aprill 2003, on ekslik. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasu sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud tellija poolt või kui töö loetakse vastuvõetuks. Töövõtulepingus oli hageja tasu sissenõutavaks muutumise aeg seatud sõltuvusse mitte ehitise faktilisest üleandmisest, vaid vastavalt lepingu p-le 3.1 toimub tasumine pärast vastuvõtuakti allkirjastamist. Vastavalt VÕS §-le 638 loetakse töö vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja esitas lepingu teisele poolele pretensiooni 28.04.2004, milles palus tasuda lepingust tulenev võlgnevus 13.05.2004. Hageja loeb tehtud töö üleandmise päevaks 13.05.2004 ja TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab tasu maksmise nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumise aasta lõpust (31.12.2004). Hageja esitas pankrotimenetluses nõude enne aegumistähtaja lõppemist. Hageja väitel oktoobrist 2003 kuni 05.07.2004 pidasid pooled läbirääkimisi lepingu täitmise üle. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja teostatud tööd olid ebakvaliteetsed, millele viitab tööettevõtu lepingu objekti (Tartu mnt 80G Tallinn – kaupluse rekonstrueerimine) rentniku pretensioon, mille võlgnik AS L. Rei (pankrotis) edastas hagejale. Nimetatud tõendid tõendavad, et poolte vahel toimusid läbirääkimised ja et hageja teostas nõude aluseks olevad tööd. Kui nõude aegumistähtaeg vastavalt kostjate väidetele lõppenuks 2006.a lõpus, lükkub nõude aegumine seoses TsÜS § 167 lg 1 kohaldamisega edasi 8 kuu võrra ehk vähemalt 2007 augusti lõpuni. AS L. Rei (pankrotis) pankrot kuulutati välja 17.04.2007, nõue ei ole aegunud. Seoses võlgniku AS L. Rei (pankrotis) poolt nõude tunnustamisega 03.01.2006 nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel, nimetatud sätte kohaldumisel nõude aegumine katkeb ja algab uuesti nõude tunnustamise päevast. Nimetatud kuupäevaga dateeritud kirjaga võlgnik AS L. Rei (pankrotis) teatas hagejale, et hageja poolt vastavalt töövõtulepingule teostatud tööd on ebakvaliteetsed, enne vigade kõrvaldamist AS L. Rei (pankrotis) ei allkirjasta tööde üleandmisvastuvõtu akti.

Hageja nõue AS L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluses pole aegunud ja kostjate taotlused aegumise kohaldamiseks tuleb jätta tähelepanuta. Hageja nõue on tõendatud hageja ja AS L. Rei (pankrotis) vahel 12.02.2003 sõlmitud töövõtulepinguga, sellele lisatud spetsifikatsiooniga (eelarve), kus on ära toodud tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid, mille igal lehel on AS L. Rei (pankrotis) esindaja allkiri, lepingu lisaga, milles on loetletud tööd, mida pole kajastatud spetsifikatsioonis ja katuse remondi eelarvega. Tööde teostamist tõendab veel töövõtulepingu objekti (Tartu mnt 80G Tallinn – kaupluse rekonstrueerimine) rentniku pretensioon, mille AS L. Rei (pankrotis) edastas hagejale. Enamus nõudmisi tuleneb sellest, et katus on remonditud kehvasti. Apellatsioonkaebuse põhjendused Skorpioni Julgestusteenistuse AS ja Groosi Halduse OÜ palusid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja jõudis seetõttu ebaõige lahendini. Hageja märkis, et tööd anti üle 2003 aprillis. Seega sai töö valmis ja võeti AS L. Rei (pankrotis) poolt vastu 2003 aprillis. Arvestades VÕS § 637 lg 2 p 4 ja TsÜS § 147 lg-t 1, muutus hageja nõue sissenõutavaks 2003 aprillis. Vastavalt lepingu p-le 3.2 tuli akt allkirjastada pärast kuue kuu möödumist tööde üleandmisest. Seega alates novembrist 2003 puudusid hagejal takistused nõuda AS-ilt L. Rei (pankrotis) kohustuse täitmist. Seega, arvestades TsÜS § 147 lg-t 2, kui nõue ei muutunud sissenõutavaks 2003 aprillis, muutus nõue sissenõutavaks hiljemalt novembris 2003. VÕS § 638 ei kuulu kohaldamisele, kuna vaidlus puudub, et AS L. Rei (pankrotis) võttis töö vastu 2003 aprillis. Hageja poolt AS-ile L. Rei (pankrotis) 28.04.2004 esitatud pretensiooni ei saa käsitleda AS-ile L. Rei (pankrotis) mõistliku tähtaja andmiseks töö vastuvõtmiseks VÕS § 638 mõttes, kuna AS L. Rei (pankrotis) oli töö vastuvõtnud aprillis 2003 ning 28.04.2004 pretensiooni tekstist nähtub, et hageja nõudis tasu maksmist summas 831 457 krooni hiljemalt 13.05.2004, mitte töö vastuvõtmist. Tähtsust ei oma, kas akt on allkirjastatud või mitte. Ka hageja ei pidanud akti allkirjastamist AS-i L. Rei (pankrotis) poolt oluliseks, mida tõendab asjaolu, et hageja esitas AS-ile L. Rei (pankrotis) akti allkirjastamiseks alles 20.12.2005, kuid tasu maksmise nõude esitas eelnevalt 28.04.2004 pretensioonis. Kohus tugines läbirääkimiste pidamise tuvastamisel hageja esitatud AS L. Rei (pankrotis) rentniku pretensioonile ja hageja 05.07.2004 vastusele pretensioonile. Nimetatud tõendid ei tõenda läbirääkimiste pidamist AS-i L. Rei (pankrotis) ja hageja vahel. Nimetatud tõenditest nähtub, et AS L. Rei (pankrotis) rentnik esitas nõude garantiitööde teostamiseks ja hageja on garantiitööde teostamisest keeldunud. Tasunõuet nimetatud dokumendid ei käsitle. Läbirääkimiste pidamine on tõendamata. Arusaamatu on, millistele tõenditele tuginedes tuvastas kohus, et läbirääkimisi peeti 2003 oktoobrist kuni 05.07.2004. Tõendeid, mis lubaksid jõuda taotlusele järeldusele, esitatud ei ole. Seega muutus hageja nõue igal juhul sissenõutavaks hiljemalt 2003 novembris ning nõue aegus TsÜS § 147 lg 1 ja TsÜS § 146 lg 1 kohaselt hiljemalt 31.12.2006.

Kui kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, esitavad kostjad alternatiivse vastuväite, et hageja ei ole tööde teostamist tõendanud. Maakohus hindas tõendeid vääralt, leides, et hageja on tööd teostanud. Leping nr 12/02 ei tõenda tööde teostamist. Ei ole võimalik aru saada, milliseid töid ja millises mahus hageja teostas. Tööde teostamine on hageja nõude rahuldamise eelduseks. Hageja nõue on ebaselge. Hageja hinnangul on tema põhinõue 890 111,48 krooni. Leping nr 12/02 p 1.2 kohaselt oli tööde maksumus ilma käibemaksuta 644 779 krooni, koos käibemaksuga 760 839,22 krooni. AS L. Rei (pankrotis) põhikohustus ei saa seega olla 890 111,48 krooni. Hageja esitatud 11.03.2003 ja 18.03.2003 hageja hinnapakkumised ei ole käsitletavad lepingu nr 12/02 lisadena ning AS L. Rei (pankrotis) ja hageja vahelise kokkuleppena lisatööde teostamise ning lepingu nr 12/02 tööde maksumuse muutmise kohta. Nimetatud hinnapakkumistest nähtub, et ei ole antud kinnitust selle kohta, et AS L. Rei (pankrotis) on hinnapakkumises tooduga nõus. Kinnitatakse üksnes hinnapakkumiste kättesaamist. On arusaamatu, kes AS L. Rei (pankrotis) nimel nimetatud hinnapakkumise kättesaamist kinnitab. Seega jättis maakohus tuvastamata nõude suuruse. Hageja on kaotanud õiguse AS-ilt L. Rei (pankrotis) viivist nõuda. Riigikohus asus lahendis nr 3-21-41-07 seisukohale, et põhimõtteliselt võib viivisenõue, sh seadusjärgne viivisenõue, olla vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilõiguse teoorias üldtunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Viiviste nõudmisel heas usus käituv võlausaldaja on kohustatud mõistliku aja jooksul võlgnikult viiviseid nõudma. Hageja ei ole AS-ilt L. Rei (pankrotis) enne nõudeavalduse esitamist pankrotimenetluses kordagi viivist nõudnud. Ka AS-ile L. Rei (pankrotis) 30.12.2005 esitatud arves ei nõua hageja viiviste tasumist. Seega ei esitanud hageja viivise nõuet mõistliku aja jooksul ning on pikema aja jooksul käitunud selliselt, et võis eeldada, et hageja viivist ei nõua. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Smiso ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et maakohus on õigesti hagi rahuldanud. Maakohtu otsuse lõppjäreldus on õige, küll aga tuleb otsuse põhjendusi ja resolutsiooni täpsustada. Hageja on esitanud AS L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluses tähtaegselt nõude summas 1 180 466,76 krooni ja 27.09.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad nõudele vastu. Hageja nõude aluseks olid alljärgnevad asjaolud:

10.03.01.2006 vastas võlgnik hageja nõudele ja teatas, et ta nõustub aktile alla kirjutama juhul, kui hageja kõrvaldab garantii korras vaegtööd. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja avalduse alusel kohus. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja tellija peab maksma töö eest tasu. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmises oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Esmalt tuli tuvastada, millal hageja nõue tasu maksmiseks muutus sissenõutavaks ja sellest tulenevalt hinnata kostjate vastuväiteid nõude aegumise kohta. Nii pooltevahelisest lepingust ja lepingu lisast tulenevate tööde kui ka katusekatte remonditööde kohta on hageja väitnud, et need anti üle võlgnikule aprillis 2003 ja selgitanud, et tema ja võlgnik on käsitlenud kõiki töid lepingust tulenevatena, kuna katuse remontimine oli vajalik lepingujärgsete tööde teostamiseks ja kõik tööd tehti samaaegselt. Lepingu p-des 3.1 ja 3.2 on hageja ja võlgnik kokku leppinud, et tööde üleandmisakt tuleb allkirjastada 6 kuu möödumisel tööde üleandmisest ja töö eest tuleb tasuda 10 päeva jooksul pärast akti allkirjastamist. Tööde üleandmise ja vastuvõtu kohta akti hageja ja võlgniku vahel vormistatud ei ole. Kuna kostjad väitsid, et nõue on aegunud, tuli maakohtul tuvastada, millal ja kas sai lugeda hageja poolt tehtud tööd vastuvõetuks ja millal tuli võlgnikul maksta tehtud tööde eest. 28.04.2004 pretensioonis on hageja teatanud võlgnikule, et töö on valmis ja võlgnikule üle antud ning oma 03.01.2006 vastuses on võlgnik vastanud, et 28.04.2004 on ta keeldunud üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamast, kuna töös olid puudused, mis tuli hagejal garantiiajal kõrvaldada. Seega on nii hageja kui ka võlgnik tunnistanud, et töö oli enne 28.04.2004 üle antud ja 28.04.2004 käis vaidlus akti allkirjastamise osas. Võlgnik ei ole väitnud, et selleks ajaks oleks tööde tegelikust üleandmisest olnud möödunud vähem kui 6 kuud. Maakohus on otsuses märkinud ekslikult tööde üleandmise ajaks 13.05.2004, mis oli tähtaeg, mille andis hageja võlgnikule võla summas 831 457 krooni tasumiseks. Kuna 28.04.2004 olid täidetud tingimused aktile allakirjutamiseks ja ei ole tõendatud, et võlgnik oleks selleks ajaks esitanud hagejale lepingu p 4.7 järgi pretensiooni, pidi kostja aktile alla kirjutama ja tööd aktiga vastu võtma. Seega tuli tööd lugeda vastuvõetuks hiljemalt 28.04.2004 ja hageja poolt teostatud tööde eest tasu nõue on muutunud sissenõutavaks 13.05.2004 (28.04.2004 pretensioonis maksmiseks antud tähtajal). Samast ajast tuleb lugeda nii lepingujärgsete kui ka katuseremondi tööde eest tasumisele kuuluv summa 58 654,26 krooni (ilma käibemaksuta 49 707 krooni) sissenõutavaks muutunuks, kuna hageja ja võlgnik on neid töid käsitlenud sama lepingu järgsete töödena. Eeltoodu tuleneb hageja ja võlgniku kirjavahetusest, milles on nad käsitlenud kõiki töid lepingujärgsetena, ja nii lepingus toodud kui katuseremondi tööde puudused tõi võlgnik aluseks mittetasumisele. Võlgnik hagejale võlga tasunud ei ole. TsÜS § 146 lg 1 järgi on lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja TsÜS § 147 lg 3

järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kuna nõue muutus sissenõutavaks 13.05.2004, siis algab nõude aegumistähtaeg 31.12.2004 ja lõpeb 31.12.2007. Õige on maakohtu järeldus, et hageja on esitanud oma nõude enne aegumistähtaja lõppemist. Kuna hageja nõue oli esitatud enne aegumistähtaja lõppemist, siis ei ole vajadust hinnata, kas nõude aegumine oli peatunud seoses läbirääkimistega või katkenud nõude tunnustamise tõttu. Eeltoodud põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Kostjad on alternatiivse vastuväitena väitnud, et hageja nõue on tõendamata. Kostjate vastuväide on konkretiseerimata ja kostjad pole maakohtus selgitanud, miks nad ei pea usaldusväärseks hageja poolt esitatud dokumente. Esmakordselt on kostjad täpsustanud oma vastuväiteid apellatsioonkaebuses. Kuna kostjad ei ole kaebuses põhjendanud, miks nad ei ole vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid esitanud maakohtule, jätab kolleegium TsMS § 652 lg 4 järgi apellantide väited tähelepanuta. Tulenevalt maakohtule esitatud dokumentidest ei ole võlgnik väitnud, et hageja pole töid teinud, vaid on keeldunud maksmast seoses väidetavate vaegtööde ja vigadega. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on hageja nõue tõendatud. Hageja on esitanud tema ja võlgniku vahel sõlmitud lepingu, eelarved tööde teostamise kohta ja kirjavahetuse seoses tasumise ja vaegtöödega, millest tuleneb, et tööd on teostatud. Seega on tõendatud hageja põhinõue AS L. Rei (pankrotis) vastu summas 890 111,48 krooni, millest 760 839,22 krooni üldehitustööde eest, lepingu lisast tulenevate tööde eest 70 618 krooni ja katusekatte remondi eest 58 654,26 krooni. Töövõtulepingu p-s 4.3 olid hageja ja võlgnik leppinud kokku tööde tasumisega viivitamisel viivise 0,07 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates 15.01.2006 kuni AS L. Rei (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseni. Kostjad viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kolleegium leiab, et hageja on õigustatud seoses võlgniku poolt tasu maksmisega viivitamisega 12.02.2003 lepingu p 4.3 ja VÕS § 113 lg 1 järgi saama viivist summas 290 355,28 krooni. Apellatsioonkaebuses sisalduvad vastuväited viivise nõudele jätab kolleegium TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuna kostjad ei ole neid esitanud maakohtule ja ei ole ka põhjendanud kaebuses, miks nad vastuväidet maakohtu menetluse ajal ei esitanud. Seega tuleb hageja nõuet summas 1 180 466,76 krooni tunnustada AS L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus (muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõue). Rahuldamisjärgu osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellantide kanda.