Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. august 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-30543
Tsiviilasi
hagi M.K. vastu võla, intressi, leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ O. , hageja esindaja OÜ Incure Inkasso Agentuur, Laki 14A, 10621, Tallinn; kostja M.K., tegelik elukoht teadmata, hagiavaldus kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Menetlus
kirjalik
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
Tagaseljaotsus jõustub, kui sellele ei esitata kaja või jäetakse kaja läbi vaatamata. Hageja nõue ja põhjendused AS Sampo Pank sõlmis kostjaga 13.10.2005 järelmaksu limiidilepingu nr 482JM20509521, mille alusel pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksu limiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksu limiidisumma tagastama. Järelmaksu limiidi kasutamise intress oli vastavalt lepingule 16 % aastas. Kostja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu AS Sampo Pank luges 17.05.2007 saadetud kirjaga järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks ning nõudis kõikide kohustuste täitmist. 22.06.2007 loovutas AS Sampo Pank nõude OÜ-le O. . Nõude loovutamisest teatati kostjale 26.06.2007 kirjaga. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 47 713.29 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 2 235.35 krooni, viivis summas 1 073.55 krooni, leppetrahv 1000 krooni ja kahjuhüvitis 5000 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 407 lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel või omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse kätte avalikult, so avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.04.2008. TsMS § 317 lg 5 kohaselt on menetlusdokument isikule kätte toimetatud 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Hagi on tõendatud limiidilepinguga, teatega lepingu ülesütlemise kohta ning nõude loovutamise teatisega. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on teinud kulutusi seoses võla sissenõudmisega 5000 krooni ulatuses. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla, intressi, leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise summas 57 022,19 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal.
TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.