2-06-30168/34
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Kohtuotsuse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number
25. august 2008.a kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasi
KÜ hagi OÜA vastu 25 678,30 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja KÜ (registrikood xxx, xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige L Rudjak
2-06-30168/34
kostja OÜ A(registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige R Mets kirjalik menetlus polte nõusolekul Menetlus liik
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜA 25 678,30 (kakskümmend viis tuhat kuussada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 30 senti KÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜA menetluskulud täies ulatuses KÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
2-06-30168/34
Hageja haldab elamut Xxx, Tallinnas alates 2003.a. Kostja on korteriomandi Xxx, Tallinn omanik alates 02.06.2004. Ajavahemikul juulist 2004 a kuni oktoobrini 2006 a on kostja jätnud hagejale tasumata hooldus- ja kommunaalmaksete ning sihtmaksete eest, mistõttu hagi esitamise seisuga on võlg summas 24 864,71 krooni. Kostjale on esitatud põhitasude eest arveid kogusummas 12 435,05 krooni, viivist kommunaalteenuste ja sihtmaksete tähtaegselt mitte maksmise eest 4 594,79 krooni. Hageja on arvestanud tasumata arvetelt viivist 0,07% tasumata summalt päevas. Eelnimetatud perioodi eest on kostja tasunud ühe korra 2004.a juulis 410,46 krooni. Peale selle on kostja poolt korteri Xxx, Tallinn omandamise hetkeks, mis toimus 02.06.2004 a, endise omaniku OÜ EI võlgnevus hageja ees kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest summas 8245,33 krooni, mille palub hageja välja mõista KÜS § 7 lg 3 alusel. Kostja väide, et võlg on tasaarveldatud ja selle kohta on vormistatud leping, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole sellekohast lepingut esitanud ja hagejal sellist lepingut ei ole. 30.11.2006 suurendas hageja nõuet 25 678,30 kroonini, kuna kostja võlale lisandus oktoobrikuu tasumata maksed sh põhitasu 404,04 krooni ja viivis 409,55 krooni. Hageja on teinud kostjale korduvaid meeldetuletusi arvete mittetasumisest, kuid kostja pole nendele reageerinud. Hageja palub juhinduvalt KOS § 13 lg 1, KÜS §-dest 7, 13 lg 4, 151 lg 1 ja hageja põhikirjast välja mõista võla koos viivistega kokku 25 678,30 krooni ja menetluskulud sh hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni ja õigusabikulud 1000 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja põhistanud, millest koosneb eelmise korteriomaniku võlgnevus ega tõendanud võlgnevuse tekkimist. Kostja ei tunnista eelmise omaniku võlgnevust enda omaks. OÜ EI ja hageja on sõlminud lepingu võla tasaarveldamiseks. Lepingus on kajastatud ka tasaarveldus korteri 59 suhtes. Seega nõue 82 45,33 krooni ei ole põhjendatud. 2004. aasta juunikuust arvestatud võlgnevust kostja ei tunnista, kuna ta ei tea mille alusel hageja antud summasid nõuab, mistõttu ta ei oska hinnata arveid piisavalt tõesteks. Samuti märgib kostja, et ei ela nimetatud eluruumis ja et eluruumi kasutamine on võimatu, puudub vesi, küte ja elekter. Prügiveo eest ei ole põhjendatud täiendavat tasu küsida suurekabariidilisi konteinerite eest, kuna nende tellimiseks pole omanikud nõusolekut andnud. Kostja leiab, et viiviseid on arvestatud topelt võttes järgneva kuu arve esitamisel viiviste arvutamise aluseks nii põhivõla kui ka eelmiste kuude eest arvestatud viivised. Kostjale on tehtud takistused omandi juurde pääsemiseks, kuna talle ei ole antud paraadna võtmeid, mille eest hageja küsib 100 krooni. Kostja leiab, et õigusabi kulu 1000 krooni ei ole põhjendatud, kuna arvel on märgitud, et kulu on seoses kohtus esindamisega, kuid asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses, milleks on kostja andnud oma nõusoleku. Kohtuotsuse põhjendused Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2-06-30168/34 TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi Xxx omanik alates 02.06.2004 ning hageja tegeleb elamu Xxx haldamise ja hooldamisega alates selle loomisest 22.01.2003. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõike 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid ning eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu ei sätesta teisiti. KÜS § 51 sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et korteriomandi omandamisel oli eelmise omaniku võlgnevus hooldus- ja kommunaalteenuste 8245,33 krooni ning hageja on kostjale esitanud arveid hooldus- ja kommunaalteenuste eest perioodil juuni 2004 kuni oktoober 2006 12 435,05 krooni, viivist tasumata kommunaalmaksete ja sihtmaksete tasumata jätmise eest summas 4 594,79 krooni ning 2006. aasta oktoobri kuu eest on kostja võlgnevus 404,04 krooni, viivis 409,55 krooni. Kohus leiab, et kostja on koheselt pärast eluruumi ostmist teada saanud eelmise omaniku võlast (tl 20). Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja oleks selle vaidlustanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et võlg oleks tasaarveldatud nagu ta oma vastuväidetes väidab. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale vaidlusalusel perioodil esitatud arvetega on leidnud tõendamist kostja poolt tasumisele kuuluvad summad hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Hageja esitatud arvetel on näha hooldus- ja kommunaalteenuste tasu arvestus ja hind. Nii hageja põhikirja p 2.2. kui ka KÜS § 5 1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomandi omandajale üle võõrandaja kohustused sh ka rahalised kohustused tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Elektrienergia kasutamise eest on esitatud kostjale arveid kuni 2005 aasta jaanuarikuuni, 2005 aasta veebruarist ei ole korteris nr. 59 elektrit arvestatud. Kostja vastusest võib järeldada, et elekter on välja lülitatud. Korteris elektri väljalülitamine ei vabasta elamus üldelektri tasumise kohustusest. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et ta ei oleks teenuseid, mille eest korteriühistu on arved esitanud, tarbinud või, et arved oleksid esitatud alusetult või ebaõigesti koostatud. Esitatud arvetelt nähtub, et viiviste arvestamisel on hageja aluseks võtnud üksnes maksmata jäetud põhivõla. Seega on kostja vastuväited põhistamata ja tõendamata. Üksnes kostja väide, et ta ei saa hinnata antud arveid piisavalt tõesteks, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Menetluskulud
2-06-30168/34 Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.