Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-30168
Tsiviilasi
KÜ Kopli 69E/1 hagi OÜ Byzantine Consult (endise ärinimega OÜ Avocado) vastu 25 678,30 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.08.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Byzantine Consult apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ Byzantine Consult (endise ärinimega OÜ Avocado registrikood 11018256; Kentmanni 22-18, 10116 Tallinn); esindaja Reimo Mets KÜ Kopli 69E/1 (registrikood 80182423, asukoht Kopli 69E/1, 11713 Tallinn); esindaja Kira Jurgelevitš
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25.08.2008 otsus KÜ Kopli 69E/1 hagis OÜ Byzantine Consult (endise ärinimega OÜ Avocado) vastu 25 678,30 krooni saamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Byzantine Consult (endise ärinimega OÜ Avocado) kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu
möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja haldab elamut Kopli 69E/1, Tallinnas alates 2003.a. Kostja on korteriomandi Kopli 69E/1-xx, Tallinn omanik alates 02.06.2004.
2.Ajavahemikul juulist 2004 a kuni oktoobrini 2006 a on kostja jätnud hagejale tasumata hooldus- ja kommunaalmaksete ning sihtmaksete eest, mistõttu hagi esitamise seisuga on võlg summas 24 864,71 krooni. Kostjale on esitatud põhitasude eest arveid kogusummas 12 435,05 krooni, viivist kommunaalteenuste ja sihtmaksete tähtaegselt mitte maksmise eest 4 594,79 krooni. Hageja on arvestanud tasumata arvetelt viivist 0,07% tasumata summalt päevas. Eelnimetatud perioodi eest on kostja tasunud ühe korra 2004.a juulis 410,46 krooni. Peale selle on kostja poolt korteri Kopli 69E/1-xx, Tallinn omandamise hetkeks, mis toimus 02.06.2004 a, endise omaniku OÜ Eesti Internet võlgnevus hageja ees kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest summas 8245,33 krooni, mille palub hageja välja mõista KÜS § 7 lg 3 alusel. Kostja väide, et võlg on tasaarveldatud ja selle kohta on vormistatud leping, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole sellekohast lepingut esitanud ja hagejal sellist lepingut ei ole.
3.30.11.2006 suurendas hageja nõuet 25 678,30 kroonini, kuna kostja võlale lisandus oktoobrikuu tasumata maksed sh põhitasu 404,04 krooni ja viivis 409,55 krooni.
4.Hageja on teinud kostjale korduvaid meeldetuletusi arvete mittetasumisest, kuid kostja pole nendele reageerinud.
5.Hageja palub juhinduvalt KOS § 13 lg 1, KÜS §-dest 7, 13 lg 4, 151 lg 1 ja hageja põhikirjast välja mõista võla koos viivistega kokku 25 678,30 krooni ja menetluskulud sh hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni ja õigusabikulud 1000 krooni.
6.Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
8.Vastuväidete kohaselt ei ole hageja põhistanud, millest koosneb eelmise korteriomaniku võlgnevus ega tõendanud võlgnevuse tekkimist. Kostja ei tunnista eelmise omaniku võlgnevust enda omaks. OÜ Eesti Internet ja hageja on sõlminud lepingu võla tasaarveldamiseks. Lepingus on kajastatud ka tasaarveldus korteri xx suhtes. Seega nõue 12 45,33 krooni ei ole põhjendatud.
9.2004. aasta juunikuust arvestatud võlgnevust kostja ei tunnista, kuna ta ei tea mille alusel hageja antud summasid nõuab, mistõttu ta ei oska hinnata arveid piisavalt tõesteks. Samuti märgib kostja, et ei ela nimetatud eluruumis ja et eluruumi kasutamine on võimatu, puudub vesi, küte ja elekter. Prügiveo eest ei ole põhjendatud täiendavat tasu küsida suurekabariidiliste konteinerite eest, kuna nende tellimiseks pole omanikud nõusolekut andnud. Kostja leiab, et viiviseid on arvestatud topelt võttes järgneva kuu arve esitamisel viiviste arvutamise aluseks nii põhivõla kui ka eelmiste
kuude eest arvestatud viivised. Kostjale on tehtud takistused omandi juurde pääsemiseks, kuna talle ei ole antud paraadna võtmeid, mille eest hageja küsib 100 krooni.
10.Kostja leiab, et õigusabi kulu 1000 krooni ei ole põhjendatud, kuna arvel on märgitud, et kulu on seoses kohtus esindamisega, kuid asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses, milleks on kostja andnud oma nõusoleku.
Maakohtu otsus
11.Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lahendas kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata.
12.Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi Kopli 69E/1-xx omanik alates 02.06.2004 ning hageja tegeleb elamu Kopli 69E/1 haldamise ja hooldamisega alates selle loomisest 22.01.2003.
15.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõike 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid ning eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu Kopli 69E/1 põhikiri ei sätesta teisiti.
16.KÜS § 51 sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
17.Kohtule esitatud arvetest nähtub, et korteriomandi omandamisel oli eelmise omaniku võlgnevus hooldus- ja kommunaalteenuste 8245,33 krooni ning hageja on kostjale esitanud arveid hooldus- ja kommunaalteenuste eest perioodil juuni 2004 kuni oktoober 2006 12 435,05 krooni, viivist tasumata kommunaalmaksete ja sihtmaksete tasumata jätmise eest summas 4 594,79 krooni ning 2006. aasta oktoobri kuu eest on kostja võlgnevus 404,04 krooni, viivis 409,55 krooni. Kohus leiab, et kostja on
koheselt pärast eluruumi ostmist teada saanud eelmise omaniku võlast (tl 20). Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja oleks selle vaidlustanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et võlg oleks tasaarveldatud nagu ta oma vastuväidetes väidab. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale vaidlusalusel perioodil esitatud arvetega on leidnud tõendamist kostja poolt tasumisele kuuluvad summad hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Hageja esitatud arvetel on näha hooldus- ja kommunaalteenuste tasu arvestus ja hind. Nii hageja põhikirja p 2.2. kui ka KÜS § 5 1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomandi omandajale üle võõrandaja kohustused s.h ka rahalised kohustused tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste eest.
18.Elektrienergia kasutamise eest on esitatud kostjale arveid kuni 2005 aasta jaanuarikuuni, 2005 aasta veebruarist ei ole korteris nr. xx elektrit arvestatud. Kostja vastusest võib järeldada, et elekter on välja lülitatud. Korteris elektri väljalülitamine ei vabasta elamus üldelektri tasumise kohustusest. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et ta ei oleks teenuseid, mille eest korteriühistu on arved esitanud, tarbinud või, et arved oleksid esitatud alusetult või ebaõigesti koostatud. Esitatud arvetelt nähtub, et viiviste arvestamisel on hageja aluseks võtnud üksnes maksmata jäetud põhivõla. Seega on kostja vastuväited põhistamata ja tõendamata. Üksnes kostja väide, et ta ei saa hinnata antud arveid piisavalt tõesteks, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Apellatsioonkaebus
19.Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega ja leidis, et see on vastuolus seadusega, rikutud on nii materiaalõigusnorme kui ka protsessiõigusnorme.
20.Kostja ei saa võtta enda kanda vastutust korteri eelmise omaniku võlgnevuste eest ja palub jätta hagi selles osas rahuldamata. Kohus on valesti tõlgendanud seadust ning hinnanud tõendeid valesti. Maakohtu otsus on otseses vastuolus kehtiva Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-105 ja 3-2-1-132-05).
21.Maakohtu otsuses esinevad ka faktilised vead. Kohtuotsus on tehtud vale isiku nimele. OÜ Avocado on muutnud ärinime, kohus on jätnud selle kontrollimata. Samuti on maakohtu otsuses on märgitud juhatuse liikmeks seaduslik esindaja Reimo Mets, kes ei ole OÜ Byzantine Consult (Avocado OÜ) seaduslik esindaja juba alates 20.01.2008. Kohus on jätnud kontrollimata fakti ning on sellest tulenevalt rikkunud protsessiõigusnorme. Menetlusdokumendid ei ole esitatud õigele isikule.
22.Kohus jättis otsuse tegemisel sisuliselt hindamata kostja vastuväited teatud kuluartiklite osas. Kostja vaidles vastu näiteks korteri elektrienergia tasule. Kostja soovis vastuhagi esitada, kuid kuna kohus vastas, et kohtumäärus on tegemisel, siis ei pidanud kostja seda enam võimalikuks.
23.Kostja on oma vastuses välja toonud, et võla tasaarveldamise lepingu on sõlminud OÜ Eesti Internet ja hageja. Kohus on selle väite jätnud tähelepanuta ning seega eksinud protsessinormide vastu.
24.Kostja arvastes on vajalik esitada asja lahendamiseks täiendavaid tõendeid ja kostja soovib kasutada võimalust esitada vastuhagi enda rikutud õiguste kaitseks. Kostja palus saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks ja jätta menetluskulud vastutaja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja apellatsioonkaebusega ei nõustunu ja palus jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
27.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kostja poolt kaebuses viidatud Riigikohtu lahendid ei ole kõnealusel juhul vaidluse lahendamisel seaduse tõlgendamise osas asjakohased. Viidatud lahendites on Riigikohus võtnud seisukoha KOS tõlgendamise osas, kuid maakohus on vaidlustatud lahendi rajanud KÜS-le. Maakohus on õigesti juhindunud KÜS § 7 lg-st 3 ja 4, mille kohaselt on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest ning majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 %-i maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Eeltoodu põhjal on kostja väide, et tal ei lasu Riigikohtu praktikast tulenevalt korteriomandi eelmise omaniku poolt maksmata jäetud majandamiskulude tasumise kohustust või et ta ei pea tasuma hageja poolt nõutud viivist, ainetud.
28.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja liige ning talle kuulub ühistu liikmena Tallinnas Kopli 69E/1 asuv eluruum. Erimeelsust ei ole ka selles, et hageja teostab nimetatud elamu haldamise, majandamise ning hooldustöid. Hageja on esitanud kostjale vaidluse aluseks oleval perioodil igakuiselt arveid kommunaal- ja hooldusteenuste eest. Samuti on hageja nõudnud kostjalt korteriomandi eelmise omaniku poolt maksmata jäätud tasude võlgnevuse likvideerimist. Erinevus hageja arvestatud kulutuste ja võlgnevuse ning kostja poolt tasutud summade vahel moodustab koos viivisega hagisumma.
29.KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ühistu liikmelisus põhineb KÜS § 5 lg 1 kohaselt korterile kuuluval omandiõigusel. KÜS § 13 lg-st 4 tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude arvestuse kinnitab ühistu üldkoosolek, mis muudab neis ettenähtud maksed liikmetele kohustuslikuks. KÜS § 15 lg 1 p 2 kohaselt koostab ja esitab juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis peab muuhulgas sisaldama ka korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Elamu remondiks on aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine, eemaldamine, asendamine või ennistamine. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
30.Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja, kui hageja liikme kohustused tulenevad seadusest ja neid kohustusi kinnitavad hageja poolt esitatud ja maakohtu poolt uuritud tõendid (tl 9 ja 19-61). Maakohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Maakohus on hageja nõude põhjendamisel õigesti lähtunud ka hageja põhikirjast, mille p 3.2.1 sätestab lisaks eespool nimetatud seaduse sätetele ühistu liikme kohustuse täita korteriühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Põhikirja p 3.2.4, mis kohustab liiget tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (s.h prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtuantennide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (tl 53). Kuna kostja on kinnitanud, et ta on jätnud teadlikult arved maksmata, on maakohus hagi õigustatult rahuldanud. VÕS § 76 lg-e 1 kohaselt tuleb võlasuhetest tulenev kohustus täita vastavalt seadusele ning kohustuse täitmata jätmisel (VÕS § 100) võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1) ja täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1), mille suuruse sätestab KÜS § 7 lg 4.
31.Kostja vastuväide, et tal oli õigus jätta hagejale arved maksmata, kuna talle jäid arved osaliselt ebaselgeks, on ainetu. Asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, mis annaksid alust pidada hageja poolt esitaud arveid alusetuks või koostatud võlgnevuse arvestust ebaõigeks, ei ole kostja esitanud. Paikapidav on maakohtu järeldus, et korteris väidetav elektri väljalülitamine ei vabasta ühistu liiget elamus üldelektri tasumise kohustusest. Kuna kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses täpsustanud, mis talle oma ühistuliikme kohustuste alustes arusaamatuks jääb, ei saa kolleegium võlgnevusi puudutavate kostja vastuväidetega maakohtu otsusele hinnangut andes arvestada. Üksnes kostja väide, et ta ei saa hinnata arveid piisavalt tõesteks, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Täpsema teabe saamiseks arvete ja võlgnevuse arvestuse võimalike puudujääkide likvideerimiseks on kostjal vastavalt ühistu põhikirja p-dele 3.1.4 ja 3.1.5 õigus pöörduda hageja poole vastavasisulise järelpärimisega.
32.Erimeelsust ei ole selles, et hageja teeb jooksvalt kulutusi hoone korrashoiule ja remondile. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ei hoolda elamut nõuetekohaselt või oleks teinud hooldusele kulutusi väiksemas mahus kui korteriomanike poolt makstud tasud võimaldavad. Samuti puudub alus väiteks, et hageja on kogunud liikmetelt tasusid üle üldkoosoleku kehtestatud piirmäärade või tööde tarvis, mida ei ole tehtud. Ühistu väidetavalt häirivat tegevust puudutavad kostja väited ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad. Kostja ei ole ühistu tegevuse vastu õiguskaitset otsinud ega üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud.
33.Viivise väljamõistmise osas nõustub kolleegium samuti maakohtu seisukohtadega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Kostja väited, et hageja on arvestanud viivised viivistelt, ei pea paika. Esitatud arvetelt nähtub, et viiviste arvestamisel on hageja aluseks võtnud üksnes maksmata jäetud põhivõla. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on arved kättesaanud.
34.Kostja väited, et korteriomandi eelmise omaniku võlgnevus on tasaarvestatud on paljasõnaline ja kostjal apellatsioonimenetluses tekkinud soov vastuhagi esitamiseks asjakohatu. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kostja hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad. Tõendamiskohustuse
täitmata jätmist ei saa panna pahaks kohtule, kuna TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus oma seisukohti põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma seisukohtade põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus rajanema asjas esitatud tõenditele. Vastuväidete tõendamise kohustusele on kohus juhtinud kostja tähelepanu hagi menetlusse võtmise määruses ning sealsamas on kohus küsinud kostjalt ka vastuhagi esitamise soovi kohta. Vastuhagi esitamiseks oli kostjal TsMS § 373 lg 1 kohaselt võimalus kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Kostja ei ole seda võimalust kasutanud. See ei võta kostjalt siiski õigust esitada oma väidetav nõue hageja vastu iseseisva hagina.
35.Kostja ärinime või juhatuse liikmete muutumine kohtumenetluse kestel ei muuda kostjat teiseks isikuks ja seetõttu ei anna äriregistri tehtud sellesisulised kandemuudatused alust pidada maakohtu otsust sisuliselt ebaõigeks.
36.Kostja poolt apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud vastuväited jätab kolleegium TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatud põhimõtetest tulenevalt tähelepanuta.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.