Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

Hageja teostas vastavalt kostja tellimusele Tartus, aadressidel X pst 79 ja V tn 6, asuvate korterelamute vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehituse krundi piires, mille kohta koostatud teostatud tööde aktid kostja esindaja 15. jaanuaril 2008. a allkirjastas. Teostatud tööde maksumuseks oli kokku 339 946,20 krooni. Kostja ei ole teostatud tööde eest hagejale tänaseni tasunud. 13. märtsil 2008. a esitas hageja kostjale kirjaliku nõude võlgnevuse tasumiseks 20. märtsiks 2008. a, kuid kostja võlgnevust ei likvideerinud ega teatanud hagejale enda kohustuste täitmata jätmise põhjustest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 339 946,20 krooni ja kohustuse täitmisega viivitatud 96 päeva (16. jaanuar 2008. a kuni 21. aprill 2008. a) eest viivise summas 9 790,45 krooni (0,03 % x 96 päeva x 339 946,20 krooni). Samuti taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja sai kohtu teate koos hagimaterjalidega kätte 21. mail 2008. a (tl 16). Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lõige 1). VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud teostatud tööde aktidega (tl 7-8), kostjale esitatud arvetega (tl 9-10) ja hageja teatega kostjale 13. märtsist 2008. a (tl 11). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 635 lg 1 ja TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ T. hagi M. OÜ vastu 339 946,20 krooni ja viiviste nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.