7.Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.25. aprillil 2008.a esitas H.P. Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ T. vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudes töötasu väljamaksmisega viivitamise eest. Hagiavalduse kohaselt töötas H.P. suulise töölepingu alusel 17. septembrist 2007.a kuni 2. oktoobrini 2007.a OÜ-s T. platsilüpsjana. Kokkulepitud töötasu suuruseks oli 500.- krooni tööpäeva eest ning töötasu tuli välja maksta iga kuu 15ndaks kuupäevaks. Töötatud aja eest oli hagejale välja arvestatud töötasu 3600 krooni, millelt on kinni peetud tulumaks 211.- krooni. Hageja kontole on kostja poolt 10. detsembril 2007.a üle kantud 163.71 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud temale üle kandmata töötasu 3225.29 krooni. Hageja on korduvalt pöördunud kirjalikult kostja poole palvega töötasu välja maksta. Hageja taotleb hagiavalduses palgaseaduse § 35 alusel hüvitise väljamõistmist töötasu väljamaksmisega viivitamise eest. Perioodi eest 15. oktoober 2007.a – 10. detsember 2007.a taotleb hageja välja mõista viivist summas 932.25 krooni väljamaksmata töötasult summas 3389.- krooni. Perioodi eest 11. detsember 2007.a – 25. aprill 2008.a taotleb hageja välja mõista viivist 2209.81 krooni väljamaksmata töötasult summas 3225.29 krooni (tl 3-4). Hageja on esitanud oma väidete kinnituseks residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (tl 5-6), millest nähtub töötasu arvestus ja kinnipeetud tulumaks, Tartu Vangla finantsosakonna rahaaruande (tl 7) kostjalt osalise töötasu laekumise kohta ja meeldetuletused kostjale (tl 8, 9, 10) palga väljamaksmiseks.
2.Hageja on esitanud 13. juunil 2008.a vastuse kostja vastusele, milles ta ei nõustu kostja vastuväidetega hagi töötasust tehtud kinnipidamiste kohta. Hageja leiab, et töötaja nõusolekuta võib palgast kinnipidamisi teha palgaseaduse § 36 lg 1 kohaselt ainult seadusest tulenevate summade kinnipidamiseks. Kostja poolt kinnipeetud kolimis- ja elamiskulud ei kuulu aga palgaseaduse § 36 lg 1 sätestatu alla ning nende kinnipidamist reguleerivad teised õigusaktid ning seega on tegemist ebaseaduslike kinnipidamistega. Hageja leiab, et kostja vastuväited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks.
3.Hageja esitas 7. juulil 2008.a kohtule taotluse viivisenõude suurendamiseks TsMS § 367 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis töötasu väljamaksmisega viivitamise eest 0,5% päevas alates 26. aprillist 2008.a kuni kostja poolt kohustuse täitmiseni (tl 33-34).
4.7. juulil 2008.a esitas hageja kohtule taotluse advokaadi tasu väljamõistmiseks riigi õigusabi osutamise eest (tl 35-36). Hageja taotleb kostjalt välja mõista riigi õigusabi tasu summas 5451.60 krooni.
KOSTJA SEISUKOHT
5.Kostja esitas 30. mail 2008.a kohtule kirjaliku vastuse H.P. hagiavaldusele. Kostja leiab, et nõue OÜ T. vastu ei ole õigustatud. Kostja väidab, et hagejale on selgitatud tema palgast tehtud kinnipidamisi ning sellest ülejäänud töötasu on kantud hageja kontole. OÜ T. tunnistab, et hagejaga oli sõlmitud suuline tööleping, mille eesmärgiks oli vaadata, kas hagejale sobivad pakutavad töötingimused ja milline on hageja töökvaliteet ja suhtumine töösse. Kirjalik tööleping jäi sõlmimata, kuna kostja leidis, et hageja on närviline, ei sobi töötama loomadega ja ei pidanud nõuetest kinni. Kostja jaoks ootamatult peeti hageja politsei poolt kinni ja selgus, et hageja on tagaotsitav.
6.Kostja ei nõustu kirjalikus vastuses hageja nõudega seetõttu, et kostja on aidanud hagejal kolida tööandja eluruumi X alevikus X mnt 4-2. Kolimise eest on kostjale esitatud arve summa 2899.26 krooni (tl 21), mis on osaliselt kinni peetud hageja töötasust. Hagejalt on kinni peetud 2360.- krooni veoteenuse eest. Samuti on hageja palgast kinni peetud kostjale kuuluva korteriga kaasnenud elamiskulud – korteri kulud 328.16 krooni, korteri elekter 323.13 krooni ja üür 118.- krooni. Lisaks nimetatud maksetele on hageja palgast kinni peetud veel töötuskindlustus 24.- krooni, kogumispension 72.- krooni ja tulumaks 211.krooni. Kostja leiab, et nimetatud kinnipidamised hageja palgast olid õiged ja hageja väljamaksmisele kuuluv töötasu 163.71 krooni on hageja poolt nimetatud kontole üle kantud (tl 17). Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud palgalehed (tl 18) hagejale
tehtud väljamaksete ja kinnipidamiste kohta, väljamakse orderi nr 12-8 (tl 19), OÜ T. arve nr 51/K eluruumi üüri suuruse kohta (tl 20), eluruumi kulutuste arvestuse (tl 22), FIE T.O. arve-saatelehe 70/A (tl 21) veoteenuse kohta, vastuse hagejale (tl 23) palgast kinnipidamiste kohta ja kassa sissetuleku orderi nr 4-2 (tl 24) mööbli transpordikulude tasumise kohta OÜ-le T.
7.Tartu Maakohtu 18. märtsi 2008.a kohtunikuabi kohtumäärusega on H.P. antud riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul peale kinnipidamisasutusest vabanemist. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on määruse kohaselt nimetatud vandeadvokaat Li Uiga (tl 11-12).
8.Kohus on 17. juuni 2008.a määrusega otsustanud menetleda tsiviilasja lihtsustatud korras kohtu õiglase äranägemise kohaselt. Kohus on andnud pooltele aega taotluste ja tõendite esitamiseks 20 päeva alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kostja pole kohtule täiendavaid tõendeid ja vastuväiteid esitanud. Kostja pole ka vaidlustanud viivise suurust või taotlenud viivise vähendamist.
KOHTU SEISUKOHT
9.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et H.P. ja OÜ T. vahel oli sõlmitud suuline tööleping. Poolte kokkuleppe kohaselt tegi H.P. tööd platsilüpsjana ning tema töötasu suuruseks oli 500.- krooni tööpäeva eest, mis makstakse välja iga kuu 15ndaks kuupäevaks. Pooltel ei ole vaidlusi asjaolude osas, et H.P. väljaarvestatud töötasu suurus oli 3600.- krooni töötatud aja eest perioodil 17. september 2007.a – 2. oktoober 2007.a, millelt on kinni peetud tulumaks 211.- krooni. Väljaarvestatud töötasu ja sellelt kinnipeetud tulumaksu suurus on tõendatud residendist füüsilise isiku 2007.a tuludeklaratsiooni väljavõttega (tl 5-6).
10.Töölepinguseaduse (TLS) § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. TLS § 31 lg 11 kohaselt makstakse palka vähemalt üks kord kuus. PalS § 31 lg 2 kohaselt makstakse palka töötajale töökohas ja tööajal, välja arvatud, kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole või kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
11.Kostja on arvestanud hagejale töötasu suuruseks 3600.- krooni, millelt on kinni peetud tulumaks 211.- krooni. Vastavalt poolte kokkuleppele, kuulus 15. oktoobril 2007.a kostja poolt hagejale väljamaksmisele töötasu 3389.- krooni. Hageja nimetatud kuupäeval töötasu kätte saanud ei ole. Kostja tasus hagejale 163.71 krooni ülekandega hageja poolt nimetatud arveldusarvele 10. detsembril 2007.a, mis on tõendatud Tartu Vangla finantsosakonna rahaaruandega (tl 7). Seega on kostja jäänud palga maksmisega viivitusse.
12.PalS § 36 lg 1 kohaselt võib töötaja palgast ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada seadusega kehtestatud makse; täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid; tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, millal töötaja oli juba puhkuse saanud ja muid seadusega ettenähtud summasid.
13.Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 4 lg 1 kohaselt on töötuskindlustusmakse sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad kindlustatu ja tööandja. TKindlS § 40 lg 1 p 1 kohaselt makstakse töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. TKindlS § 42 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktis 1 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Seega oli kostjal õigus kinni pidada hageja palgalt töötuskindlustuse maksu 24 krooni, mis osas ei kuulu hagi rahuldamisele.
14.Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis annaksid talle seadusest tuleneva aluse kinni pidada hageja palgalt kogumispensioni makseid 72 krooni. Kohus leiab, et kostjal ei olnud õigus kinni pidada hageja palgast lisaks seaduses sätestatud maksudele ka eluruumi kulusid ning veoteenust. Hageja vaidleb nimetatud kinnipidamistele vastu. Kostja ei ole kohtule tõendanud hageja nõusoleku olemasolu nimetatud kulude kinnipidamiseks. Nimetatud kinnipidamised on vastuolus PalS § 36 lg-ga 1.
15.Seega tuleb hagi põhinõudes rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista 3225.29 krooni – 24 krooni = 3201.29 krooni saamatajäänud töötasuna hageja kasuks.
16.PalS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest töötajale iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.
17.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
19.Kostja on olnud palga maksmisega viivituses 15. oktoober 2007. a – 10. detsember 2007. a so 55 päeva eest 0,5 % 3365 kroonist, 16, 83 krooni päevas, kokku 925.38 krooni. Kostja on olnud palga maksmisega viivituses alates 11. detsembrist kuni kohtuotsuse tegemiseni 21. august 2008. a so 255 päeva eest 0, 5 % 3201.29 kroonist, 16 krooni päevas, kokku 4080 krooni. Nimetatud viivis 5005.40 krooni seisuga 21. august 2008. a tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates 22. augustist 2008. a tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista hageja kasuks viivis 0,5 % päevas tasumata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.