Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I MENETLUSE KÄIK

Võlausaldajal on tasumata rendi 146 731.05 krooni nõue koos viivistega võlgniku vastu. Võlgnik nõuet tunnistab. 2.. juuli 2008.a. määrusega algatas Tartu Maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tl 39).

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

I Võlgniku tegevuse lühiülevaade Võlgniku asutasid 2004.a aprillis A.K. , R.K. ja V.K. ja kanti äriregistrisse 12.mai 2004. a. Asutamisest alates on olnud osakapitali suuruseks 70 000 krooni, mis tasuti mitterahalise sissemaksena (erinevad tööriistad ja seadmed). Algul oli lisaks R.K. ile juhatuse liikmeks ka A.K. , kuid erimeelsuste tõttu teiste osanikega kutsuti A.K. 01.07.2005 juhatusest tagasi. R.K. ja V.K. töötasid ise võlgniku ettevõttes kuni võlgniku tegevuse lõppemiseni. Koos osanikega oli võlgnikul tavaliselt 6-7 töötajat. Võlgnik alustas tegevust Tartus Teguri tn 37b asuvates ruumides, alates 2004.a septembrist tegutses Tartus Ringtee tn 1, OÜ-lt Epitar üüritud ruumides. Tegevus lõppes 31.10.2007. Võlgnik valmistas kodu- ja büroomööblit ning valmistas või viimistles erinevaid puitdetaile (aknalauad, piirdeliistud jms). Kogu toodang realiseeriti Eestis. Majandustegevus kestis kokku umbes 41 kuud (2004. a juunist kuni 2007. a oktoobrini). Selle aja jooksul oli võlgniku käive kokku 5 223 093 krooni (keskmiselt 127 393 krooni kuus). Ehkki 2005. ja 2006. aastal on võlgnik kasumiaruandes märkinud oma tegevuse tulemiks kasumi, ei ole võlgniku majandustegevuse tulem tegelikult kunagi olnud positiivne. Lühiajaliste kohustuste täitmine oli probleemiks kogu aeg. II Võlgniku vara 1) kassajääk 413,80 krooni (R.K. i valduses). 2) puurpink Griggio oletatava maksumusega 30 000 krooni (ajutiselt hoiul Laeva vallas). 3) teoreetiline võimalus saada kasu liisinguvõtja õiguste üleandmisest (realiseerub eeldusel, et keegi hindab võlgniku poolt sõlmitud liisingulepingu ülevõtmist kasulikumaks kui samalaadse sõiduki turult soetamist, ning on nõus lepingu üleandmise eest võlgnikule midagi maksma). 4) teoreetiline võimalus esitada varalisi nõudeid võlgniku juhatuse liikme vastu. III Võlgniku võlad Võlausaldaja nimi:

1 Võlad hankijatele 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 1.9 1.10 1.11 1.12 1.13 1.14 1.15 1.16 1.17 1.18 1.19 1.20 1.21 1.22 1.23 1.24

E OÜ T OÜ T OÜ V OÜ M OÜ L.U. Raamatupidamisteenused

A ja KO OÜ K OÜ T AS

F AS)

M AS G AS F AS G AS T AS P OÜ H AS A AS S OÜ K OÜ M AS E AS M OÜ R OÜ

Aadress:

Võlasumma:

Tekkimise aeg:

488 822,41 kr 169 974,25 kr 71 240,00 kr 45 208,00 kr 37 952,10 kr 27 979,50 kr

31.03.06-30.11.07 03.07.06-14.07.06 08.12.06-14.08.07 12.09.07-27.09.07 30.06.07-30.09.07

25 724,10 kr 24 780,00 kr 18 157,00 kr 7 667,00 kr 6 806,40 kr 6 269,85 kr 5 780,00 kr 4 843,00 kr 4 537,85 kr 4 130,00 kr 4 000,00 kr 3 640,69 kr 3 462,00 kr 2 618,85 kr 2 343,50 kr 2 256,10 kr 1 814,50 kr 1 631,39 kr 1 571,40 kr

31.08.06-22.08.07 15.03.07 21.12.06 14.08.07 09.01.07 16.03.07-27.04.07 03.11.06 20.06.06-09.05.07 31.07.07-24.08.07 28.03.07 12.10.06 06.12.07 16.04.08 31.07.06-28.11.07 14.05.07 25.06.07-31.10.07 22.03.06-18.10.07 24.07.07-31.12.07 31.05.07-31.12.07

1.25 1.26 1.27 1.28 1.29 1.30 1.31 1.32 1.33 1.34

Tallmac AS Kaur Trade Elion Ettevõtted AS Pakex OÜ KRK Mõigu OÜ Luna Eesti AS Sulemees OÜ Effex AS Mööblifurnituur AS Würth AS

886,35 kr 873,20 kr 702,78 kr 531,00 kr 483,80 kr 320,00 kr 318,40 kr 142,00 kr 132,40 kr 45,00 kr

2 Muud lühiajalised võlad

2.1 R.K.

3.1 Maksu- ja Tolliamet

316 452,00 kr Sõpruse pst 4, Tartu 50050

4 Võlad töötajatele 4.1 4.2 4.3 4.4 4.5 4.6 4.7

44 527,04 kr 44 527,04 kr

3 Maksuvõlg

01.06.06 25.09.07 02.06.07-30.11.07 10.10.07 26.04.07 18.01.07 07.12.06 16.10.06 17.04.07-27.07.07 10.07.06

R.K. V.K. V.L. R.P. K.P. A.P. J.K.

5 Saadud laen

5.1 R.K.

VÕLAD KOKKU:

316 452,00 kr jaan '05 - dets '07

211 853,00 kr 56 400,00 kr 25 443,00 kr 37 837,00 kr 15 478,00 kr 24 741,00 kr 24 270,00 kr 27 684,00 kr

01.09-30.11.2007 01.09-30.11.2007 01.09-30.11.2007 01.09-24.09.2007 01.09-30.11.2007 01.09-30.11.2007 01.09-30.11.2007

419 000,00 kr 419 000,00 kr

2006 - 2007

1 480 654,45 kr

Eespool esitatud andmed ei pruugi olla päris täpsed. Võlgniku juhataja eitab kohustusi AS-i E, AS-i T, AS-i G ja AS-i L ees. Maksuameti nõue peaks olema väiksem seoses sellega, et 2007. a oktoobri ja novembrikuu eest on esitatud deklaratsioon TSD, kuigi nendel kuudel töötajatele arvestatud tasusid tegelikult välja ei makstud. Võlg AS-i Hansa Liising Eesti ees muutub jooksvalt seoses sellega, et liisingulepingut ei ole lõpetatud. T OÜ sõlmis 12.09.07 kokkuleppe, mille kohaselt R.K. ühines võlgniku kohustusega. Seejärel loovutas Tehnikakeskus OÜ oma nõude T OÜ-le, kes esitas hagi kohtule võla OÜ-lt A. ja R.K. ilt solidaarselt väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 02.04.2008 otsusega tsiviilasjas 2-07-52902 mõisteti võlgnikult ja R.K. ilt solidaarselt OÜ T kasuks välja 85 701 krooni. Lisaks sellele mõisteti võlgnikult välja viivis 11 158 krooni ning R.K. ilt leppetrahv 10 000 krooni, samuti R.K. ilt viivis põhivõlalt vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule. Nimetatud tsiviilasjaga seoses on seatud kohtulik hüpoteek R.K. ile (või abikaasade ühisvarasse) kuuluvale kahele kinnisasjale. Tartu Maakohtu 26.05.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-07-60279 on võlgnikult OÜ M kasuks välja mõistetud 37 500,93 krooni. Võlg AS-i A ees tekkis seetõttu, et AS A tegi 2008. a aprillis eksliku makse võlgniku arvelduskontole. Et konto oli arestitud Maksu- ja Tolliameti nõude katteks, kanti laekunud raha edasi Maksu- ja Tolliametile. IV Hinnang võlgniku varalisele seisundile

Võlgnik ei ole kunagi teeninud kasumit, tema omakapitali tase on palju madalam seadusega nõutavast miinimumtasemest, majandustegevus lõppes kaheksa kuud tagasi, puudub märkimisväärne vara ning töötajad on töölt lahkunud. Osanikud ilmselt ei tee omakapitali taastamisele suunatud toiminguid. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. V Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on oma maksejõuetuse peamise põhjusena nimetanud seda, et osanikud hindasid tegevuse tulevast mahtu ebaõigesti. Tagantjärgi osutus ruumide üür liialt koormavaks. Samuti kallinesid kasutatud materjal ja tarvikud, kuid toodangu hinda oluliselt tõsta ei saanud. Välistamata võlgniku enda poolt nimetatud asjaolude negatiivset mõju võlgniku maksevõimele, ei pea haldur võlgniku kahjumi suurust ja pikaajalisust arvestades siiski õigeks seostada võlgniku maksejõuetust ainuüksi prognoositust suuremate kuludega. Kuna võlgniku tulud olid üsna stabiilselt väiksemad tema kuludest, pidanuks juhatus kindlasti tegema midagi kas tegevuse ümberkorraldamiseks või lõpetamiseks. Võlgniku juhataja on avaldanud, et ta lootiski tegevust ümber korraldada, milleks otsis investorit ning selle leidmise lootuses andis ka ise võlgnikule laenu. Võlgnikku ilmselt ei juhitud parimal võimalikul viisil. Kuriteo tunnustega tegu: kuni 14.03.2007 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis sätestatud tegudest võiks antud juhul kõne alla tulla KarS § 380 sätestatud tegu. Alates 15.03.2007 kehtiva karistusseadustiku redaktsioonis sätestatud tegudest võiks kõne alla tulla nii KarS § 380 kui ka KarS § 3851 sätestatud tegu. Võlgniku juhatajale saab ette heita ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmist. Et ÄS § 180 lg 51 nimetatud viisil käitumise kohustus tekib pärast seda, kui maksejõuetuse püsivus on juba ilmnenud, ei saa väita, et selle kohustuse täitmata jätmine on maksejõuetuse põhjuseks. Küll võib sellise teo toimepanemine olla põhjuslikus seoses maksejõuetuse ulatusega – mida kauem võlgniku juhataja pankrotiavalduse esitamisega viivitab, seda suuremaks paisub varalise katteta kohustuste hulk. Kui võlgniku juhatus oleks käitunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud viisil ning oleks esitanud õigeaegselt osaühingu pankrotiavalduse, siis oleks tasumata võlgade summa olnud väiksem. Hetkel haldur ei väida, et võlgniku maksejõuetus on mõne kuriteo tunnustega teo tagajärg. Tasumata võlakohustuste mahtu saab siiski vähemalt osaliselt seostada tegevusetusega, millel on kuriteo tunnused. Raske juhtimisviga: Võlgniku juhataja viivitas vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmisega ning kahjumiga tegevust jätkates suurendas ka võlausaldajate kahju. Usutavaks ei saa pidada võlgniku juhataja väidet, et võlgniku maksejõuetusel on seos valearvestusega. Antud juhul said valearvestusest ja objektiivsest turusituatsioonist tingitud probleemid siiski olla üksnes maksejõuetuse algseks põhjuseks. Nende asjaoludega ei saa õigustada seda, et võlgade maht kujunes nii suureks. Ebaedukas periood kestis pikka aega, kuid sellele vaatamata tegevust ei lõpetatud ega korraldatud ümber. Kokkuvõtteks: võlgniku makseraskuste algseks põhjuseks võis olla prognoositust ebasoodsam turusituatsioon. See asjaolu aga ei õigusta kahjumiga tegevuse jätkamist suhteliselt pika aja jooksul. Arvan, et maksejõuetuse ulatus (tasumata võlakohustuste maht) on märkimisväärses osas selle tagajärg, et võlgniku juhatus ei täitnud pankroti-avalduse õigeaegse esitamise kohustust. Antud juhul saab selle kohustuse mittetäitmist pidada nii raskeks hooletuseks kui kuriteo tunnustega teoks. VI Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta, sealhulgas selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnikul on mingil määral vara, mis tõenäoliselt võimaldab katta pankrotimenetluse läbiviimise elementaarsed kulud. Ühe puurpingi müümine ja teoreetiline võimalus saada kasu liisingulepingu üleandmisest ei võimalda seda eesmärki täita. Halduril ei õnnestunud tuvastada tagasivõitmise võimalusi. Teoreetiliselt saab esitada nõudeid võlgniku juhataja vastu, kuid sellise

nõude tõendamine on väga keeruline. Arvestada tuleb ka võimalike materiaalõiguslike vastuväidetega. Juhatuse liikmel on võlgniku vastu nõudeid rohkem kui poole miljoni krooni ulatuses, mille tasaarvestamine oleks sel juhul võimalik.

III KOHTUISTUNG

Võlausaldaja esindaja kohtuistungile ei ilmundu, kuid on teatandu kohtule telefoni teel, et on pankrotimenetluse raugemisega nõus ja täiendavalt pankrotimenetlus ekulusid kanda ei soovi. Võlgnik on pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu nõus.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Olemasolevatest vahenditest saab katta ajutise haldri tegevusega seotud kulud. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Arvestades võlgade suurust ja tagasivõitmise nõuete puudumist, ei pruugi täiemahulise pankrotimenetluse läbiviimine olla ka majanduslikult ökonoomne. Hagi võimalik rahuldamine kahju hüvitamiseks võlgniku juhatuse liikme vastu võimaldab viimasel esitada tasaarvestuse avaldus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ A. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmisega viivitamist ja kahjumiga toimuva tegevuse jätkamist, mis suurendas võlausaldajate nõudeid. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et võlgniku juhatus on rikkunud juhatusele pandud ÄS § 180 lg 5`ja § 306 lg 2 kohustusi raskest hooletusest ja seega saab juhatuse tegevusetust käsitleda raske juhtimisveana. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole küll põhjustanud maksejõuetust, kuid on aidanud kaasa selle süvenemisele. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur E.Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ A. dokumendid anda hoiule R.K. ile. Menetluskulude küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega pärast võlgniku vara müüki likvideerimismenetluse käigus. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.