Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

16.05.2008.a esitas Dmitri Superanski kohtule hagiavalduse Harri Zekkeri vastu. Laenulepingu alusel nõuab Dmitri Superanski 200 000 krooni tasumist. Võlg koosneb 100 000 kroonist tagastamata laenusummast ja 100 000 kroonist viivisest. 19. 12 2007.a. sõlmisid Dmitri Superanski ja Harri Zekker laenulepingu, millega Dmitri Superanski andis Harri Zekkerile 100 000 krooni laenu, mille Harri Zekker pidi tagastama hiljemalt 30. 01. 2008.a. Laenulepingus lepiti kokku viivis 10 % iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Suuline laenuleping kinnitati võlakirjaga, millele kirjutas alla ka Harri Zekker. 30. 01. 2008.a ei tagastanud Harri Zekker laenu. 06.05. 2008 saatis hageja kostjale nõude, milles tuletas meelde, et kostjal on endiselt hagejale tagastamata 100 000 krooni suurune laen ja palus kostjal tagastada laenu hiljemalt 15.05.2008.a. Hageja hoiatas kostjat , et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral kasutab ta õigust pöörduda hagiavaldusega Tartu Maakohtusse. Hageja hoiatas, et vaidluse lahendamine kohtu vahendusel on rahaliselt kulukas. Kostja 15.05.2008.a laenu ei tagastanud. 16.05.2008.a esitas Dmitri Superanski hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 100 000 krooni ja viivised 100 000 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja palub Tartu Maakohtul hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 200 000 krooni. Hageja kohtukulud jäävad kostja kanda. II KOSTJA VASTUS (tl 21) Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja leiab, et hageja poolt esitatud kaebus on alusetu. Hageja laenas kostjale mitte 100 000 krooni vaid 10 000 Eesti krooni. Kahjuks ei lugenud kostja paberit täpselt, kui temalt allkirja küsiti ja ta kirjutas alla, kuna tegeles ehitustööga ja nad olid ennem alati hästi läbi saanud ning ta usaldas hagejat. Tekib küsimus kust oli võimalik hagejal kostjale selline rahasumma laenata, sest kostja teada on hageja töötu. Nad koos korjasid vanametalli ja müüsid seda, summa kanti kostja arvele ja hiljem nad jagasid selle. Lisaks on kostja rentinud hagejale ehitustellinguid, mida hageja vajas oma maja remondiks, saamata rendirahasid ning hageja keeldub neid tagastamast, lisaks mõningaid tööriistu, jalgratas ja sõiduauto Mitsubishi Galant. Kostja leiab, et hageja tekitatud kahju on sama suur kui ta temalt nõuab.

III KOHTUISTUNG

Hageja esindaja jäi kohtuistungil oma nõude juurde ja palub teha antud asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) par 410 kohaselt võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS par 413 lg 1 järgi teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tartu Maakohus saatis Harri Zekkerile kohtukutse, mille Harri Zekker sai kätte 18.juuli 2008 (tl 29). Kostja kinnitas kohtukutse kättesaamist oma allkirjaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi üleandmisest

saajale. Kuna kostja kinnitas oma allkirjaga, et on kohtukutse kätte saanud, on kohtukutse kostjale kätte toimetatud. Kohtukutses hoiatati kostjat kohtusse ilmumata jätmise tagajärgede eest. Kostja kohtusse ei ilmunud ega pole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja ja kostja sõlmisid 19.12.2007.laenulepingu, millega hageja andis kostjale 100 000 krooni laenu ning kostja kohustus 31. jaanuariks 2008.a. laenu tagastama. Kostja kirjutas alla võlakirjale, millega tunnistas, et võttis hagejalt 100 000 krooni laenu ning kohustus laenu hiljemalt 31. jaanuariks 2008 tagastama. Kostja pole tänaseni laenu tagastanud. Hageja ja kostja leppisid kokku viivises 10% päevas. Sellise viivisemäära juures oleks võlgnetav viivis umbes 1 000 000 krooni. Hageja pole nii suurt viivist nõudnud. Hageja nõudis viivist 100 000 krooni . Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Dmitri Superanski hagi Harri Zekkeri vastu 200 000 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.