Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt toimusid poolte vahel ajavahemikus juuli kuni august 2005 müügitehingud, mille alusel jäi kostja võlgu 5110,52 krooni. 11.12.2007 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale põhivõlgnevuse 5110,52 krooni ja kokkuleppelise viivise 2889,48 krooni, kokku summas 8000 krooni alates 10.01.2008 iga kuu 10.kuupäevaks 1600 krooni suuruses summas kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja kokkuleppega võetud kohustusi täitma ei asunud ja võlgneb hagejale endiselt 8000 krooni. Hageja ütles 12.02.2008 kokkuleppe üles ja nõudis koheselt kogu võla, viivise ja leppetrahvi, kokku summas 11 271,36 tasumist. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlg 5110,52 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 4975,71 krooni ja leppetrahv 3000 krooni, kokku 13 086,23 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6; 108 lg 1; 208. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 07.05.2008 kohustas kohtunik kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl 14). Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 10.06.2008 (tl 17). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule kokkuleppe protokolli (tl 7), kokkuleppe ülesütlemise avalduse (tl 8-9), väljastusteate (tl 10) ja viivise arvestuse (tl 11). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1; 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks võlg 5110,52 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 4975,71 krooni ja leppetrahv 3000 krooni, kokku 13 086,23 krooni, välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.