Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

M.K. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hageja palub mõista kostjalt välja 02.11.2006 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 2357 alusel Tartus X 8-60 asuva eluruumi üüri ja kõrvalkulude võla 13 134,80 krooni ja viivise 5492 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 271 ja § 292 lg 1. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 07.03.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 24). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja eluruumis elavale isikule edasiandmiseks kostjale 07.07.2008 (tl 34). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule 02.11.2006 hageja ja kostja vahel sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 2357 (tl 7-12), mille kohaselt kohustus kostja tasuma eluruumi aadressil X 8-60, Tartu kasutamise eest üüri üürileandja koostatud majandamiskava ja/või elamu tegelike kulude alusel ning tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud ja maksud; lepingu lisaks oleva 02.11.2006 allkirjastatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 14); väljavõtte hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest korteri X 8-60, Tartu kohta ajavahemiku 01.03.2007-01.01.2008 kohta (tl 15), mille kohaselt oli kostja võlgnevus seisuga 01.02.2008 22 995,40 krooni; 27.07.2007 hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistusekokkuleppe (tl 16-17), mille kohaselt võlausaldaja (Tartu Elamuhalduse AS) ja võlgnik (kostja) kinnitasid, et 27.07.2007 seisuga on Tartus, X 8-60 asuva eluruumi üürniku üüri ning kõrvalkulude võlgnevus kokku 9325 krooni ning võlgnik kohustus võla likvideerima hiljemalt 25.05.2008 ja lisaks tasuma täies mahus igakuiselt esitatavaid üüri ja kõrvalkulude arveid; Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni 14.09.2007 koosoleku protokolli (tl 18-20), mille kohaselt otsustas elamukomisjon sõlmida üürilepingu M.K. ja kaastaotlejatega (kostja alaealiste lastega) sotsiaaleluruumile aadressil X 8-60, Tartu tähtajaga kuni 01.05.2008 ning teha ettepaneku Tartu Elamuhalduse AS-le algatada kohtumenetlus eelnimetatud eluruumi võlgnevuse 6049,40 krooni nõudes. VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks võlgnevus 13 134,80 krooni ja viivis 5492 krooni välja mõista. 2(3)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.