Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku bilansis põhivarasid jääkmaksumusega 113 813 krooni: need on mitmesugused aastatel 2003-2004 soetatud tööriistad (ajutine haldur tuginedes oma kogemusele hindab nende koguväärtuseks ca 1 000 krooni), kontoritehnika (arvuti-printer väärtus halduri hinnangul ca 1 000 krooni), treiler (väärtus ca 2 000 krooni). Peamise osa moodustab kapitalirendilepingu alusel liisitav kaubik (bilansiline jääkmaksumus ca 73 000 krooni, reaalne turuväärtus ca 40 000 krooni, ajutise halduri hinnangul sõiduki liisingjäägi ja reaalse turuväärtuse vahe ca 20 000 krooni, mis oleks reaalne tulem sõiduki võõrandamise ja liisingjäägi tasumise puhul). Ajutine haldur tuginedes isiklikele kogemustele pankrotivara müügil hindab võlgniku varasid kokku ca 44 000 krooni. 4.2 Kohustused Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustused ainult Maksu- ja Tolliameti ning Sampo Panga ees. Maksu- ja Tolliameti ees on kohustusi 190 066 (01.06.2008 seisuga), lisanduvad intressid. Kohustus Sampo Panga ees liisinglepingu alusel 22 316 krooni (30.04.2008 seisuga). Kokku on võlgnikul teadaolevaid kohustusi 212 318 krooni. Konservatiivse hinnangu kohaselt on võlgniku omakapital negatiivne – 168 381 krooni võrra. Vastavalt esitatud bilansile omakapital negatiivne 40 866 krooni võrra. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, puudub kasumlik tegevus. Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne. Haldur on seisukohal, et puudub vajadus täiendava finantsanalüüsi teostamiseks võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks kuna kogutud andmete kohaselt on võlgnik selgelt maksejõuetu. 4.3 Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik võlad tasuda, puudub ka vara, millega oleks võimalik kasumit teenida. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, finantsolukord halveneb pidevalt. Kuna võlgniku juhatusel puudub ülevaade võlgniku majandustegevusest ja ka huvi selle korraldamiseks, siis puuduvad võimalused äriühingu olukorra parandamiseks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja suutmatus ei ole ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tema maksejõuetust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras kus ta oma kohustusi õigeaegselt täita ei suuda ning puuduvad reaalsed võimalused nende täitmiseks ka tulevikus. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 4.4 Maksejõuetuse tekkimise põhjused ja tagasinõuete esitamise võimalused Võlgniku enda hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks käibevahendite puudujääk, tööjõu madal kvalifikatsioon ning sellest tingitud praak, valearvestused ehitustööde hinna määramisel pakkumiste esitamisel.

Ajutine haldur nõustub juhatuse liikme toodud maksejõuetuse põhjustega – seega maksejõuetuse põhjuseks – ebarahuldav turuolukord. Tingituna tihedast konkurentsist oldi sunnitud pakkuma teenust allpool omahinda, tegema töid lepingupartneritele ettemakse saamata ning lepingupartneritelt tehtud tööde eest tasu tähtaegselt saamata. Kuriteo tunnustega tegusid ajutine pankrotihaldur tuvastanud ei ole. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud maksejõuetuse põhjustamist võlgniku poolt KarS § 384 mõttes või vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt. Ajutine haldur ei tuvastanud ka juhatuse liikme tegevuses selgeid juhtimisvea, mis oleks põhjustanud suure kahju tekkimist võlausaldajatele, tunnuseid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmiste või tagasinõuete esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.