Viru Maakohus
Kohtunik
Anneli Alekand
Määruse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2022, Narva
Tsiviilasja number
2-22-8925
Tsiviilasi
S M pankrotimenetlus
Asja läbivaatamine
pankrotimenetluse lõpetamine/ kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine/ halduri tasu/ menetlusabi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: S M (isikukood XXX , elukoht XXX, e-post XXX) Pankrotihaldur: Tiia Kalaus (OÜ CiviLex, Soola 3, Tartu, epost [email protected])
Jaotis (%) 70,364 16,562 13,074
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. S M haldur on koostanud ning esitanud kohtule aruande, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. S M pankrotimenetluses on tunnustatud kolm II järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõuet. I ja III järgu nõuded puuduvad. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikule ei kuulunud materiaalset vara. Võlgnik on saanud pankrotimenetluse ajal ainukese tuluna töövõimetustoetust ja sotsiaaltoetust. Võlgniku tulu ei ole ületanud ühelgi kuul seadusega lubatud alammäära. Rahaliste vahendite jääk pangakontol on null eurot. Pankrotivara seisuga 14. detsember 2022 puudub. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise nõuded puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustused puuduvad. Pankrotimenetluse kulude väljamakseid ei ole tehtud. Pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel. Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna PankrS § 65 lg 11 kohaselt. Haldur taotleb halduritasu määramist summas 654 eurot (lisandub käibemaks) riigi eelarvelistest vahenditest. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ja võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on kokku 1 855,51 eurot, mis jaguneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk
Võlausaldaja
H B AS, rk XXX
Tunnustatud nõue (eurodes) 1305,61
S AS, rk XXX AS S P , rk XXX
307,31 242,59
Saamata Võlausaldajate andmed, jaotis konto number/viitenumber (eurodes) 1305,61 XXX/ XXX 307,31 XXX 242,59 XXX
Jaotis (%) 70,364 16,562 13,074
III rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid ei olnud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus S M pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Halduri hinnangul on tegemist nn „sotsiaalse“ maksejõuetusega, kus isik on olnud väljapääsmatus olukorras ning oli sunnitud laenu võtma hädavajaliku tagamiseks lapsele ja endale. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Nimetatud menetluse algatamise otsustab kohus. Kui kohus nimetatud menetluse algatab, siis saab võlgnik tasuda kohustustest vabastamise menetluses oma nõudeid võlausaldajatele. Kuna võlgnik on esitanud avalduse enne 1. juulit 2022, siis toimub menetlus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lõikes 2 sätestatu kohaselt ehk rakendatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 1. juulini 2022. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. S M pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Pankrotimenetluse edasine jätkamine ei ole perspektiivikas, sest ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamist. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 22. augustil 2022. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 p-des 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepinguseaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt juhul, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kolmekordne alammäär. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna PankrS § 65 lg 113 kohaselt. Haldur on kohtule teatanud ka, et pärast pankroti väljakuulutamist on ta teinud tööd 9,35 tundi, tunnitasuga 66 eurot. Halduri tasule ei ole vastuväiteid esitatud. Kohus leiab, et arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Haldur palub määrata tema tasuks 654 (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et nimetatud tasu vastab nii PankrS § 65 lg 113 kui ka PankrS § 23 lg 1–3 sätestatule. Kohus määrab seega halduri tasuks 654 eurot (lisandub käibemaks). Halduri tasu summas 654 eurot (lisandub käibemaks) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnevast tulenevalt ning arvestades TsMS § 183 lg-s 2 sätestatud piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 654 eurot (lisandub käibemaks), kohustuseta hüvitada kulusid riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. FiMS § 68 lg 1 ja 2 sätestavad, et seadust kohaldatakse pärast seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 171 lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest
vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 juhul, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Kirjaliku nõusoleku võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmiseks on andnud E M (isikukood XXX) (dtl 86). Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab E M täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Võlgniku suhtes kehtib PankrS § 173 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon): võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1‒11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab usaldusisikut esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 1933 lg 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse
algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.