Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja on kohtu määruse kätte saanud 30.06.2008. a., kuid ei ole sellele tähtajaks vastanud. Kostja poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta sõlmis hagejaga käenduslepingu, millega võttis endale vastutuse hageja ja K.N. vahelisest krediidilepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Kuivõrd krediidisumma tagasimaksmisel ei ole maksegraafikust nõuetekohaselt kinni peetud, võlgneb kostja hagejale kokku 148 957,23 krooni. Arvestades eeltoodut, hagiavalduses toodut ja VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1; TsMS § 407, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, § 162, § 173 lg 1, 3, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 148 957,23 krooni ning, viivis 24,75% tagastamata krediidisummalt aastas alates 16.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.