Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretäri Kaidi Kanarbik`u juuresolekul
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.juulil 2008. a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-25480
Tsiviilasi
E.P. hagi V.S.`i vastu rahalise kahju nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.P., esindaja kohtumääruse alusel vandeadvokaat Avo Pärmann Kostjad: V.S., esindaja advokaat Ants Nõmmik, KÜ Papiniidu 33 juhatuse liige Helle Kaalep ja Karin Veske
Kohtuistungi toimumise aeg
17.juulil 2008.a.
Juhindudes TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-633,VÕS § 127 lg 6, § 132 lg 3, § 138 lg 1,5, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050 lg 3, KOS § 2 lg 2, kohus otsustas: Rahuldada hagi osaliselt.Välja mõista KÜ- lt Papiniidu 33 reg.kood 80042099 ,aadress Papiniidu 33 Pärnu 80022 rahaline hüvitis summas 3900 ( kolm tuhat üheksasada ) krooni ja V.S.`ilt rahaline hüvitis 7800 ( seitse tuhat kaheksasada ) krooni E.P. kasuks. Jätta hagi Karin Veske vastu rahuldamata.
Kohtukulude jaotus Jätta kostjate KÜ Papiniidu 33 1/3 osa ja V.S.`i 2/3 osa kanda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 19.09.2006.a. Pärnu Maakohtule esitatud hagis palus E.P. V.S.`ilt välja mõista kahju hüvitamiseks 3000 krooni.Hagi põhjenduste kohaselt tekitasid hagejale kahju kostja korteris
1(5)
xxxxxxxxx xx-xx elavad üürnikud korduvate üleujutustega.Kostja olevat lubanud hagejale kahju hüvitada , kuid ei ole seda siiani teinud. Asja uuel arutamisel esimese astme kohtus suurendas hageja oma nõuet ja palus V.S.`ilt välja mõista erialaspetsialisti poolt kindlakstehtud kahjusumma 13 806 krooni ( tl 78). Kostja kirjalikud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule ( tl 85) väidab kostja, et tema ei ole kolme veel vähem nelja üleujutust põhjustanud. Kostja vastuse kohaselt ei sea ta kahtluse alla AS Pärnu REV-i poolt koostatud hinnapakkumises toodud vajaminevate tööde loetelu ja maksumust.Kostja soovib tunnistajana kohtus üle kuulata korteris elava üürniku.Kostja jääb oma varem esitatud vastuväidete juurde, mille kohaselt 22.06.2006 toimunud veeuputuse põhjustas keegi teine. Menetluse käik Pärnu Maakohus rahuldas 18.05.2007 hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 2 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohus 30.08.2007 tühistas Pärnu Maakohtu 18.05.2007 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohus rikkus menetlusnorme.Kuivõrd hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, siis Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule ( kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.Sama paragrahvi 4.lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg( põhjuslik seos).Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätesatud teisiti ( VÕS § 1050 lg 1).Seega vastutab isik deliktiõiguse alusel, kui ta on pannud korda õigusvastase teo, milleks muu hulgas võib olla ka kannatanu omandi rikkumine.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse.Kui hageja tõendab kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.Seega peab kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel tegema kindlaks deliktilise vastutuse alused ja need kohtuotsuses kajastama. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 05.02.2008 määras kohus hagejale E.P.le ( tl 98) riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Avo Pärmann`i kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohtumenetluse käigus tunnistajate ülekuulamisel ( KÜ Papiniidu 33 esimees Helle Kaalep) selgus, et veeavariid toimusid majas 20.juunil 2006, 22.juunil 2006 ja 20.juulil 2006 ( tl.127).Korteriühistu esinaise sõnade kohaselt pöörduvad elanikud alati tema poole, kui midagi juhtub ja ta märgib märkmikku, millal midagi juhtus. 20.juunil 2006 pääses ühistu esimees kostja V. S. korterisse,kus öeldi, et vesi on üle läinud.Rääkis laste emaga, kes on korteri üürnik. 22.juunil 2006 tuli vesi torusid mööda alla kuni keldrini välja. KÜ esimees kostja S. korterisse sisse ei saanud. 20.juuli 2006 öösel purunes K.V. korteris püstiku kraan.Vesi jooksis keldrini välja, seega jooksis läbi P. korteri.Kostja S.`i korteri üürnik
2(5)
tunnistaja M.N. ütluste kohaselt kohtuistungil ( tl 127-128), helistas talle tütar, et kusagilt tuleb vesi, WC põrand oli märg ja tütar oli ajalehed maha pannud. Tunnistaja Karin Veske ( tl 126) ,kes on korteri nr 39 omanik, andis ütlusi selle kohta, et tema teab kahest uputusest, samuti teadis tunnistaja, et uputus( ed) said alguse V. S. korterist.Samuti kinnitas tunnistaja V., et tema korteris lõhkes püstiku kraan ja kahju on hüvitanud kindlustus. Tunnistaja M.K. ( tl 127) ütluste kohaselt teab tema kahest uputusest ( kostja V.S. elab tema peal).Tunnistaja ütluste kohaselt käis V. S. tema korterit vaatamas ja lubas remondi teha, mida siiani teinud ei ole. Kohtuistungil 10.04.2008 ( tl 204) esitas hageja esindaja kohtule taotluse kaasata kostjana Papiniidu 33-39 korteri omanik K.V., sest eelmisel istungil selgus, et üks veeuputus sai alguse tema korterist, samuti taotles esindaja Papiniidu 33 KÜ kaasamist.Kostja esindaja taotles kaasata kaaskostjana KÜ. Kohus rahuldas kostjate kaasamise määrusega 11.04.2008 ( tl.206) ja küsis kostjatelt kirjalikku vastust. Kostja K.V. ei vastanud kohtule kirjalikult.KÜ Papiniidu kirjalik vastus kohtule saabus 16.05.2008.a. ( tl 216-217).KÜ väitel ei selgu hagist konkreetset nõuet KÜ vastu.Kostja nõustub põhimõtteliselt seisukohaga, et tuleb välja selgitada iga isiku vastutuse ulatus käesolevas kohtuasjas. Kohtuistungil selgitab KÜ esimees Helle Kaalep, et soovib sõlmida E.P.ga kompromissi ja on nõus maksma ühe toimunud veeavarii eest 3425 krooni. 14.07.2008 esitas kostja KÜ Papiniidu 33 korteriühistu vastusele oma arvamuse hageja esindaja vandeadvokaat Avo Pärmann ( tl.220). Esindaja leiab, et asja menetluse käigus on selgunud, et ühe veekahjustuse tekitas hagejale korterist nr 39 alguse saanud püstiku või selle kraani leke.Vastavalt Korteriomandi Seaduse § -le 2 lg 2 ei ole korteriomandi esemeks korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis kui need asuvad korteriomandi piires. KÜ Papiniidu 33 peab korras hoidma ühises kasutuses olevad seadmed.Asjas puuduvad KÜ-t Papiniidu 33 tekkinud kahju hüvitamise kohustusest vabastavad tõendid. Kohus viis läbi vaatluse hageja korteris Papiniidu tn 33-36 Pärnu linnas ( tl 201). 01.04.2008.a.Korteris olid nähtavad parketikahjustused, vannitoas olid plaadid seinalt lahti, köögis oli värv seinalt niiskuse tõttu lahti tulnud.Seega on tõendatud kahju tekkimine hagejale.Kahju suuruse osas kostjad vastuväiteid ei esitanud ( tl 69-70) AS Pärnu REV`i hinnapakkumine koos käibemaksuga 13 806 krooni.Kohtu hinnangul tuleks kahju suurust vähendada käibemaksu võrra s.o. 2 106 krooni põhjusel, et hageja E.P. ei ole seda teenust veel ostnud ja kahju suuruseks jääks 11 700 krooni, millest korteriühistu on olnud nõus osa hüvitama. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel s.o. kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.Hagejale kahju tekitamine on tõendatud vaatlusega hageja korteris ja kahju suurus on tõendatud AS Pärnu REV hinnapakkumisega, mida kostjad ei ole vaidlustanud.VÕS § 1043 alusel teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.Tõendamist on leidnud, et 20.juulil 2006 purunes püstiku kraan kostja K.V. `le kuuluvas korteris nr.39. Riigikohus on asunud oma lahendis nr. 3-2-1-38-05 järgmisele seisukohale: „ Korteriomandi reaalosa mõiste sätestab Korteriomandiseaduse ( KOS) § 2 lg 1 ning sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.Eeltoodud sättest tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike
3(5)
kaasomandis.Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi küttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest.AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.“. Sama lahendi p-s 18 on kolleegium leidnud, et ” korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine.Seega on iseenesest õige kassaatori väide, et hagejale kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu.” Riigikohtu eelnevale lahendile tuginedes kaasas kohus kaaskostjana korteri nr 39 omaniku K.V. , kelle korteris veepüstik asub ja korteriühistu.K.V. kaaskostjana ei kanna vastutust püstikust tekkinud veeavarii eest seadusliku aluse puudumise tõttu, vaid vastutab korteriühistu. Kostja V.S.`i süü on tõendatud järgmiste tõenditega: asja juurde võetud tsiviilasi nr 2-071991 Ergo Kindlustuse AS hagi V.S.`i vastu 40 615 krooni nõudes.Hagiavalduse kohaselt toimus Papiniidu xx-xx korteris 20.juunil 2006 ja 22.juunil 2006 kaks veeavariid.Kindlustuskohas teostatud sündmuskoha ülevaatusel fikseeriti ulatuslikud kahjustused.Vastavalt KÜ Papiniidu 33 juhatuse esimehe Helle Kaalepi seletusele sai veekahju alguse V.S.ile kuuluvast korterist. 07.09.2007 lõpetas kohus tsiv.asja nr 2-07-1991 menetluse ja kinnitas kompromissi, mille kohaselt V.S. tasub kindlustusseltsile 21 250 krooni.Et veekahjud ( 20.06 ja 22.06.2006) said alguse kostja V.S. korterist on tõendatud ka tunnistajate H.K. , K.V., M.K. ja M.N. ütlustega kohtuistungil. VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsutab hüvitise suuruse kohus.VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.VÕS § 138 sätestab ühise vastutuse kahju eest ja lg 1 kohaselt kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.Sama paragrahvi lg 3 alusel võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Kohus leiab, et kuivõrd on leidnud tõendamist veekahjude tekkimine erinevate süüdlaste poolt erinevatel aegadel tuleb kohaldada osavastutuse põhimõtet ja jagada kahju suurus 11 700 kr ( ilma käibemaksuta 3-ga = 3 900 kr) ja tulenevalt kahju tekitamise kordadest mõista KÜ-lt välja ühe veeuputuse eest 3 900 krooni ja V.S.`ilt kahe veeuputuse eest ( 2x 3900 ) 7800 krooni hüvitist hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda. Menetluskulud jätta kostjate kanda sama proportsiooniga. Menetluskulud koosnevad riigilõivust ja hageja advokaadi tasust 2 230 kr 20 s.Hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 250 krooni.Menetluse jooksul nõue suurenes ja riigilõivu tuleb tasuda 1000 krooni.Vähemmakstud riigilõiv tuleb kostjatelt välja mõista riigituludesse.Kokku on menetluskulud : 1000 kr riigilõiv ja 2230 kr 20 s advokaadi tasu s.o. 3230 kr 30 s, millest 1/3 tuleb jätta KÜ Painiidu 33 kanda summas 1077 kr 07 s ja 2 243 kr 13 s V.S. kanda. Menetluskulud mõistab kohus välja peale otsuse jõustumist kohtumäärusega. Muude menetluskulude kohta võib TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis
4(5)
sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul , alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.