Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.juulil 2008 Pärnu Kuninga tänava kohtumaja
Tsiv asja nr
2-07-51446
Tsiviilasi
M.-K.-A. hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti ) kaudu reg kood 70001975 Lai 14 Pärnu 80010 vastu õiguse tunnustamiseks saada kutsehaiguse hüvitist.
Menetlustoiming
Otsuse tegemine kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik AB Tibar ja Partnerid Pärnu Osakond Kostja esindaja jurist Ingrid Mägi
Juhindudes TsMS § 434,435,436,438,439,442, kohus otsustas: Jätta hagi rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Menetluskulud Jätta hageja kanda.
Sisulised asjaolud
Hagejal diagnoositi 1981.a. kutsehaigus L/s radikuliit.Hageja palub kohtul tuvastada õiguse saada kutsehaiguse hüvitist ajavahemiku alates 25.märts 1988 kuni 15. oktoober 2002 .a. eest. Kostja seisukoht Kostja ei tunnista hagi .Eesti Vabariigi Valitsuse 10.juuni 1992 määrusega nr 172 kinnitatud „ Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra „( ajutine kord) punkti 1 järgi kannavad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid materiaalset vastutust töölistele ja teenistujatele organisatsiooni süü läbi nii tema territooriumil kui ka väljaspool seda saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju eest. 16.juulil 2007 esitas hageja Pärnu Pensioniametile avalduse kutsehaiguse hüvitise nõudes, kus taotles igakuise hüvitise väljamaksmist ajavahemiku jaanuar 1987 kuni september 2002 eest summas 72 000 krooni. Ajutise korra punkti 6 kohaselt kannatanu töövõime kaotuse astme teeb kindlaks arstlik ekspertiisi komisjon. Ajavahemikus 1988.märtsikuust kuni 2002.a. septembrini ei käinud hageja Kutsehaiguste kliinikus läbivaatusel. Ajutise korra § 19 kohaselt saamata jäänud sissetuleku osas hüvitatakse kannatanule kahju selle aja kestel, mille kohta arstliku ekspertiisi komisjon on teinud kindlaks töövõime kaotuse seoses töövigastusega. Arstliku ekspertiisi komisjon ei ole teinud kindlaks hageja töövõime kaotuse % ajavahemikus 25.03.1988- 15.02.2002, mistõttu puudub pensioniametil õiguslik alus tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks hagejale selle perioodi eest. Kohtu eelistungil 14.02.2008 taotles hageja esindaja aega, et esitada kohtule eksperdi arvamus. 17.04.2008 esitas hageja esindaja kohtule Riiklikult tunnustatud eksperdi Uno Kiplok`i vastuse, milles ekspert selgitab, et puudub võimalus ekspertiisi tegemiseks. Samuti lisab, et tema praktikas ei ole juhtumeid kus ekspertiisi akti najal mõistetakse välja ka kutsehaiguse hüvitis aja eest, mida ei kata ATEK-i otsused. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et hagi tuleb lõpuni arutada kirjalikus menetluses pooli rohkem kohtuistungile kutsumata. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 30.06.2008.a. Kohtu poolt määratud tähtajaks kumbki pool täiendavad tõendeid ega seisukohti ei esitanud. Kohus leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele kostja poolt toodud asjaoludel. Hagejal diagnoositi esmakordselt kutsehaigus 1981.aastal.Arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega 24.03.1987.a määrati hagejale töövõime kaotuseks 25 % kuni 24.märtsini 1988.a.Ajavahemikus 1988.a. kuni 2002.a. september ei käinud hageja arstlikus komisjonis töövõime kaotuse protsendi kindlakstegemisel.Uuesti käis hageja Kutsehaiguste Kliinikus uuringutel 30.09.-04.10.2002 ja arstlik komisjon määras 24.10.2002 hageja töövõimetuse kaotuse 50 %. Kuivõrd arstlik ekspertiisi komisjon ei ole kindlaks teinud hageja töövõime kaotuse protsenti ajavahemikus 25.03.1988- 15.02.2002, puudub õiguslik alus tervisekahjustusega seotud hüvise nõudmiseks. Hageja esindaja on pöördunud e-maili teel riiklikult tunnustatud ekspert Uno Kiplok`i poole ( tl 34), millele ekspert on vastanud, et tema praktikas ei ole juhtumeid, kus ekspertiisi akti najal mõistetakse välja ka kutsehaiguse hüvitis aja eest, mida ei kata ATEK-i otsused. Ekspert lisab, et temal puudub võimalus teha hageja poolt esitatud juhtumile ekspertiisi. Eesti Vabariigi Valitsuse 10.juuni 1992 määruse nr 172 „ Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu
tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra“ p-ti 6 kohaselt teeb kannatanu töövõime kaotuse astme protsentides kindlaks arstlik komisjon.Ajutise korra p-ti 18 lg 1 järgi makstakse hüvist töötajatele alates päevast, mil nad töövigastuse tagajärjel ilma jäid senisest sissetulekust.Kui avaldus kahju hüvitamiseks esitatakse kolme aasta möödumisel, hüvitakse kahju avalduse esitamise päevast. Ajutise korra p-ti 19 järgi saamata jäänud sissetuleku osas hüvitatakse kannatanuile kahju selle aja kestel, mille kohta arstlik komisjon on teinud kindaks töövõime kaotuse seoses kutsehaigusega.Kuivõrd arstlik komisjon ei ole seda teinud ja eksperdi kinnitusel ei ole ka võimalik teha, siis puudub hagi rahuldamiseks õiguslik alus. Menetluskulud TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ingrid Hallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.