lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-1124/5

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.07.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-1124/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.07.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1957
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 268Tõendama kohustatud poole vande all ülekuulamineVÕS § 195 lg 1, 3Lepingu korraline ülesütleminePeS § 60 lg 1TsMS § 143Asja läbivaatamise kuludTsMS § 165 lg 1Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-08-1124

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.07.2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-1124

Tsiviilasi

AG hagi MG ja SG vastu vindikatsiooninõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AG(isikukood XXX elukoht XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo, XXX); Kostja 1: MG(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja 2: SG(isikukood XX, elukoht XXX);

Kohtuistungi toimumise aeg

25.06.2008.a

Istungil osalenud isikud

Hageja AG, hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti, kostja 1 ja kostja 2 esindaja Mihhail Gorski

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada AG omandiõigust korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn, mille registriosa nr on XXX.
3.Nõuda välja korteriomand, aadressil XXX, Tallinn, mille kinnistusraamatu registriosa nr on XXX, kostja 1, MG ebaseaduslikust valdusest hageja, AG valdusesse.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 11.09.20262-23-18024/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-25-21901/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 09.09.20262-25-4234/26Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 04.09.20262-26-14955/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-24-12075/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-25-6569/89Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 190 lg 2Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemine
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 271Üürilepingu mõiste
VÕS § 312 lg 1Tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad
VÕS § 389Tasuta kasutamise lepingu mõiste
4.Nõuda välja korteriomand, aadressil XXX, Tallinn, mille kinnistusraamatu registriosa nr on XXX, kostja 2, SG ebaseaduslikust valdusest hageja, AG valdusesse.
5.Mõista kostjalt 1, MG, välja riigi tuludesse 1⁄2 kohtukuludest (riigilõivu osa), mille kandmisest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, so 11875 krooni.
6.Mõista kostjalt 2, SG, välja riigi tuludesse 1⁄2 kohtukuludest (riigilõivu osa), mille kandmisest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, so 11875 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta 1⁄2 menetluskuludest kostja 1, MG kanda ja 1⁄2 menetluskuludest kostja 2, SG kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-1124

1.Hageja esitas 14.01.2008.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus tunnustada AG omandiõigust korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn ja nõuda see välja MG ja SG ebaseaduslikust valdusest. Hagiavalduse kohaselt on kostjad koos hagejaga viidatud korteriomandi kaasvaldajad ning kasutavad korterit ilma selleks õiguslikku alust omamata. Hageja möönis menetluse kestel, et kostjate näol on tegemist tema poegadega, kes kasutasid kuni täisealiseks saamiseni vastavat eluruumi perekonnaõigusliku ülalpidamiskohustuse õigussuhte raames ning et peale kostjate täisealiseks saamist ei nõudnud hageja, et kostjad koheselt korteri vabastaksid. Seetõttu võis hageja ja kostjate vahel tekkida korteri tasuta kasutamise leping, mis igal juhul oli tähtajatu. Juhul kui hageja ja kostjate vahelisi suhteid õiguslikult selliselt hinnata, tuleb hageja poolset eluruumi tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduseks lugeda hagi esitamist ning kostjad on selle kätte saanud siis, kui nad said kätte hagiavalduse. Sellest on möödunud enam kui kolm kuud ning, kui juba eluruumi üürilepingu puhul on seadusandja leidnud, et seadusest tulenev tähtajatu lepingu ülesütlemistähtaeg on kolm kuud, siis ei pea see ka tasuta kasutamise lepingu puhul pikem olema. Sellest tulenevalt tuleb kostjatel korter vabastada. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidles hagile vastu, leides, et hageja ei ole kostjatega eluruumi kasutuslepinguid sõlminud seetõttu, et tegemist on hageja poegadega, st perekonnaliikmetega. Kostjate korterist lahkumine ei oleks õiglane, sest kostjad elavad kõnealuses korteris peaaegu sündimisest saadik. Kostjad korteriomandi kuuluvust hagejale ei vaidlusta. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesolevas asjas hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks võiks olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt võib omanik nõuda asja valdajalt asja välja juhul, kui valdajal puudub asja kasutamiseks õiguslik alus. Käesolevas asjas tuleb hinnata hageja nõuet kummagi kostja suhtes eraldi.
4.Käesolevas asjas on vaidlusväliseks asjaoluks see, et hageja on korteriomandi XXX, Tallinn, omanik ning et kostja 1 ja kostja 2 on vastava korteriomandi kaasvaldajateks. Hageja leiab, et kostjatel puudub kõnealuse korteri kasutamiseks õiguslik alus, kostjad vaidlevad sellele asjaolule vastu. Seega on küsimus, kas kostjatel on õigus vastavat korterit kasutada, vaidlusalune asjaolu, mille osas peab kohus, mõlema kostja osas eraldi, seisukoha kujundama.
5.Järgnevalt hindab kohus, kas kostjatel on õiguslik alus korterit kasutada. Menetlusosalised võtsid omaks, et kostjad kasutasid vaidlusalust korterit kuni täisealiseks saamiseni perekonnaõigusliku ülalpidamissuhte raames. Kostjad jätkasid korteri kasutamist ka peale täisealiseks saamist, kuigi täisealiseks saamisel alaealise lapse vanemal lasuv ülalpidamiskohustus, mille osaks tuleb lugeda ka kohustus tagada lapsele kohased elamistingimused, lõppes. Kehtiva perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on lapsevanem kohustatud ülal pidama üksnes alaealist last ja abivajavat täisealist last. Käesoleva menetluse raames ei ole menetlusosalised esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostjate puhul võiks esineda abivajadus PeS § 60 lg 1 alt 2 tähenduses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjatel ei ole enam perekonnaseadusest tulenevat õigust vaidlusalust korterit kasutada. Kuivõrd kostjad jätkasid korteri kasutamist ka peale seda, kui nende isal (hagejal) nende suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus lõppes ja hageja selles suhtes takistusi ei teinud ega nõudnud arvestatava ajaperioodi jooksul nende väljakolimist, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kummalgi kostjal tekkis hagejaga eraldi eluruumi osa tasuta kasutamise leping VÕS § 389 tähenduses. Juhul kui vastavad lepingud on kehtivad, on kostjatel või ühel neist õigus vaidlusalust korterit kasutada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist just tasuta kasutamise lepingutega ja mitte näiteks üürilepingutega, olgugi, et kostjad väitsid kohtule esitatud kirjalikus hagivastuses, et nad kandsid vaidlusaluse korteri vannitoa remondi kulusid. Kohtu hinnangul ei ole need kulud korteri kasutamisega sellises vastastikuses seoses, et nimetatud kulusid saaks pidada üüriks VÕS § 271 tähenduses, samuti ei nähtu, et kostjad oleksid väidetava vannitoaremondi kulu kandmisega täitnud oma kasutuslepingust tulenevat kasutustasu maksmise kohustust. Samuti ei ole kostjad esitanud väiteid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et neil on ka edaspidi tasu maksmise kohustus või et nende kasutusõigus (kas tähtajaline või tähtajatu) sõltuks tasu maksmisest.
6.Järgnevalt kontrollib kohus kas hageja ja kostjate vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingud on kehtivad või on need lõppenud. Hageja leiab, et vastavad lepingud lõppesid tähtajatute tasuta kasutamise lepingute korralise ülesütlemise tagajärjel. VÕS § 186 p 6 kohaselt on üheks võlasuhte

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-1124 lõppemise aluseks lepingu ülesütlemine. VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib üks lepingu pool tähtajatu kestvuslepingu ühepoolse tahteavaldusega üles öelda. Lepingu ülesütlemine toimub tahteavalduse tegemisega teisele lepingu poolele (VÕS § 195 lg 1), eemalviibijale tehtud tahteavaldus muutub kehtivaks selle tehingu adressaadi poolt kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 l 1). Eespool toodust tulenevalt said hageja ja kummagi kostja vahel konkludentselt tekkinud korteri osa tasuta kasutamise lepingud lõppeda ülesütlemise tagajärjel juhul, kui tegemist oli tähtajatute tasuta kasutamise lepingutega (1); kui hageja tegi kummagi lepingu vastaspoolele lepingu ülesütlemisavalduse (2) ja kui lepingute teised pooled (kostjad) on vastavad tahteavaldused kätte saanud (3) ning kui ülesütlemisavalduste kostjate poolt kättesaamisest on möödunud mõistlik aeg (4). Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja ja kostjate vahel kehtinud lepingute ülesütlemise õiguspärasust.

7.Käesolevas lõigus kontrollib kohus kas hageja ja kostjate vahelised kasutuskokkulepped olid tähtajalised või tähtajatud. Hageja leiab, et hageja ja kostjate vahel eksisteerinud kasutuslepingud olid tähtajatud, kostjad leiavad, et neil olid tähtajalised kasutussuhted (tasuta kasutamise lepingud). Hageja leidis, et hageja ja kostjate vahel ei olnud kokkuleppeid, et kostjad või üks nendest võiks korterit kasutada mingi kindlaksmääratud ajani või sündmusega määratletud ajaperioodi lõppemiseni. Kostja SG väitis, et tal oli hagejaga kokkulepe, et ta võib vaidlusaluses korteris elada kuni kõrgkooli õpingute lõppemiseni. Hageja vaidles sellele vastu. Kostja soovis seda asjaolu kinnitada kostja MG ütlustega. Kohus kuulas kostja MG üle. MG ei osanud kinnitada, et hagejal ja kostjal SG oleks olnud selline kokkulepe, et SG võib just kõrgkooli lõpetamiseni korterit kasutada. MG tahtis anda kohtus vande all ütlusi asjaolude kohta, mis puudutasid tema kui kostja ja hageja vahelisi korteri kasutamise kokkuleppeid, kuid hageja ei andnud selleks nõusolekut. TsMS § 268 kohaselt saab aga tõendama kohustatud isiku vande all üle kuulata üksnes juhul, kui vastaspool, st hageja sellega nõustub. Hageja aga selleks nõusolekut ei andnud, mistõttu ei saa kostja MG enda poolt tõendamisele kuuluvaid asjaolusid iseenda vande all antavate ütlustega tõendada ja kohus ei saa MG ütlusi selles osas tõendina arvestada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjate väited selle kohta, et kostjate ja hageja vahelised kasutuslepingud olid tähtajalised, ei ole tõendatud. Kuivõrd hageja ja kostjad võtsid õigeks, et mingeid konkreetseid kirjalikke ega selgesõnalisi kasutuskokkuleppeid korteri kasutamiseks hagejal ja kostjatel omavahel ei olnud, siis tuleb hageja ja kostjate vahelised korteri kasutuskokkulepped lugeda tähtajatuteks.
8.Käesolevas lõigus kontrollib kohus, kas hageja tegi kostjatele korteri kasutuskokkulepete ülesütlemisavaldused. Hageja väitis, et vastavate tasuta kasutamise lepingute korralise ülesütlemisavaldusena tuleb käsitleda hagiavalduse esitamist kohtusse ja seda, et hageja nõuab kostjatelt hagiavalduse raames korteri vabastamist. Kohus nõustub sellise hageja seisukohaga. Ükski seadus ei nõua, et eluruumi tasuta kasutamise lepingu puhul peaks ülesütlemisavaldus vastama mingitele kindlatele vorminõuetele (eluruumi üürilepingute puhul on kehtestatud VÕS §-s 325 sätestatud erisused, mida VÕS §-d 389 jj ei sisalda). Määravaks on ülesütlemisavalduse tegija tegelik tahe ja see, et ülesütlemisavalduse tegija tegelik tahe oleks ülesütlemisavaldusest selgesti arusaadav. Käesoleval juhul esitas hageja kostjate vastu hagi, milles nõudis, et kostjad vabastaksid vaidlusaluse korteri. Kohus asub seisukohale, et sellisest hagiavaldusest oli hageja tahe lõpetada hageja ja kostjate vahel sõlmitud korteri kasutamise õigussuhe, selgesti arusaadav. Lepingu ülesütlemisavalduse hagiavalduse raames esitamise võimalikkust on aktsepteerinud ka õigusemõistmine ja õiguseõpetus. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi esitamist tuleb õiguslikult kvalifitseerida kui kummagi kostja suhtes tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavaldust.
9.Käesoleva lõigu raames võtab kohus seisukoha, kas kostjad on ülesütlemisavaldused kätte saanud. Kohus loeb tõendatuks, et kostjad on eelmises lõigus käsitletud ülesütlemisavaldused kätte saanud, sest nad on hagile vastanud. See asjaolu on tõendatud kohtule kirjalikult 17.03.2008.a esitatud hagi vastusega vt t lk 24 – 25.
10.Nüüd käsitleb kohus, kas ülesütlemisavalduse saamisest on möödunud mõistlik aeg. Kuivõrd kostjad vastasid hagile 17.03.2008.a ühise vastusega, pidid nad hagiavalduse kätte saama varem. Hagile vastamisest kuni käesoleva ajani on möödunud enam kui neli kuud. VÕS § 312 lg 1 kohaselt tuleb tähtajatu eluruumi üürilepingu korralisest ülesütlemisest ette teatada kolm kuud. Eluruumi üürilepingu puhul soovis seadusandja anda eluruumi üürnikule olulist õiguslikku kaitset. Seadusandja tasuta kasutamise lepingu puhul eluruumi kasutajat sedavõrd suure kaitsega kindlustanud ei ole. Kuid kui juba tähtajatu eluruumi üürilepingu puhul on kolmekuuline etteteatamistähtaeg piisav, siis on kolmekuuline ülesütlemisest etteteatamistähtaeg piisav ka tähtajatu eluruumi tasuta kasutamise

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-1124 lepingu korralise ülesütlemise korral. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostjate vahel sõlmitud eluruumi tasuta kasutamise lepingute korralise ülesütlemise puhul on hageja järginud VÕS § 195 lg-s 3 sätestatud mõistlikku etteteatamisaega.

11.Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostjate vahel kehtinud tasuta kasutamise leping on lõppenud ülesütlemise tõttu. Kohus leiab, et menetlusosalised ei ole viidanud muudele asjaoludele, mis võiksid anda kostjatele aluse korteri valduse hagejale tagastamisest keelduda. Sellest tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja välja nõuda vaidlusalune korteriomand kostjatelt hagejale.
12.Järgnevalt käsitleb kohus kostjatelt riigituludesse menetluskulude väljamõistmisega seotud küsimusi. TsMS § 190 lg 2 lause 2 kohaselt mõistab kohus kostjalt hagi rahuldamise korral välja kohtukulud, mille kandmisest hageja on menetlusabi korras vabastatud. 05.02.2008.a kohtumäärusega määras kohus käesolevas tsiviilasjas anda hagejale menetlusabi ning vabastas hageja osaliselt, so 23 750 krooni ulatuses riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 l 2 kohaselt tuleb vastav summa kostjatelt välja mõista. Lähtudes TsMS § 165 lg 1 analoogiast mõistab kohus kummaltki kostjalt välja poole välja mõistetavast summast. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Käesolevas asjas osalesid mõlemad kostjad menetluses iseseisvalt, seega kuulub vastav norm kohaldamisele ning mõlemalt kostjalt kuulub väljamõistmisele võrdne osa menetluskuludest, so pool kulust. Kohus ei tuvastanud, et kostjad oleksid menetluses osalenud märkimisväärselt erinevas ulatuses või põhjustanud oluliselt erinevaid menetluskulusid. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 ning § 165 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda selliselt, et kumbki kostjatest peab kandma 1⁄2 menetluskuludest. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kaupo Paal Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-6368/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval