Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.07.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-46205/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.07.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1212

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-46205

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2008 Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-46205

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A.V. vastu 195 000 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende

•

esindajad • • Kohtuistungi toimumise aeg

hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu); hageja esindaja Ülle-Nancy Liiv (asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu) kostja A.V.

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A.V. vastu.

2.Välja mõista A.V. 195 000 krooni (ükssada üheksakümmend viis tuhat) Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A.V. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord A.V. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.novembril 2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Tartu Maakohtusse hagi A.V. vastu sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel laenu tagasimaksmise võlgnevuse 195 000 krooni, millest 99 563,53 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 15 132,61 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 711,22 krooni viivis, 19 912,71 krooni leppetrahv, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 200 krooni muud teenustasud ning 37 479,93 krooni kahjuhüvitis. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 195 000 krooni. Hageja hoiatas 17.11.2006 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 19.12.2006 lepingu üles. Kuna pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja krediidisumma katteks ühtegi makset tasunud, siis on lepingu järgi tagastamata krediidisummaks endiselt 99 563,53 krooni. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25,01 % krediidisummalt ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1., 5.3. ning VÕS § 100, §101 lg 1 p 1, § 108 lg 1alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 15 132,61 krooni. Lepingu p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seadusega sätestatud määras tasumata summalt aastas. VÕS § 113 lg 1 ls 3 redaktsioon sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on viivise määraks 25,01 % võlgnetavalt summalt aastas. Kuna kostja ei ole krediidisumma katteks mitte ühtegi makset tasunud, on hageja viivisenõue perioodil 20.12.2006-02.11.2007 suurenenud 21 694,43 krooni võrra. Viivise kogu summa on 21 711,22 krooni. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 19 912,71 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja VÕS § 100, §101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning lepingu p 9.3. ja p 5.3. alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Hageja sissenõudmisega seotud kulud olid 1 000 krooni. Kostja on esitanud hagejale avalduse lepingu tingimuste muutmiseks. Hoolimata avaldusele antud positiivsest vastusest, on kokkulepe kostjast tingitult jäänud sõlmimata (kostja ei tulnud ettevalmistatud kokkulepet allkirjastama). Kokkuleppe mittesõlmimisel on kostja krediidilepingu üldtingimuste järgi kohustatud maksma taotluse läbivaatamise tasu vastavalt hageja hinnakirjale 200 krooni. Kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõue on 37 479,93 krooni, mille moodustab lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 195 000 krooni. Hageja palub kohtul jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade toimetati kätte kostja tütre Merili Lindpere kaudu, kes on sündinud 10.02.1994.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 järgi Kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kuna Merili Lindpere oli kättetoimetamise hetkel 14-aastane (kohtu materjalid toimetati kostja elukohta 15.05.2008.a.), järelikult tuleb lugeda kohtu materjalid kostaje kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul reageerinud, mis annab kohtule õiguse lahendada asi tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud lepingusumma. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tuleneval alusel hüvitamisele. Balti Investeeringute Grupi Pank AS varaline kahju seisneb kasus, mida VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 tulenevalt oleks isik saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tuluna tuleb mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingus ning mille saamisega hageja lepingu sõlmimisel mõistlikult arvestas. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A.V. vastu 195 000 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.