1.Lõpetada S Mi pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
2.Vabastada usaldusisik Tiia Kalaus tema kohustustest S Mi pankrotimenetluses pärast S Mi pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist.
3.Kinnitada pankrotimenetluse kuluna S Mi usaldusisiku Tiia Kalause töötasuks 784,80 eurot (sh käibemaks), mis jätta riigi kanda.
4.Riigi Tugiteenuste keskusel maksta usaldusisiku tasu ja kulud 784,80 eurot (koos käibemaksuga) OÜ-le Civilex (registrikood 10539935, arvelduskonto nr x Swedbank AS), mille kaudu usaldusisik Tiia Kalaus tegutseb.
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pankrotimenetluse lõpetamise peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite.
ASJAOLUD
1.S M esitas 28. augustil 2022 kohtule avaldus pankroti väljakuulutamiseks koos riigilõivust vabastamise taotlusega.
2.Pankrotiavaldusest nähtub, et S M on alates 1993. aastast terviseprobleemide tõttu töövõimetu. Isik on kinnipeetav ja viibib Viru Vanglas, kus ta ei saa teenida sissetulekut oma tervisliku seisundi tõttu ning muu elukutse õppimiseks puudub võimalus.
2-22-15189
18.novembril 2022 esitas usaldusisik Tiia Kalaus kohtule aruande, millest tuleneb, et võlgnikul on tuvastatud kohustusi 17 315,22 euro ulatuses. Nendeks kohustusteks on: - menetluskulude nõuded kriminaalmenetlustes 4200,28 eurot; - kuriteoga põhjustatud kahju hüvitis 9027,59 eurot. Nõue mõisteti välja solidaarselt V Riga, kes on nõudest juba tasunud 562,40 eurot; - menetluskulude nõuded, mis usaldusisiku hinnangul võivad olla aegunud, 1343,38 eurot; - kohtutäiturite tasud täitemenetlustes 2462,77 eurot; - V Ri nõue solidaarkohustuse täitmisest 1⁄2 ulatuses summas 281,20 eurot, (V R on surnud, seega saavad nõude esitada ainult tema pärijad).
3.Usaldusisiku aruandest tuleneb, et S Mil vara puudub. Registrites ei ole tuvastatud kinnisvara ega vallasvara. S Mil on kohustusliku pensionikonto osakud, kuid need ei kuulu pankrotimenetluses realiseerimisele. Võlgnik on täisosanik täisühingus x, kuid ühingu kohta puudub info, mille põhjal võiks järeldada, et sel on mingigi väärtus. Usaldusisik on seisukohal, et S M on alaliselt maksejõuetu.
KOHTUISTUNG
4.Kohus arutas S Mi maksejõuetusavaldust 6. detsembril 2022 videoistungil, eelkõige võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.
5.S M kinnitas, et usaldusisiku esitatud aruanne on talle arusaadav. Kohus selgitas võlgnikule menetluse käiku ja edasisi võimalusi. S M väljendas selgelt, et ta ei tööta Viru Vanglas ega kavatse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tulu teenida ka tulevikus. S M kinnitas ka, et 2020. aastal vanglast vabanemisel vabakasutuskontolt saadud 1700 eurot ei kasutanud ta mingiski osas võlgade tasumiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, olles tutvunud asja materjaliga, leiab, et S Mi pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 p 5 järgi lõpetab kohus menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule ehk kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
8.Võlgnik viibib Viru Vanglas, tema eeldatav vabanemise aeg on november 2025, mistõttu on tal tulu teenimise võimalused järgmise kolme aasta jooksul piiratud. Võlgnik ise on kinnitanud, et vanglas töö saamine pole eelduslikult võimalik ning et tal puudub kavatsus vanglas töötada. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt võlgnikul pankrotimenetluses realiseeritav vara puudub. Seega on pankrotimenetluse raugemise eeldused täidetud. Usaldusisik on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega.
9.Raugemise aluse esinemisel kuulutab kohus FiMS § 45 lg 2 järgi pankroti välja üksnes siis, kui võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatada.
10.Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustuste vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Antud juhul on võlgnik väljendanud, et ta tulutoova tegevusega tegeleda ei kavatse. Võlgniku eesmärgiks ei 2(4)
2-22-15189 ole vabaneda võlgadest viisil, mille seadus on selleks ette näinud. Seetõttu ei ole võlgadest vabastamise menetluse eesmärki võimalik saavutada. Kui võlgnik on FiMS § 46 sätestatud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud, keeldub kohus FiMS § 49 lg 5 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast.
11.Kohus juhib tähelepanu, et FiMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe kohustustest vabastamise menetluse tulemusena võlgniku kuriteoga põhjustatud kahju hüvitise nõue, mis moodustab võlgniku nõuete kogusummast üle poole. Suur osa nõuetest on kriminaalmenetlustes väljamõistetud menetluskulud. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ja tagajärjeks ei saa olla see, et oma süülise käitumisega riigile kulusid põhjustanud isik kulude hüvitamisest vabaneks.
12.FiMS § 45 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Võlgnik on kinnitanud, et on viimase kolme aasta jooksul raisanud oma vara ega ole kasutanud seda võlgade maksmiseks.
13.Eelnimetatud põhjustel ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärki eelduslikult võimalik saavutada, mistõttu ei ole põhjendatud ka võlgniku pankrotimenetluse läbiviimine. Seetõttu tuleb menetlus lõpetada raugemisega.
14.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata; lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.
15.PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse; lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankS § 65 lõikes 11 sätestatust.
16.PankrS § 65 kohaselt katab halduri tasu ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
17.Usaldusisik on teinud FiMS § 17 tulenevate kohustuste täitmiseks võlgniku maksejõuetuse avalduse menetluses tööd kümme tundi ja teinud kulutusi. Usaldusisik palub mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu OÜ Civilex kasuks summas 784,80 eurot (s.h. käibemaks).
18.Usaldusisik on taotlenud tasu määramist menetlusabina vastavalt TsMS 183 lg-le 2, mille kohaselt võib taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. 3(4)
2-22-15189
19.Kohus leiab, et usaldusisiku taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks.
20.PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
21.Eelnevast tulenevalt ning arvestades TsMS § 183 lg 2 piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 784,80 eurot (sh käibemaks), kohustuseta hüvitada kulusid riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada usaldusisiku tasu maksmisest ning hüvitada see usaldusisikule riigi arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.