H.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx) hagi Mikitamäe valla vastu töölepingu lõpetamise aluse tuvastamiseks ja sellega seonduva hüvituse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. märtsi 2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mikitamäe valla apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. juuni 2008. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant Mikitamäe vald, esindajad Inge Hirmo ja Reelika Sirge Vastustaja H.R.
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. märtsi 2008 otsus osaliselt. Teha tühistatud osas uus otsus ja sõnastada ümber kohtuotsuse resolutsioon täies ulatuses. Lugeda õigeks resolutsioon järgmises sõnastuses: Hagi rahuldada osaliselt. Lugeda H.R.
ja Mikitamäe valla vahel sõlmitud
tööleping lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel.
2.Jätta rahuldamata H.R.
nõue kahe keskmise
kuupalga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
Maakohtus kantud menetluskulud jätta Mikitamäe valla kanda. Ringkonnakohtus kantud kulud jätta poolte endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt asus hageja Mikitamäe Vallavalitsuse avahooldustöötajana tööle 1997 jaanuaris. 09.05.2007 esitas hageja tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel seoses sellega, et tööandja ei täitnud seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi töötaja ees. 14.05.2007 andis Mikitamäe vallavanem välja käskkirja, märkides töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 76. 15.05.2007 maksti hagejale välja lõpparve, mille üheks osaks oli hüvitus viivitatud päeva eest, seega aktsepteeris tööandja TLS § 82 lg 1 sätestatud töötajapoolset töölepingu lõpetamisest 5-päevast etteteatamise tähtaega. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni taotlusega tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 76 alusel ebaseaduslikuks, tunnustada töötaja õigust lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel ja maksta töötajale kompensatsiooni seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. Põlvamaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 19.07.2007 otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja loeti tööleping lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel ning mõisteti Mikitamäe Vallavalitsuselt H.R. kasuks välja hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 18 979 krooni. Nõue tunnistada töölepingu lõpetamise aluseks
TLS §
82 ja mõista seoses sellega hüvitusena välja kahe kuu keskmine palk jäeti rahuldamata. Tööandjapoolne lepingu tingimuste rikkumine seisnes hagiavalduse kohaselt alljärgnevas: puudus ametijuhend ning hagejal ei olnud võimalik seetõttu aru saada, kelle korraldusel, mis ajal ja milliseid ülesandeid ta täitma peab; hagejat koheldi ebavõrdselt võrreldes teiste samalaadset tööd tegevate töötajatega Mikitamäe vallas – Mikitamäe hooldekodu töötajatel oli kõrgem palk, rahulik töökeskkond ja konkreetsed tööülesanded; hagejale ei tutvustatud töösisekorraeeskirju, mistõttu puudus arusaam tööajast, nädalavahetustel ja õhtusel ajal töötamist ei arvestatud palgaarvestuses; arvestades avahooldustöö iseloomu ei tutvustatud hagejale töökaitsenõudeid; vallaelanikele taksoteenuse osutamisega oleks kaasnenud hagejale sobimatu vastutus; hageja oli sunnitud tegema tööd oma tervist ohtu seades. Toodud asjaolud esitas hageja ka töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon ei ole põhjendanud, miks puudus töötajal õigus lõpetada tööleping tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.
Hageja palus kohtul lugeda hageja ja kostja vahelise töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82 lg 1 ning kohustada kostjat maksma hagejale TLS § 82 lg 2 alusel hüvitusena kahe kuu keskmine palk summas 18 979 krooni.
2.Kostja nõustus 13.02.2008 kohtusse saabunud avalduses, et hageja töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 82 lg 1. Kostja vaidles vastu kahe kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmisele, kuna töövaidluskomisjoni otsusele toetudes on hagejale 28.08.2007 vallavanema käskkirja alusel sellises ulatuses hüvitis välja makstud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 10.03.2008 otsusega hagi ning luges H.R. ja Mikitamäe valla vahel sõlmitud töölepingu lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel ning mõistis Mikitamäe vallalt H.R. kasuks välja hüvitusena TLS § 82 lg 2 alusel kahe kuu keskmise palga 18 979 krooni. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses kostja kanda. Kohus leidis et hagi on võimalik TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada. Kostja on hageja nõude kohtule esitatud avalduses õigeks võtnud osas, mis puudutab töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, s.o tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Tulenevalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kuna kostja on nõustunud, et hageja töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 82 lg 1, siis ei pea kohus vastavalt TsMS § 444 lg 1 hageja poolt esile toodud faktiliste asjaolude kohta esitatud tõendeid analüüsima ega põhjendama nende pinnalt tehtud järeldusi. Kuna tööandja ei ole nõus maksma töötajale hagiavalduses taotletud hüvitust summas 18 979 krooni, millele töötajal on tekkinud õigus TLS § 82 lg 2 alusel, siis tuleb analüüsida, kas tööandjal on õigus lugeda oma vastav kohustus täidetuks hagejale 28.08.2007 vallavanema käskkirja alusel 18 979 krooni väljamaksmisega. Nimetatud väljamakse tegemise aluseks on käskkirjas märgitud Põlvamaa töövaidluskomisjoni 19.07.2007 otsus nr 9.07-02/1121(16), 1185(18)-2007. Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile kaks avaldust. Töövaidlusasjas nr 9.07-02/1121(16) on hageja esitanud taotlused 1) lugeda H.R. ja Mikitamäe Vallavalitsuse vahelise töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82 lg 1; 2) kohustada Mikitamäe Vallavalitsust tulenevalt TLS § 82 lg 2 maksma H.R. le hüvitusena kahe kuu keskmine palk summas 19 334 krooni; 3) tunnistada Mikitamäe Vallavalitsuse poolne avaldaja ja vallavalitsuse vahelise töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Töövaidlusasjas nr 9.07-02/1185(18) palub hageja mõista Mikitamäe Vallavalitsuselt ITVS §-de 28 lg 1; 30 lg 2 ja TLS § 117 lg 2 alusel välja hüvitus viie kuu keskmise palga ulatuses summas 47 448 krooni. Töövaidluskomisjon on 19.07.2007 otsusega rahuldanud nõuded töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, lugedes töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel, ning hüvituse väljamõistmiseks töötaja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Rahuldamata on jäetud nõue töölepingu lõpetatuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ning sellel alusel esitatud hüvituse nõue kahe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude lugeda töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82 lg 1 ja kohustada kostjat maksma hagejale TLS § 82 lg 2 alusel hüvitusena kahe kuu keskmine palk. Mikitamäe vald ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Seega on nimetatud otsus vaidlustatud osaliselt ning osas, milles otsust ei ole vaidlustatud (töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine TLS § 76 alusel ja sellest tulenevalt
TLS § 117 lg 2 (ITVS § 30 lg 2) alusel hüvituse väljamõistmine) tuleb lugeda otsus ITVS § 25 lg 1 kohaselt jõustunuks. Kohus on vastavalt ITVS § 25 lg 1 3. lausele asja lahendamisel töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas seotud. Ülaltoodu alusel leidis kohus, et kostja poolt hagejale 28.08.2007 tehtud väljamakse on hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest vastavalt töövaidluskomisjoni otsuse jõustunud osale. Seega, lugedes hageja ja kostja vahelise töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82 lg 1, millise asjaolu on kostja omaks võtnud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt TLS § 82 lg 2 ka hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Mikitamäe vald taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega tuleb Mikitamäe vallal maksta H.R. le hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses, ning uue otsuse tegemist. Kaebuse põhjenduste kohaselt sisaldab TLS § 90 selgeid aluseid, mis juhtudel kohustatakse tööandjat töötajale hüvitust maksma. Töölepingu lõpetamisel TLS § 79 lg 1 alusel tööandjal kohustust töötajale hüvitust maksta ei ole. Miks töövaidluskomisjon mõistis hageja kasuks välja hüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses, jäi eelmisele Mikitamäe Vallavalitsusele arusaamatuks, kuid vallavalitsus otsustas hagejale vastu tulles talle hüvituse maksta. 15.01.2008 esitas H.R. maakohtule hagi TLS § 82 lg 1, 2 alusel töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks ja kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvituse väljamõistmiseks. Seega võib järeldada, et hageja ei tunnista töövaidluskomisjoni otsust lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 79 lg 1 alusel, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ning hüvituse maksmist summas 18 979 krooni. Kostja ei pea õigeks, et hüvitust tuleb maksta kahel korral kahe keskmise kuupalga ulatuses sama töölepingu lõpetamise eest. Töölepingu lõpetamisel TLS § 79 lg 1 alusel puudus tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitust. Kostja võtab omaks, et töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 82 lg 1. Hagejale 28.08.2007 tehtud väljamakse kahe keskmise kuupalga ulatuses summas 18 979 krooni on hüvitus töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lg 2 alusel ning hagejal puudub alus nõuda uuesti sama töölepingu lõpetamise eest kahe kuu keskmist palka summas 18 979 krooni.
5.H.R. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt pöördus hageja töövaidluskomisjoni kahe avaldusega: esimene nõudega tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust ja töötaja õigust lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, teine kompensatsiooninõudega töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Töövaidluskomisjon liitis menetluse käigus kaks avaldust. Töövaidluskomisjon tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja luges töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel. Rahuldamata jäeti nõue tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel. Seega sisuliselt rahuldati üks avaldus osaliselt (hageja nõudeks oli töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel viie kuu keskmise palga suurune hüvitis, töövaidluskomisjon määras hüvitiseks TLS § 117 lg 2 alusel kahe kuu keskmise palga) ja
teine avaldus jäeti rahuldamata. Töövaidluskomisjoni poolt hüvitise väljamõistmise aluseks ei olnud TLS § 79 lg 1, vaid TLS § 117 lg 2. H.R. esitas hagi maakohtusse 24.08.2007. Hagiavalduses on täpselt kirjeldatud asjaolud ja fikseeritud nõue lugeda töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82 lg 1. Töövaidluskomisjoni otsust osas, millega töölepingu lõpetamine tunnistati ebaseaduslikuks ja mõisteti hagejale TLS § 117 lg 2 alusel välja kahe kuu keskmine palk, hageja ei vaidlustanud. Maakohus on õigesti tuvastatud, et hagejale tehtud väljamakse on hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest vastavalt töövaidluskomisjoni otsuse jõustunud osale, otsuse ja väljamakse aluseks oli TLS § 117 lg 2. Kuna kostja õigeksvõtu järel ei olnud enam vaidlust selles, et töölepingu lõpetamise aluseks oli TLS § 82 lg 1, siis tekkis hagejal õigus saada hüvitist ka TLS § 82 lg 2 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitisi, mis kaitsevad töötajaid tööandjate omavoli eest, on rohkem kui üks, antud juhul on töövaidluskomisjoni otsusega tunnistatud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks TLS § 117 alusel ning maakohtu otsusega loetud töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82 lg 1, kusjuures mõlemad need sätted toovad endaga kaasa hüvitise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Tartu Maakohtu 10.03.2008 otsus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude töölepingu lõpetamise eest kompensatsiooni väljamõistmiseks.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et 2 kuu eest hüvitise väljamõistmise osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Ringkonnakohtu arvates on töölepingu lõpetamise alus ja hüvitis omavahel lahutamatult seotud ja kuna töötaja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega töövaidluskomisjon luges töölepingu poolte vahel lõpetatuks TLS § 79 alusel, siis on sellega vaidlustatud ka hüvitise määramine.
8.Käesolevas asjas on töötaja soovinud töösuhet algusest peale lõpetada TLS § 82 lg 1 alusel ning taotlenud tööandjalt hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et TLS § 82 lg 1 alusel töölepingu lõpetamine on erialus ning ka hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel on erinormiks TLS § 117 sätestatud hüvitise suhtes. Ringkonnakohus leiab, et kohaldamisele kuulub erinorm. Sellist käsitlust kinnitab ka TLS § 117 lg 1 ja 2. TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. TLS § 117 lg 2 kohaselt, kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Ringkonnakohtu arvates eeldab TLS § 117 lg 2 kohaldamine töötaja õigust taotleda tööle ennistamist ja üksnes juhul, kui ta ennistamisest loobub, üksnes siis on tal õigus nõuda hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuna töötaja on algusest peale soovinud töölepingu lõpetamist töölepinguseaduses toodud alusel, mis näeb ette ka töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitise maksmise kahe kuu keskmise palga ulatuses, siis ei ole tal õigust täiendavale hüvitisele TLS § 117 lg 2 alusel, kuna töötaja õigust töösuhte jätkumiseks ei ole rikutud.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et TLS § 82 lg 1 alusel töölepingu lõpetamisel on töötajal õigus TLS § 82 lg 2 alusel saada hüvitist kahe keskmise kuupalga ulatuses. Samas tuleb jätta rahuldamata hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks. Kuna asjas ei ole vaidlust, et kostja on hagejale kahe kuupalga ulatuses hüvitist maksnud, ning ringkonnakohtu arvates ei ole töövaidluskomisjoni otsus selles osas jõustunud, siis ei ole otstarbekas tagasitäitmise regulatsiooni kasutamine, vaid põhjendatud ja otstarbekas on lugeda tööandja poolt makstud hüvitise aluseks TLS § 82 lg 2.
10.Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtus kantud kulud jätab ringkonnakohus kooskõlas TSMS § 162 lg 4 regulatsiooniga poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on hagi osaliselt õigeksvõtnud, siis ei ole õiglane panna kulude kandmist hageja kanda.
Maili Lokk
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.