Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg
02. juuli 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-45156
Tsiviilasi
VG’i hagi OÜ TP vastu vähemmakstud lõpparve saamiseks ja lõpparve maksmise kinnipidamise eest kompensatsiooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VG (isikukood XXX, elukoht XXXX) Kostja OÜ TP(registrikood XXX, asukoht XXXX) Kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige Aivi Porr
Kohtuistungi toimumise aeg
04.06.2008.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja VG Kostja seaduslik esindaja Aivi Porr
Kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud VG esitas 26.10.2007.a. kohtule hagiavalduse OÜ TP vastu 1452,50 krooni saamata jäänud töötasu nõudes 2007.a. maikuu eest. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juures tööle 21.05.2007.a. suulise kokkuleppe alusel. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja viis päeva nädalas õhtuti koristama alates kella 17.30 aadressil XXX, C 24 bürooruumi kaks tundi, S T bürooruumi kaks tundi ning kahte kuue korruselist trepikoda kaks ja pool tundi. Tunnitasu suuruseks lepiti kokku - 30 krooni. Lisaks koristas hageja
igal esmaspäeval TEOÜ Bürooruume ajalise piiranguta, mille eest pidi hageja saama tasu 300 krooni kuus. Tasu tehtud töö eest lubati hagejale maksta 10.06.2007.a. sularahas, kuid seda ei tehtud. Seejärel nõudis hageja töölepingu vormistamist ning tõi kostjale oma tööraamatu. Töötasu mai- ja juunikuu eest lubati hagejale üle kanda hageja arvele 10.07.2007.a. Juunikuus vormistasid pooled töölepingu. Kuna hagejal ei olnud prille kaasas, allkirjastas hageja töölepingu ilma läbilugemata, uskudes, et tingimused on sellised nagu pooled suusõnaliselt kokku leppisid, kuid avastas hiljem, et kostja on töölepingutingimusi muutnud. Tööaega oli lühendatud 0,5 tundi. Tunnitöötasu oli palju väiksem ning hageja vormistati tööle alates 01.06.2007.a. 10.07.2007.a. kanti hageja arvele ainult juunikuu töötasu summas 3640 krooni, maikuu töötasu hagejale ei makstud. 13.07.2007.a., kui hageja püüdis selgitada, miks talle maikuu töötasu ei makstud, siis öeldi, et kõik on õige ning tegelikku töötamist maikuus kostja juures tuleb hagejal tõestada. 16.07.2007.a. esitas hageja kostjale lahkumisavalduse. 16.07.2007.a. kanti hageja arvele 3163 krooni. 31.07.2007.a. sai hageja tagasi tööraamatu ja tagastas kostjale büroode magnetkaardid, kuid maikuu töötasu hagejale ei makstud.. 14.05.2008.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista 16 043 krooni, millest 1495,50 krooni on vähemmakstud lõpparve, 13 786,30 krooni kompensatsioon lõpparve kinnipidamise eest, 250 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 25,40 krooni tähtkiri, 336 krooni tõlge, 149,80 krooni töölt puudumine kohtumise ajal. Kostja vastus Kostja 07.03.2008.a. kohtule esitatud kirjaliku vastuväite motiividel hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Hageja asus kostja juures enda kirjaliku ja allkirjaga kinnitatud avalduse alusel tööle 01.06.2007.a. objektidele: STEAS bürooruumid, KCAS bürooruumid, S OÜ trepikojad, T OÜ bürooruumid. Töö ajavahemik oli 17.00-23.00. Hagejal tuli koristada kolmel esimesel objektil 5 x nädalas (E-R) 6 tundi (l,5+2+2,5) ning lisaks tuli 1 x nädalas esmaspäeviti koristada T OÜ, mille eest oli kokku lepitud kindel tasu 300 krooni kuus. Pooled leppisid töölepingus kokku põhipalgaks 23 krooni tunnis, kuid koos õhtusel ja öisel ajal töötamise eest makstava lisatasuga maksti hagejale 28 krooni tunnis (tegelik keskmine tuleb 25,3 krooni tunnis), mitte 30 kr/tunnis nagu väidab hageja. Töölepingu kohaselt oli tööandjal õigus, kuid mitte kohustus maksta töötajale väga hea töö eest preemiat kuni 3 krooni tunnis. Hageja on enda arvestuses arvestanud seda kui põhipalga osa. Palka maksti töötajatele iga kuu 13-ks kuupäevaks. Kuna hageja asus kostja juures tööle 01.06.2007.a., siis maksti hagejale esimene töötasu ehk juunikuu töötasu summas 3640 krooni 10.07.2007.a., kaks päeva varem õigest palgapäevast. Graafiku järgi töötas hageja juunikuus kokku 26 tundi {52,5+42+31,5) 126 tundi x 28 kr/h = 3528 krooni + 300 kr objekti T eest kokkulepitud tasu = 3828 krooni. Objektijuht TL esitas juhtkonnale ettepaneku maksta hagejale preemiat hea töö eest 300 krooni (100 tunni eest 3 krooni/tunnis) 3828+300 = 4128 krooni brutapalk.4128-0,6% (töötuskindlustus) – 2000 = 2103-22% (tulumaks) + 2000 = 3640 krooni. Peale palgapäeva 13.07 teatas hageja oma otsesele ülemusele, et lahkub töölt, kuna temale pole makstud välja palka maikuus töötamise eest, sest hageja oma väidete kohaselt asus ta tööle 21.05.2007.a. suulise töölepingu alusel (töölepinguta). 16.07.2007.a. esitas hageja lahkumisavalduse, samas keeldus vastu võtmast tööraamatut ning tagastama tema koristada olnud büroode võtmeid ja magnetkarte (tlk. 17-18).
Kostja juhatuse liikme Aivi Porr’i 05.03.2007.allkirjastatud palgaarvestuse järgi hageja 2007.a. juunikuu palk oli 4128 krooni (4128-0,6 %-2000), hageja arvele kanti 3640 krooni . 16.07.2007.a kanti hagejale üle lõpparve summas 3163 krooni, mis sisaldas 60 tundi (25+20+15) tööd ülalnimetatud objektidel 60 tundi x 28 kr/tund = 1680kr + 150 kr (objekti T eest) = 1830 krooni, lahkunud töötaja asendus perioodi 02.07.- 15.07.2007 summas 1512 krooni ja puhkusekompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 737 krooni (1830 + 1512 + 737), seega arvestati juuli eest kokku 4079 krooni, millest väljamaksmisele kuulus 3163 krooni (4079-0,6% (töötuskindlustus)-22%(tulumaksu määr)). Tulumaksuvaba miinimumi ei arvestatud, kuna jooksval kuul oli juba tehtud väljamakse /juuni kuu palk 10.07.2007), millelt oli arvestatud tulumaksuvaba miinimum 2000 krooni. Kaks korda ühes ja samas kuus ei saa maksuvaba miinimumi arvestada (tlk. 45) 29.05.2008.a. esitatud vastuväidete motiivide kohaselt väidab kostja, et 16.07.2007.a. maksti hagejale välja juuli 2007 töötasu 1830 krooni +737 saamata jäänud puhkuse kompensatsioon ja lisaks hageja väidetava töötamise eest. 21.05. – 31.05.2007 eest (28kr/tunnis x 54 tundi, 9 päeva 6 tunni eest perioodil 21.05-31.05.2007 = 1512) 1512 krooni, seega kokku 4079 krooni:, millest arvestati maha 0,6 % töötuskindlustus ja 22 % tulumaksu ja hageja arvele kanti 3163 krooni. Seega hageja sai maikuu töötasu kätte kuu ja 3 päeva hiljem. Hageja oleks pidanud saama maikuu töötasu 13.06.2007.a., kuid sai 16.07.2007.a. Kostja võtab omaks 2007.a. töötasu maksmisega viivitamise 33 päeva ulatuses ja tunnistab hagi summas 264 krooni (1512-0,6%=1503 krooni.). 1503 kroonist 0,5 % on 8 krooni päevas, kuna viivitatud päevade arv on 33 , siis 8 krooni x 33 päeva = 264 krooni). (tlk. 58-59). Kostja ei ole nõus maksma hageja poolt esitatud haginõudeid summas 16 043 krooni, kuna hageja nõude suurus on arusaamatu. Kostja on hagejale vaidlusaluse maikuu töötasu juba välja maksnud ja leiab, et ei pea maikuu töötasu uuesti maksma. Võttes arvestuse aluseks töölepingu ja seal kokkulepitud tööaja ja töötasu, on kostjal hagejale maksmata ainult viivis töötasu kinnipidamise eest ajavahemikus 14.06-16.07.2007 (palgapäevale järgnevast päevast kuni palga või selle osa maksmiseni), seega 33 päeva eest. Palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest on tööandja kohustatud maksma töötajale iga viivitatud päeva eest 0,5 % maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Seega 1512 krooni on maikuu eest arvestatud brutopalk 1512 kr - 0,6 % = 1503 kr neto. 1503 kroonist 0,5 % on 8 kr päevas ja 33 päeva = 264 krooni. Kostja leiab et ta ei pea maksma hageja kohtukulusid, kuna hagejale on välja makstud töötasu maikuus töötamise eest summas 1512 krooni, vaatamata sellele, et 21.05-31.05.2007 ei olnud pooltel kirjalikku töölepingut veel sõlmitud. Maakohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et VG’i hagi OÜ-u TP vastu tuleb rahuldada osaliselt. VG’i nõuded käesolevas asjas on 16 043 krooni, sellest; - vähem makstud lõpparve - 1495,50 krooni; - kompensatsioon lõpparve kinnipidamise eest - 13 786, 30 krooni; - riigilõivu tasu 250 krooni; - hagimaterjalide tõlkekulud - 336 krooni, - tähtkirja saatmise kulu - 25,40 krooni; - kahju nõue seoses töölt puudumisega kohtumise ajal – 149,80 krooni (tlk.54). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et VG asus tööle OÜ-us TP puhastusteenindaja ametikohale 21.05.2007.a. ilma kirjalikku lepingut sõlmimata. Leping sõlmiti 01.06.2007.a. Poolte vahel on vaidlus selles, et VG’ile ei makstud töölepingu lõpetamisel välja kogu lõpparvet.
Hageja väitel jäeti talle välja maksmata töötasu 21.05.- 31.05.2007.a. töötamise eest 1905 krooni ( 58,5 tundi x 30 krooni + 150 krooni Testhouse eest). Kostja vastuväite ühe versiooni järgi kanti hagejale 16.07.2007.a üle lõpparve summas 3163 krooni, mis sisaldas 60 tundi (25+20+15) tööd lepingujärgsetel objektidel 60 tundi x 28 kr/tund = 1680kr + 150 kr (objekti Testhouse eest) = 1830 krooni, lahkunud töötaja asendus perioodi 02.07.15.07.2007 summas 1512 krooni ja puhkusekompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 737 krooni (1830 + 1512 + 737), seega arvestati juuli eest kokku 4079 krooni, millest väljamaksmisele kuulus 3163 krooni (4079-0,6% (töötuskindlustus)-22%(tulumaksu määr)) (tlk. 45). Kostja vastuväite teise versiooni järgi maksti hagejale 16.07.2007.a. välja juuli 2007 töötasu 1830 krooni +737 saamata jäänud puhkuse kompensatsioon ja lisaks hageja väidetava töötamise eest.
saamiseks jagatakse selle korra § 3 lõike 1 kohaselt sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse (kalendaarse) tööpäevade arvuga. VG’i töötasu keskmise palga arvutamise aluseks olnud ajavahemikus, töölepingu lõpetamise kuule eelnevates kuudes 2007 jaanuarist kuni 2007 juuni (kaasa arvatud) kokku 21 tööpäeva eest on 4128 krooni, millest keskmine päevapalk on 147,43 krooni ja keskmine palk on 3193,33 krooni (147,43 x jaanuarist kuni juuni keskmine tööpäevade arv 21,66). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemiku 21.05.- 31.05.2007.a. eest summas 1512 krooni ja lõpparve osalise maksmisega viivitamise eest alates 17.07.2007 kuni käesoleva ajani, ühe kuu keskmise palga ulatuses 3193,33 krooni., kokku summas 4705,33 krooni. Riigilõivu seaduse § 22 lg. 1 p. 1 kohaselt riigilõivu ei võeta töötaja poolt esitatud palga nõudes, seega hageja poolt tasutud riigilõiv ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. Hageja võib esitada kohtule taotluse talle tema poolt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja esitatud kahju nõue seoses töölt puudumisega kohtumise ajal summas 149,80 krooni on hageja poolt tõendamata ja selle jätab kohus rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, s.h. kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.