Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

16.05.2008 Harju Maakohtu määrusega on määratud SBOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Ajutise halduri kogutud andmetel ja ka võlgniku raamatupidamise andmetel on seisuga 27.05.2008.a. võlgniku pangakontodel rahalisi vahendeid kokku 0,00 krooni ja 4,28 SEK-i. Sularaha kassas võlgniku kinnitusel ja esitatud kassaraamatu põhjal puudub. Kokku moodustavad võlgniku rahalised vahendid seisuga 27.05.2008.a. kokku 7,13 krooni. Võlgniku raamatupidamise andmetel pankrotimenetluse algatamise seisuga SBOÜ nõudeid ostjate vastu ei oma. Pankrotimenetluste algatamisel on võlgniku juhatus kandnud kuludesse nõuded oma tütarettevõtete vastu, viidates sealsetele majandusraskustele ning laekumiste lootusetusele. Seega on enne pankrotimenetluse algatamise seisu kantud ebatõenäoliselt laekuvate summadena kuludesse Läti tütarfirma tasumata arved summas 632 487,13 krooni ning Leedu tütarfirma tasumata arved summas 355 953,89 krooni. Samuti on kuludesse kantud Läti tütarfirma laen summas 959 009,42 krooni, millele lisandusid intressid 20 279,65 krooni. Bilansis kajastab võlgnik pankrotimenetluse algatamise seisuga varusid kokku summas 20 587,08 krooni (alles jäänud riided). Ajutise halduri hinnangul ei oma võlgniku varud reaalset turuväärtust ja nende realiseerimine on ebatõenäoline. Võlgniku raamatupidamise andmetel moodustavad pankrotimenetluse algatamise seisuga pikaajalised finantsinvesteeringud kokku 72 475,94 krooni, millest 27 160,00 krooni on Läti tütarettevõtte SBT SIA osad ja 45 315,70 krooni Leedu tütarettevõtte SBT UAB osad. Ajutise halduri hinnangul ei oma võlgniku pikaajalised finantsinvesteeringud turuväärtust, kuna võlgniku esindaja kinnitusel on Läti tütarfirma pankrotimenetlus juba algatatud ja käivad ettevalmistused ka Leedu tütarfirma pankrotimenetluse algatamiseks. Samuti on enne pankrotimenetluse algatamise seisu kantud ebatõenäoliselt laekuvate summadena kuludesse Läti tütarfirmaga sõlmitud liisingtehingud summas 103 705,60 krooni. Võlgniku raamatupidamise andmetel moodustab pankrotimenetluse algatamise seisuga SBOÜ materiaalne põhivara kokku 1 078 281,60 krooni, millest inventar (muusikakeskus Riias ja sisefassaadi logo Foorumis) kokku 21 180,07 krooni, liisingvara kokku 1 438 427,53 krooni ja akumuleeritud põhivara kulum kokku -381 326,00 krooni. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku põhivara hulgas olev liisingvara (reklaamvalgustussüsteem ja kaupluste sisustus) on kapitalirendilepingu alusel liisitud AS-lt SEB Liising, seega lepingu lõpetamise puhul tuleb nimetatud vara välistada pankrotivara hulgast ja tagastada omanikule. Ajutine haldur ei saa käesoleval hetkel anda hinnangut, kas nimetatud seadmete turuväärtus võib olla suurem kui liisinglepingute jääkmaksumus, milleks 28.05.2008.a. on AS SEB Liising andmetel 898 094,84 krooni. Võlgniku kinnitusel ei ületa vara võimalik maksumus käesoleval hetkel liisingvara jääkmaksumust. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu, nende kajastamise ning nõuete aluseks olevate dokumentidega ning hindab SBOÜ vara turuväärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga 7,00 krooni. Lisaks on AS SEB Pank poolt seatud võlgniku kogu vallasvarale kommertspant esimeses järjekohas summas 240 000,00 krooni ja teises järjekohas summas 610 000,00 krooni. Kokku võlgneb SBOÜ raamatupidamise andmetel pankrotimenetluse algatamise seisuga tarnijatele 1 580 887,38 krooni. Suuremad tarnijatest võlausaldajad on OPAB ja FIOÜ.

SBOÜ raamatupidamise andmetel moodustavad võlgniku maksuvõlad kokku 199 381,44 krooni. Vastavalt võlgniku raamatupidaja selgitustele on bilansis kajastatud ka potentsiaalne tulumaksukohustus seoses jaotatud dividendidelt summas 200 000,00 krooni, mis on veel väljamaksmata. Samuti sisaldab see potentsiaalset puhkustasude sotsiaal- ja töötuskindlustusmakset ning aprillis arvestatud palgamakseid, mis väljamakse puudumise tõttu on ka deklareerimata. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti saadetud informatsioonile hindab haldur võlgniku maksuvõlgnevuseks 16.05.2008.a. seisuga kokku 81 309,00 krooni, millest põhiosa summas 80 751,00 krooni ja intress summas 558,00 krooni. SBOÜ raamatupidamise andmetel moodustavad võlgniku lühiajalised laenukohustused KCOÜ ees kokku 117 000,00 krooni. SBOÜ raamatupidamise andmetel moodustavad võlgniku viitvõlad kokku 333 167,00 krooni, millest võlad töötajatele on kokku summas 133 167,00 krooni ja dividendivõlad kokku 200 000,00 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt on 11 töötajaga seni töölepingud lõpetamata. Seega võib võlgnevus töötajatele suureneda veelgi töölepingu lõpetamise hüvitiste ning võimalike viivisnõuete osas. SBOÜ raamatupidamise andmetel moodustavad võlgniku pikaajalised kohustused kokku 898 094,90 krooni, milleks on kohustused AS SEB Liising ees (AS SEB Liising kinnitab nimetatud võlgnevust). Kokkuvõtvalt ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 3 010 458,22 krooni. Kuna nimetatud summa sisaldab ka intresse ja viiviseid, siis võlgnevuste tegelik suurus selgub peale nõudeavalduste esitamist, halduri poolt nende kontrollimist ja nõuete kaitsmist. SBOÜ asutati eesmärgiga esindada OP kaubamärki Eestis ja põhitegevusalaks on olnud lasterõivaste jaemüük. Võlgniku tegevus toimus „Kristiine“ kaubanduskeskuses ja „Foorumi“ kaubanduskeskuses ning läbi Läti ja Leedu tütarettevõtete ka Läti ja Leedu turul. 2005 aasta aprillis avati esimene PO.P kaubamärgiga kauplus Tallinnas. Juulis registreeriti tütarfirma Lätis ning avati esinduskauplus Riias, mille sisseseade muretsemisel investeeringute kogumaht oli orienteeruvalt 800 000,00 krooni. 2006 aastal avati veel teinegi kauplus Riias, kaubanduskeskuses „Centrs“, mille sisseseadesse investeeriti täiendavalt ca 900 000,00 krooni. Esialgselt plaanitust veidi hiljem avati 2007 aasta märtsis esinduskauplus Tallinnas kaubanduskeskuses „Foorum“. Võlgniku majandustegevus on tänaseks praktiliselt peatunud, kuna senine frantsiisipartner katkestas ühepoolselt koostöö, avaldades seeläbi võlgnikule survet ettevõtte õiguste ja kohustuste üleandmiseks OPAB-le. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema varasid vähemalt 3 miljoni krooni võrra. Ajutine haldur ei näe tegevuse jätkumise võimalusi ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta. Täna on selge, et keegi ei ole nõus täiendavaid investeeringuid tegema ning ajutise halduri arvamusel puudub ettevõttel võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust jätkata. Eelpool toodud senise majandustegevuse analüüs näitab selgelt, et võlgniku puhul on tegemist maksejõuetu ettevõttega. Võlgniku omakapital ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (Pankrotiseadus § 1 lg.3). Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele haldurile ülevaate ettevõtte senisest tegevusest ja tegevuse edasistest võimalikest väljavaadetest. Võlgniku juhatus on asunud seisukohale, et SBOÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on senise frantsiisipartneri OPAB ühepoolne koostöö katkestamine. SBOÜ ja OPAB on 29.02.2008.a. sõlminud kavatsuste protokolli, mille kohaselt pidi OPAB omandama nii võlgniku kui ka võlgniku tütarettevõtete poolt opereeritavad kauplused ning tasuma võlgniku ja tema tütarettevõtete jooksvad kohustused. Antud tehing oleks võimaldanud kõigi võlakohustuste tasumise. Kahetsusväärselt asus võlgniku esindaja sõnade kohaselt OPAB pärast üüri-, töö- ja liisinglepingute kohta informatsiooni üleandmist pidama läbirääkimisi otse võlgniku koostööpartneritega, sooviga võtta võlgniku ja võlgniku tütarettevõtete tegevus üle, minnes mööda sõlmitud kavatsuste protokollist. OPAB teavitas võlgniku koostööpartnereid SBOÜ pankrotimenetluse algatamisest, mis ei vastanud tõele, küll aga kahjustas oluliselt võlgniku mainet ning muutis sisuliselt võimatuks tegevuse jätkamise. Lisaks on võlgniku seadusliku esindaja sõnul majandustegevuse jätkamise muutnud võimatuks frantsiisipartneri poolsete kaupade tarnete katkestamine, mida frantsiisilepingu alusel opereeritavates kauplustes müüa, misläbi on võlgnikul osutunud võimatuks ka oma jooksvate kohustuste täitmine. OPAB on andnud ajutisele haldurle teada, et lepingueelsed läbirääkimised on lõppenud põhjusel, et võlgnik ei andnud täpset ülevaadet tegelike kohustuste kohta. AS KKon tänaseks võlgnikuga üürilepingu lõpetanud kasutades samas üürileandja pandiõigust üüritud ruumides asuvale vallasvarale. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatule kuulutas AS KK välja avaliku kirjaliku enampakkumise „Kristiine“ kaubanduskeskuses asuva võlgniku vallasasjade müügiks. Suletud on ka teine kauplus „Foorum“ kaubanduskeskuses. Ajutine haldur asub olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusele, et antud olukorras ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, kuna võlgniku maksejõuetus ning tugev likviidsuskriis on selge ning ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik kaaluda majandustegevuse jätkamist ning saneerimist antud situatsioonis. Võlgniku makseraskuste alguseks võib pidada 2008 aasta algust, kui oli selge, et jooksvaid kohustusi ei suudeta enam tasuda. Samas tegeles võlgnik ettevõtte võimaliku müügiga, millest laekuva raha arvelt loodeti tasuda kõik võlgnevused. Kahjuks ei jõutud frantsiisipartneriga kokkuleppele ja seetõttu pidi võlgnik esitama pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva esialgse informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige lahkarvamused senise frantsiisipartneri OPAB’ga. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Võlgnikul puuduvad igasugused arvestatavad vara ning tema kohustused ületavad 3 miljonit krooni. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on tagastanud ühele oma osanikule laenu summas 83 000,00 krooni, olles samal ajal maksejõuetu ning olles teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võib tema tegu kahjustada teiste võlausaldaja huve. Ajutine haldur on seisukohal, et nimetatud laenu tagastamisega on kahjustatud teiste võlausaldajate huve ning võib esineda võimalus nimetatud täidetud kohustuse tagasivõitmiseks PankrS § 113 alusel. Käesoleval hetkel puuduvad võlgnikul igasugused rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku olemasolevad vahendid ei kata ära ka isegi ajutise pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur on vestelnud suurimate võlausaldajatega, kes ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse edasiseks finantseerimiseks. Rahalisi vahendeid ei ole nõus eraldama ka võlgniku osanikud. Pankroti välja kuulutamise korral oleks pankrotihalduril võimalus viia läbi eelkõige analüüs ning anda hinnang võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks OPAB vastu seoses lepingueelsete läbirääkimiste katkestamisega. Pankrotiseaduse § 29 lg. 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohtuistung 12.06.2008 võlgniku esindaja nõus halduri aruandega ja ajutise halduri tasu taotlusega, vastuväiteid ei ole. Võlausaldaja täiendav seisukoht aruandele kohtuistungil, et võlgniku maksejõuetus oli tekkinud enne heade kavatsuste protokolli. Võlausaldaja kavatsus olevat olnud läbi heade kavatsuste protokolli aidata võlgnikku makseraskustest välja tulla. Võlausaldajal vastuväiteid halduri tasu ja menetluskulude osas ei ole. 12.06.2008.a toimunud kohtuistungil esitas ajutine haldur kohtule taotluse halduri tasu väljamõistmiseks, kus palus välja mõista ajutise halduri kohustuste täitmise eest 12 krooni (15 töötundi*800 krooni) ja vajalike kulutuste katteks 789.70 krooni, lähtudes Justiitsministri määrusega nr 71, 18.12.2003.a. „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord.” Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt OÜ SB võlgade kogusumma ulatub ligi 3 010 458.22 kroonini. Kuna nimetatud summa sisaldab ka intresse ja viiviseid, siis see summa võib isegi suureneda. Aktiivne majandustegevus on tänaseks peatunud, kuna senine frantsiisipartner katkestas ühepoolselt koostöö, avaldades seeläbi võlgnikule survet ettevõtte õiguste ja kohustuste üleandmiseks OPAB-le. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg.2 p.2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku majandustegevuse kohta finantsanalüüsis ajutine pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema varasid vähemalt 3 miljoni krooni võrra. Pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tegevuse jätkamiseks ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva esialgse informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Kohus lähtub ajutise pankrotihalduri arvamusest, et eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. 05.06.2008 Harju Maakohtu määrusega kohus kohustas OPAB-l tasuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 29 000 krooni ja esitada vastav maksedokument Harju Maakohtule. Eelnimetatud summa pankrotimenetluse kulude katteks on käesoleva ajani kohtu deposiiti kandmata. Ajutise pankrotihalduri aruandes sisalduvast analüüsist selgub, et ajutine haldur on vestelnud suurimate võlausaldajatega ja ükski neist ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse finantseerimiseks. Eeltoodust lähtuvalt kohus nõustub ajutise pankrotihalduri järeldusega, et käesolev pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lg 2 nimetatud summat. Pankrotiseaduse (PankrS) § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur on kulutanud aega 15 tundi ja teinud vajalikke kulutusi 789.70 krooni. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 12 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 789.70 krooni. Menetlusosalised ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud. Kohus arvestab ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Kohus lähtub Justiitsministri määrusega nr 71, 18.12.2003.a. „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 lg 8 ning on seisukohal, et ajutise halduri tasuks tuleb määrata 12 000 krooni (15 tundi*800) ja vajalike kulutuste katteks 789.70 krooni. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist.

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.