Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-31962
Tsiviilasi
OÜ Haljastusekspert (registrikood xxxxxxx) hagi OÜ Rewool (registrikood xxxxxxxx) vastu laenuvõla ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. märtsi 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Haljastusekspert apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. juuni 2008
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Haljastusekspert, lepinguline esindaja Agu Eichenbaum, seaduslik esindaja Oliver Pullisaar
esindajad
Vastustaja (hageja): OÜ Rewool, seaduslikud esindajad Evi Petser ja Janek Äkke Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 4. märtsi 2008 otsus täielikult. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Haljastusekspert hagi OÜ Rewool vastu ja välja mõista OÜ-lt Rewool 100 000 (ükssada tuhat) krooni OÜ Haljastusekspert kasuks laenuvõlgnevuse katteks. Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Rewool kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
suhted kui rahaülekanded 21.04.2005 ja 22.04.2005. Kostja ei kinnita laenu taotlemist hagejalt, laenukokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel ega laenutingimustes kokku leppimist. Hageja seadusliku esindaja seletus tõendab, et ta on suhelnud kostjaga seotud isikutega ja kostja ärinõustajaga. Tõenditest nähtub, et kostja ja hageja seadusliku esindaja O. Pullisaarega seotud äriühingu OÜ Nordic Knitwear Company vahel olid majandussuhted. Nende majandussuhete raames pidasid kostjaga seotud isikud O. Pullisaarega läbirääkimisi, kavandati suhete kulgu, kostja müüs kaupa ja esitas arveid O. Pullisaarega seotud OÜ-le Nordic Knitwear Company. Seda tõendavad kirjalikud tõendid ja esitatud e-kirjavahetuse teemad. Kohus lähtus pooltevahelise suhte kvalifitseerimisel võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg-st 1, mille kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Uuritud tõendid ei tõenda poolte − OÜ Haljastusekspert ja OÜ Rewool – vahel kokkuleppe sõlmimist laenu andmiseks ja võtmiseks, kostja ei ole OÜ-ga Haljastusekspert teinud mingeid tehinguid ega võtnud OÜ Haljastusekspert ees mingeid kohustusi. Hageja seisukohast lähtuvalt ei ole võimalik kindlaks teha väidetava laenulepingu sõlmimise aega, kohta ega laenu tagastamise tingimusi. Kohtule ei ole esitatud ühtki TsMS § 229 lg 2 vormis esitatud tõendit ega taotletud sellise tõendi kasutamist, mis tõendaks OÜ Haljastusekspert ja OÜ Rewool vahel laenulepingu sõlmimist. Märge maksekorraldusel „vastavalt laenulepingule“ ei tõenda poolte vahel lepingu sõlmimist. Poolte vahel puudub VÕS § 396 lg 1 järgi kvalifitseeritav laenusuhe ja puudub ka muu suhe, mida VÕS § 396 lg 2 alusel võinuks käsitleda hageja laenuna kostjale. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et kohus hindab tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leidis, et on tuvastatud hagejalt kostjale raha ülekandmise fakt. Uuritud tõendid tõendavad, et kostja ja hageja seaduslikuks esindajaks oleva O. Pullisaarega seotud kolmanda isiku – OÜ Nordic Knitwear Company − vahel on kestnud majandussuhted, mille raames on vaidlusalune rahaülekanne teostatud ja mida ei saa lugeda hageja ja kostja vaheliseks laenulepinguks. Kostja ja hageja seaduslikuks esindajaks oleva O. Pullisaare vahel on muud kohustisõiguslikud suhted OÜ Nordic Knitwear Company kaudu.
pooltevaheline laenusuhe puudub. See ei ole kooskõlas TsÜS §-s 77 ja VÕS §-s 11 sätestatud lepingu vormivabaduse põhimõttega. Hageja esindajad rõhutasid korduvalt, et tegemist oli suulise laenulepinguga; 2) on segamini aetud suulise laenulepingu ja sellise lepingu täitmise instituudid. Hageja esindaja kinnitas, et maksekorraldustega püüavad nad tõendada suulise laenulepingu olemasolu. Raha ülekandmine ei tähista mitte laenulepingu sõlmimist, vaid selle täitmist. Maksekorraldused tõendavad, et laenuandja on andnud eelnevalt kokkulepitud summa laenusaajale üle, st täitis laenulepinguga võetud omapoolse kohustuse. Kuna laenuleping sõlmiti suulises vormis ja maksekorraldus ei ole iseenesest lepingudokument, siis on loogiline, et maksekorraldusest ei peagi nähtuma laenu tagastamise tähtaeg ja muud tingimused. Nagu eelnevalt märgitud, tuli kohtul anda hinnang laenulepingu ülesütlemisavaldusele (VÕS 398 lg 1); 3) toob kohtuotsus kaasa ebaõiglase olukorra, kus kostja rikastub alusetult hageja arvel, kuna 100 000 krooni jääks kostjale. Apellant pöördus kohtu poole, et saavutada asjas õigusselgus, kuid tekkinud olukorras on 100 000 krooni n.ö saatus ikkagi lahtine; 4) on kostja selgitustele antud põhjendamatult suurem kaal kui hageja selgitustele ja esitatud tõenditele. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta eelistas kostja selgitusi hageja omadele. Kohtu viide pelgalt muudele kohustisõiguslikele suhetele, mille raames tehti rahaülekanne, ei ole veenev, lükkamaks ümber laenusuhte olemasolu poolte vahel; 5) on jäetud tähelepanuta asjaolu, et kostjal puudub nõue, mida n.ö tasaarveldada. Hageja selgitas istungil, et kostja poolt esitatud arve OÜ-le Nordic Knitwear Company on alusetu, kuna kaupa pole kostja üle andnud. Arve ja saatelehed on kirjutatud ühepoolselt ning tagantjärele. Kohus viitas küll, et poolte vahel võisid olla muud kohustusõiguslikud suhted OÜ Nordic Knitwear Company kaudu, kuid jättis märkimata, et rahaülekanded teostati enne OÜ Nordic Knitwear Company vastu kostja väidetava nõude tekkimist. Rahaülekanne teostati 2005. a aprillis, kuid toimikus sisalduvad kostja saatelehed ja arve OÜ-le Nordic Knitwear Company koostati hiljem. Seega aprillikuu 2005. a ülekannetel puudub igasugune seos tasuda kostja poolt esitatud arve nr 27283 eest, mis koostati 11.06.2007 ehk ajal, mil hageja asus oma laenu tagasi nõudma. Vastasel korral oleks märgitud ülekandele ettemaks või tagatisraha, mitte aga viide laenulepingule. Samuti ei ole kostja väitnud ega esitanud muid tõendeid, et raha on kantud mingi muu suhte või tehingu raames. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-146-05 punktis 27, et üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited. Kui hageja tõendas raha võlgnikule ülekandmise, siis pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seetõttu pidi kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasummade ülekandmiseks ning poolte tahe on suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele. Kostja ei ole tõendanud oma õigust jätta raha tagastamata, lugedes selle mingisuguse kohustuse katteks. Seejuures on arusaamatu etteheide kolmanda isiku kaasamisest. Hageja poolel kolmanda isiku kaasamisel ei oleks olnud võimalik tõendada kauba mittesaamist kui negatiivset asjaolu. Kauba üleandmist pidi tõendama kostja. Kostja oleks pidanud (vastavalt kohtu ettepanekule) esitama iseseisva hagiavalduse OÜ Nordic Knitwear Company vastu. Tegemist on kahe eraldiseisva õigussuhtega; 6) on ebaõige järeldus, et kostja ei ole hagejalt laenu taotlenud ning hageja ja kostja seaduslikud esindajad ei ole pidanud läbirääkimisi laenulepingu tingimuste üle. Hageja selgitas istungil, et laenu taotles Randar Tamm, kes on kostja ettevõtte enamusosanik Nomad Investor OÜ kaudu. Vastavalt ÄS § 168 lg-le 2 võis R. Tamm osanikuna taotleda laenu ja pidada läbirääkimisi. Hageja poolt asja materjalide juurde esitatud Randari 27.06.2007 meil kinnitab hageja sellekohaseid seisukohti. Sellest kirjast nähtuvalt mõistis Randar, et hageja soovib laenu tagasi, mida ta omakorda kuulis kostja juhatuse liikmelt E. Petserilt. Seega ei vasta tõele E. Petseri väide, et ta ei tea laenusuhtest midagi. Teise poole soov oli erinevad õigussuhted
(laenusuhe ja väidetav kauba müügisuhe) segi ajada ja neid seostades ning kohut eksitades endale meelepärane tulemus saavutada. Kostja ei ole nimetatud meili vaidlustanud.
koosolekutel või juhatuse laiendatud koosolekutel (koos osanikega) konsensuse alusel, mitte üksikisiku otsuse alusel.
27.04.2007 on hageja teinud kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda laenu tagastamist ja kostjal kohustus laenusumma tagastada. Ringkonnakohtu istungil hageja loobus viiviste nõudest. Seetõttu tuleb hageja nõue rahuldada 100 000 krooni ulatuses ja kostjalt hageja kasuks 100 000 krooni välja mõista.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.