lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-31962/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-31962/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2649
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2008 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-31962

Tsiviilasi

OÜ Haljastusekspert (registrikood xxxxxxx) hagi OÜ Rewool (registrikood xxxxxxxx) vastu laenuvõla ja viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. märtsi 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Haljastusekspert apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. juuni 2008

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): OÜ Haljastusekspert, lepinguline esindaja Agu Eichenbaum, seaduslik esindaja Oliver Pullisaar

esindajad

RESOLUTSIOON

Vastustaja (hageja): OÜ Rewool, seaduslikud esindajad Evi Petser ja Janek Äkke Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 4. märtsi 2008 otsus täielikult. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Haljastusekspert hagi OÜ Rewool vastu ja välja mõista OÜ-lt Rewool 100 000 (ükssada tuhat) krooni OÜ Haljastusekspert kasuks laenuvõlgnevuse katteks. Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Rewool kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
OÜ Haljastusekspert esitas kohtule hagi OÜ Rewool vastu laenuvõla 100 000 krooni ja viivitusintressi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja vastavalt laenulepingule oma pangakontolt 21.04.2005 kostjale üle 50 000 krooni ja 22.04.2005 samuti 50 000 krooni, kokku 100 000 krooni. Hageja esitas kostjale 27.04.2007 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja palus laenusumma tagastada hiljemalt 27.06.2007. Kostja 26.06.2007 vastuses laenusuhet ei tunnistanud. Hageja leidis, et kostja ei soovi võlgnevust vabatahtlikult tasuda. Seaduse kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt alates 03.07.2007 kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist vähemalt 7% aastas kuni kohustuse täitmiseni.
2.OÜ Rewool vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja sõlminud hagejaga laenulepingut 100 000 krooni laenamiseks. Kostjal olid pikaajalised koostöösuhted OÜ-ga Nordic Knitwear Company, mille juhatuse liikmeks oli Oliver Pullisaar, kellele müüdi kudumeid, lõnga, heiet ja vatti. Kuni 2005. a maikuuni koostöö laabus, kuid siis enam OÜ Nordic Knitwear Company toodete eest ei tasunud. Selleks hetkeks oli OÜ Nordic Knitwear Company võlg kostja ees 52 084.58 krooni, samal päeval sai viimane veel kudumeid varasema tellimuse alusel summas 77 000.90 krooni. Kostja sai summade laekumisel panka teada, et maksekorraldusele on kirjutatud „laen“. Poolte koostöö jätkus. 2007. a aprillis esitas hageja kostjale ootamatult laenulepingu ülesütlemise avalduse. Kostja teavitas hagejat, et arvestas OÜ Haljastusekspert poolt üle kantud summat 100 000 krooni OÜ Nordic Knitwear Company võlgnevuse katteks, hageja nõustus nimetatud toiminguga. 28.02.2007 saatis kostja hagejale meili teel OÜ Nordic Knitwear Company ettemaksu seisu summas 4566.94 krooni, millele hageja vastu ei vaielnud. Kostja arvates on tegemist hageja poolt sooviga mitte tunnistada poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tegelikku eesmärki.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 4. märtsi 2008 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna laenulepingu sõlmimine ja laenusuhte olemasolu poolte vahel ei ole tõendamist leidnud. Kohtule ei ole esitatud kirjalikku laenulepingut ja pooled kinnitavad, et seda pole sõlmitud. Kostja ei ole hagejalt laenu taotlenud, hageja ja kostja seaduslikud esindajad ei ole pidanud läbirääkimisi laenulepingu tingimuste üle, hageja ja kostja vahel puuduvad mistahes muud

suhted kui rahaülekanded 21.04.2005 ja 22.04.2005. Kostja ei kinnita laenu taotlemist hagejalt, laenukokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel ega laenutingimustes kokku leppimist. Hageja seadusliku esindaja seletus tõendab, et ta on suhelnud kostjaga seotud isikutega ja kostja ärinõustajaga. Tõenditest nähtub, et kostja ja hageja seadusliku esindaja O. Pullisaarega seotud äriühingu OÜ Nordic Knitwear Company vahel olid majandussuhted. Nende majandussuhete raames pidasid kostjaga seotud isikud O. Pullisaarega läbirääkimisi, kavandati suhete kulgu, kostja müüs kaupa ja esitas arveid O. Pullisaarega seotud OÜ-le Nordic Knitwear Company. Seda tõendavad kirjalikud tõendid ja esitatud e-kirjavahetuse teemad. Kohus lähtus pooltevahelise suhte kvalifitseerimisel võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg-st 1, mille kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Uuritud tõendid ei tõenda poolte − OÜ Haljastusekspert ja OÜ Rewool – vahel kokkuleppe sõlmimist laenu andmiseks ja võtmiseks, kostja ei ole OÜ-ga Haljastusekspert teinud mingeid tehinguid ega võtnud OÜ Haljastusekspert ees mingeid kohustusi. Hageja seisukohast lähtuvalt ei ole võimalik kindlaks teha väidetava laenulepingu sõlmimise aega, kohta ega laenu tagastamise tingimusi. Kohtule ei ole esitatud ühtki TsMS § 229 lg 2 vormis esitatud tõendit ega taotletud sellise tõendi kasutamist, mis tõendaks OÜ Haljastusekspert ja OÜ Rewool vahel laenulepingu sõlmimist. Märge maksekorraldusel „vastavalt laenulepingule“ ei tõenda poolte vahel lepingu sõlmimist. Poolte vahel puudub VÕS § 396 lg 1 järgi kvalifitseeritav laenusuhe ja puudub ka muu suhe, mida VÕS § 396 lg 2 alusel võinuks käsitleda hageja laenuna kostjale. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et kohus hindab tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leidis, et on tuvastatud hagejalt kostjale raha ülekandmise fakt. Uuritud tõendid tõendavad, et kostja ja hageja seaduslikuks esindajaks oleva O. Pullisaarega seotud kolmanda isiku – OÜ Nordic Knitwear Company − vahel on kestnud majandussuhted, mille raames on vaidlusalune rahaülekanne teostatud ja mida ei saa lugeda hageja ja kostja vaheliseks laenulepinguks. Kostja ja hageja seaduslikuks esindajaks oleva O. Pullisaare vahel on muud kohustisõiguslikud suhted OÜ Nordic Knitwear Company kaudu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.OÜ Haljastusekspert taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 4. märtsi 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi laenu 100 000 krooni ning viivitusintressi 7% aastas väljamõistmiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et laenusuhte olemasolu poolte vahel ei ole tõendamist leidnud. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid. Kohus on jätnud hindamata laenulepingu ülesütlemisavalduse selle tõendusliku väärtuse osas. Samuti ei ole hinnatud hageja poolt lisatud 27.06.2007 meili, millest nähtub, et kostja juhatuse liige E. Petser teadis laenulepingust. Maksekorraldusele tehtud märge „vastavalt laenulepingule“ omab olulist tähtsust õigussuhte kvalifitseerimisel, sest selles viidatakse laenusuhtele. Ainuüksi asjaolu, et kumbki osapool ei esitanud kohtule kirjalikku allkirjastatud laenulepingut, ei anna alust järeldusteks, et

pooltevaheline laenusuhe puudub. See ei ole kooskõlas TsÜS §-s 77 ja VÕS §-s 11 sätestatud lepingu vormivabaduse põhimõttega. Hageja esindajad rõhutasid korduvalt, et tegemist oli suulise laenulepinguga; 2) on segamini aetud suulise laenulepingu ja sellise lepingu täitmise instituudid. Hageja esindaja kinnitas, et maksekorraldustega püüavad nad tõendada suulise laenulepingu olemasolu. Raha ülekandmine ei tähista mitte laenulepingu sõlmimist, vaid selle täitmist. Maksekorraldused tõendavad, et laenuandja on andnud eelnevalt kokkulepitud summa laenusaajale üle, st täitis laenulepinguga võetud omapoolse kohustuse. Kuna laenuleping sõlmiti suulises vormis ja maksekorraldus ei ole iseenesest lepingudokument, siis on loogiline, et maksekorraldusest ei peagi nähtuma laenu tagastamise tähtaeg ja muud tingimused. Nagu eelnevalt märgitud, tuli kohtul anda hinnang laenulepingu ülesütlemisavaldusele (VÕS 398 lg 1); 3) toob kohtuotsus kaasa ebaõiglase olukorra, kus kostja rikastub alusetult hageja arvel, kuna 100 000 krooni jääks kostjale. Apellant pöördus kohtu poole, et saavutada asjas õigusselgus, kuid tekkinud olukorras on 100 000 krooni n.ö saatus ikkagi lahtine; 4) on kostja selgitustele antud põhjendamatult suurem kaal kui hageja selgitustele ja esitatud tõenditele. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta eelistas kostja selgitusi hageja omadele. Kohtu viide pelgalt muudele kohustisõiguslikele suhetele, mille raames tehti rahaülekanne, ei ole veenev, lükkamaks ümber laenusuhte olemasolu poolte vahel; 5) on jäetud tähelepanuta asjaolu, et kostjal puudub nõue, mida n.ö tasaarveldada. Hageja selgitas istungil, et kostja poolt esitatud arve OÜ-le Nordic Knitwear Company on alusetu, kuna kaupa pole kostja üle andnud. Arve ja saatelehed on kirjutatud ühepoolselt ning tagantjärele. Kohus viitas küll, et poolte vahel võisid olla muud kohustusõiguslikud suhted OÜ Nordic Knitwear Company kaudu, kuid jättis märkimata, et rahaülekanded teostati enne OÜ Nordic Knitwear Company vastu kostja väidetava nõude tekkimist. Rahaülekanne teostati 2005. a aprillis, kuid toimikus sisalduvad kostja saatelehed ja arve OÜ-le Nordic Knitwear Company koostati hiljem. Seega aprillikuu 2005. a ülekannetel puudub igasugune seos tasuda kostja poolt esitatud arve nr 27283 eest, mis koostati 11.06.2007 ehk ajal, mil hageja asus oma laenu tagasi nõudma. Vastasel korral oleks märgitud ülekandele ettemaks või tagatisraha, mitte aga viide laenulepingule. Samuti ei ole kostja väitnud ega esitanud muid tõendeid, et raha on kantud mingi muu suhte või tehingu raames. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-146-05 punktis 27, et üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited. Kui hageja tõendas raha võlgnikule ülekandmise, siis pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seetõttu pidi kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasummade ülekandmiseks ning poolte tahe on suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele. Kostja ei ole tõendanud oma õigust jätta raha tagastamata, lugedes selle mingisuguse kohustuse katteks. Seejuures on arusaamatu etteheide kolmanda isiku kaasamisest. Hageja poolel kolmanda isiku kaasamisel ei oleks olnud võimalik tõendada kauba mittesaamist kui negatiivset asjaolu. Kauba üleandmist pidi tõendama kostja. Kostja oleks pidanud (vastavalt kohtu ettepanekule) esitama iseseisva hagiavalduse OÜ Nordic Knitwear Company vastu. Tegemist on kahe eraldiseisva õigussuhtega; 6) on ebaõige järeldus, et kostja ei ole hagejalt laenu taotlenud ning hageja ja kostja seaduslikud esindajad ei ole pidanud läbirääkimisi laenulepingu tingimuste üle. Hageja selgitas istungil, et laenu taotles Randar Tamm, kes on kostja ettevõtte enamusosanik Nomad Investor OÜ kaudu. Vastavalt ÄS § 168 lg-le 2 võis R. Tamm osanikuna taotleda laenu ja pidada läbirääkimisi. Hageja poolt asja materjalide juurde esitatud Randari 27.06.2007 meil kinnitab hageja sellekohaseid seisukohti. Sellest kirjast nähtuvalt mõistis Randar, et hageja soovib laenu tagasi, mida ta omakorda kuulis kostja juhatuse liikmelt E. Petserilt. Seega ei vasta tõele E. Petseri väide, et ta ei tea laenusuhtest midagi. Teise poole soov oli erinevad õigussuhted

(laenusuhe ja väidetav kauba müügisuhe) segi ajada ja neid seostades ning kohut eksitades endale meelepärane tulemus saavutada. Kostja ei ole nimetatud meili vaidlustanud.

5.OÜ Rewool vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Maakohtu 4. märtsi 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saanudki kohus anda hinnangut laenulepingu ülesütlemisavaldusele selle tõendusliku väärtuse suhtes. Kuna hageja ei suutnud tõendada kostja poolset laenu taotlemist, laenukokkuleppe sõlmimist hageja ja esindaja vahel ega laenutingimustes kokku leppimist, siis ei suutnud ta tõendada ka laenusuhte olemasolu. Samuti ei saanudki kohus anda hinnangut R. Tamme poolt O. Pullisaarele saadetud meilile (27.06.2007). Kõnealusest kirjast võib välja lugeda ka R. Tamme ja E. Petseri üllatust, et mingisugune laenusuhe asjaosaliste vahel üldse eksisteerib ning meilist ei nähtu ka, millisest väidetavast laenust ja milliste poolte vahel üldse jutt käib ning kas laen on juba antud või käib jutt alles laenu võtmisest; 2) ei tõenda maksekorraldusele tehtud märge „vastavalt laenulepingule“ laenulepingu sõlmimist ning ülekanne ise tõendab vaid raha liikumist. Apellant on kohtule esitanud ainult kaks enda poolt ettevalmistatud viidet nn laenusuhte tõestuseks: konto väljavõtte, kuhu võib kirjutada mida iganes, ning nn laenusuhte lõpetamiseks saadetud paberi. Kumbki neist ei ole aktsepteeritav kui laenusuhte tõestus; 3) soovib apellant saavutada olukorda, kus rikastuda alusetult vastustaja arvelt 100 000 krooni võrra. 13.02.2008 istungil tunnistas O. Pullisaar, et OÜ Nordic Knitwear Company on majanduslikes raskustes. Samas vaikis O. Pullisaar kohtuniku ees maha, et firma seisab sundlikvideerimise ees, kuna tal on esitamata aastaaruanded. 04.03.2008 avaldati samasugune hoiatusmäärus samal põhjusel ka OÜ Haljastuseksperdi suhtes. Vastustaja on osutunud sihtmärgiks, kellelt apellant loodab saada tagastamatut abi oma firmade maksuvõlgade ja teiste kohustuste katteks; 4) on ebaõige väide, et OÜ Haljastusekspert ülekanded OÜ-le Rewoolile teostati varem, kui tekkis OÜ Rewool nõue OÜ Nordic Knitwear Company vastu. Kliendi väljavõttest on näha, et esimese 50 000 krooni laekumise päevale eelneval päeval (20.04.2005) on OÜ Nordic Knitwear Company võlg OÜ-le Rewoolile 52 084.58 krooni ja nimetatud kuupäeval on ta saanud kudumeid varasema tellimuse põhjal 77 000.90 krooni. Vastustaja esimeseks reageeringuks, kui avastati sellised kummalised ülekanded võõra firma poolt, oli raha tagastamise soov, kuid siis lepiti O. Pullisaarega kokku, et summa jääb tagatisrahana eeskätt kudumite eest lähituleviku tarbeks ja maksmata arved (lõng, heie, vatt) üritab O. Pullisaar väiksemate summadena järjest tasuda. Lisaks lepiti kokku ka ülejäänud summa eest (et oleks kokku 100 000 krooni) kudumite saatmine O. Pullisaare firmale OÜ Nordic Knitwear Company OÜ. Samas lepiti kokku ka, et arve esitatakse hiljem kudumite eest. Antud teemal on vastustaja seletusi pikemalt võimalik lugeda nii istungiprotokollidest kui OÜ Rewool poolt varem kohtule edastatud materjalidest. 5) on õigesti järeldatud, et kostja ei ole hagejalt laenu taotlenud ning hageja ja kostja seaduslikud esindajad ei ole pidanud läbirääkimisi laenulepingu tingimuste üle. Apellatsioonkaebusest jääb arusaamatuks, kellega laenu teemadel läbirääkimisi peeti. Apellatsioonikaebuses esineb ebatäpsus seoses R. Tamme isikuga ning tema rolliga OÜ-s Rewool. 2005. a aprillis ei olnud R. Tamm enamusosanik ei eraisikuna, läbi Nomad Investori ega muul kujul. R. Tamm Nomad Investori esindajana muutus enamusosanikuks alles hilissügisel 2006. a, mis on väidetavast perioodist enam kui poolteist aastat hiljem. Enne seda oli R. Tamm eraisikuna väikeosanik. R. Tamm pole kunagi olnud ka ettevõtte juhatuses. OÜ-t Rewool juhib juhatus, mitte osanik, ning firmale kohustuste võtmine jm olulised asjad otsustatakse ettenähtud korras juhatuse

koosolekutel või juhatuse laiendatud koosolekutel (koos osanikega) konsensuse alusel, mitte üksikisiku otsuse alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada täielikult materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab OÜ-lt Rewool välja 100 000 krooni OÜ Haljastusekspert kasuks laenuvõlgnevuse katteks.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 21.04.2005 ja 22.04.2005 maksekorraldustega kandis hageja kostja arvele kokku 100 000 krooni ning maksekorraldustel oli selgitusena märgitud „laen vastavalt laenulepingule 001-2005”. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja ei ole laenu taotlenud ning poolte seaduslikud esindajad ei ole pidanud läbirääkimisi laenulepingu tingimuste üle. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et laenu andmisest oli juttu kostja seadusliku esindaja E. Petseri ja kostja ühe osaniku R. Tammega. Kostjal olid rahalised raskused ning saadud laenuga maksis viimane ära oma võlad. Ta nõustus laenu andma seetõttu, et tema teisel äriühingul olid majandussuhted kostjaga. R. Tamme e-kirjast O. Pullisaarele (t.l 35) nähtub, et R. Tamm kuulis Evilt, et O. Pullisaar soovib laenulepingut lõpetada. Seega oli E. Petser teadlik laenulepingust ning tema väide, et ta ei tea laenulepingust hagejaga midagi, ei ole usutav. Samas on E. Petser maakohtu istungil kinnitanud (t.l 52), et neil oli tootmise huvides raha vaja. Eeltooduga loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 100 000 krooni laenu eelnevate läbirääkimiste tulemusena ning laenulepingu (suulise) sõlmimine vastas poolte tahtele. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et vaidlusalune rahaülekanne on teostatud OÜ Nordic Knitwear Company ja kostja majandussuhete raames. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kui kostja esitas vastuväite, et hageja teostas rahaülekanded OÜ Nordic Knitwear Company võlgnevuse kustutamiseks, pidi ta seda ka tõendama. Maakohtu otsusest ei nähtu, millised tõendid kinnitavad kostja sellist vastuväidet. Ainuüksi asjaolu, et OÜ Nordic Knitwear Company oli kostjale võlgu, ei tõenda, et hageja ülekanne oli teostatud selle võlgnevuse kustutamiseks. Pealegi on hageja esindaja kinnitanud (t.l 77), et ta ei tunnista seda võlgnevust. Seega on kostjal õigus nõuda võlgnevuse väljamõistmist oma lepingupartnerilt, s.o OÜ-lt Nordic Knitwear Companylt. Asja materjalidest nähtub, et kostja andmete kohaselt oli OÜ Nordic Knitwear Company võlgnevus 20.04.2005 seisuga 52 084.58 krooni. Kostja ei ole esitanud mõistlikku põhjendust, miks pidi kolmas isik tasuma võlgniku eest võla ja seda veel peaaegu kaks korda suuremas summas. Kostja on maakohtus kinnitanud (t.l 52), et nad pakkusid välja, et ülekantud raha jääb OÜ Nordic Knitwear Company võla katteks, O. Pullisaar sellega ei nõustunud. Samuti on kostja kinnitanud, et nad oleksid nõus tasaarvestusega, kuid O. Pullisaar ei nõustunud ka sellega. Eelnevatest kostja seletustest järeldub, et ka kostja ise ei pidanud hagejalt 100 000 krooni saamist mitte OÜ Nordic Knitwear Company võla tasumiseks, vaid laenuks. VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist.

27.04.2007 on hageja teinud kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda laenu tagastamist ja kostjal kohustus laenusumma tagastada. Ringkonnakohtu istungil hageja loobus viiviste nõudest. Seetõttu tuleb hageja nõue rahuldada 100 000 krooni ulatuses ja kostjalt hageja kasuks 100 000 krooni välja mõista.

8.Seoses hagi rahuldamisega tuleb poolte menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja