Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Riigilõivu tagastamise peale ei saa esitada määruskaebust Menetluse käik ja määruse põhjendused AS E ja AS U esitasid 10.04.2008.a Harju Maakohtule hagi MVOÜ vastu üürilepingu rikkumise tuvastamise, edasisest rikkumisest hoidumise ning üürilepingu ülesütlemise tühisuse nõudes. 18.06.2008.a saabus kohtule hagejate avaldus hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt hagejad loobuvad hagist ning paluvad menetluse lõpetada. Hagejad on teadlikud hagist loobumisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Hagejate esindaja kinnitas, et edastas hagist loobumise avalduse ka kostja esindajale elektrooniliselt aadressile [email protected]. Ühtlasi on hagejad AS E ja AS U palunud kohtult riigilõivust poole tagastamist. Hagejad paluvad, seoses hagejate poolt hagiavaldusest loobumisega, tagastada pool nende poolt tasutud riigilõivust. Kohus teatas poolte esindajatele elektronposti teel, et kohus teeb lahendi käesolevas tsiviilasjas 27.06.2008.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja AS E tasus (arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXSEB Pangas) käesolevas tsiviilasjas hagiavalduselt 09.04.2008.a riigilõivu summas 3 000,00 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumber 2900072123. Maksekorralduse selgitusse on märgitud: riigilõiv AS E hagilt MVOÜ vastu. Hageja AS U tasus (arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas) käesolevas tsiviilasjas hagiavalduselt 09.04.2008.a riigilõivu summas 3 000,00 krooni, viitenumbriga 2900072123, maksedokument nr 32. Maksekorralduse selgitusse on märgitud: riigilõiv AS U hagilt MVOÜ vastu.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 järgi tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab menetluse kuna hagejad loobusid hagist. Seega tuleb hagejale AS`ile E menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tagastada pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 1 500,00 krooni ning hagejale AS-ile U tuleb menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tagastada pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 1 500,00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.