N.Ki hagi Elion Ettevõtted AS vastu kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. aprilli 2008 otsused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elion Ettevõtted AS apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja N.K (ik xxxxxxxxxxx, elukoht), esindaja Tõnu Kõrda Kostja Elion Ettevõtted AS (reg kood 10283074, asukoht Endla 16, Tallinn, esindaja Heli Raidla
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. aprilli 2008 otsused ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.N.K esitas 16.11.2006 hagi Elion Ettevõtted AS vastu kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks. Täpsustanud menetluse käigus nõuet, palus hageja kostjalt välja mõista igakuise hüvitise, sealhulgas ajavahemiku 08.04.2005 - 29.02.2008 eest ühekordses summas 112 277 krooni ja alates 01.03.2008 igakuiselt 4580 krooni, samuti täiendavad kulutused ravimitele ning sanatooriumis viibimise ja sinna sõidu eest 6284 krooni.
2.Hagi põhjenduste kohaselt diagnoositi hagejal 31.03.2005 kutsehaigusena ülekoormushaigus, parema küünarliigese lateraalne epikondüliit. Kutsehaiguse põhjustanud ohuteguriteks olid korduvad roteeruvad liigutused, sundasendid ja sundliigutused paremale käele. Diagnoos leidis korduvat kinnitust: 28.11.2005 kinnitati kutsehaiguse olemasolu prof H.K poolt teostatud ekspertiisiga ja 21.12.2005 otsusega kinnitas kutsehaiguse diagnoosi õigsust arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon. Kutsehaigus kujunes hagejal välja aastatel 1996 - 2001.
Kutsehaiguse kujunemise aja suhtes on samasugusele järeldusele jõutud Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni 08.05.2005 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes nr 8.01-41/146. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodil töötas hageja AS-s Eesti Telefon (kostja õiguseelneja) maksete vastuvõtjana, lepingute vormistajana ja kaugekõnede tellimuste vastuvõtjana. Tallinna Pensioniameti AEK Tallinna koosseisu 08.04.2005 arstliku ekspertiisi otsusega nr 187442 tuvastati hagejal 40 % püsivat töövõime kaotust ja 05.04.2006 otsusega nr 259707 60 % püsivat töövõime kaotust kutsehaiguse tagajärjel. Hageja ei tööta ega saa töist sissetulekut. Kostja õiguseelneja jättis hageja suhtes täitmata töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide nõuded. Aastatel, mil toimus hagejal kutsehaiguse väljakujunemine, korraldas kostja õiguseelneja vaid ühe töökeskkonna ohutegurite mõõdistamise 1999. a detsembris. Selle kohta koostati 14.12.1999 „Riskide hindamine ja töökeskkonna kontrollmõõdistamise aruanne", milles on esitatud kostja õiguseelnejale terve hulk ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks töökeskkonnas, kuid neid ei rakendatud hageja töötamise ajal selles ettevõttes kuni 2001. a lõpuni. Kostja õiguseelneja ei taganud hagejale eelnevat ja perioodilist arstlikku kontrolli. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodil on ettevõtja võimaldanud üksnes kahel korral silmade kontrolli (aprillis l997 ja mais 1999). Arstlikku kontrolli ei teostatud aga hageja õlavöötme luu-ja lihaskonna seisundi üle ning seetõttu jäigi kutsehaigus avastamata varasemas staadiumis, mis oleks võimaldanud vältida püsiva töövõimetuse teket. Kostja õiguseelneja piirdus formaalse ohutustehnika eeskirjade tutvustamisega ning jättis hageja ilma töötervishoiu alasest väljaõppest ja täiendõppest, ei tutvustanud ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja-võtteid, ei teavitanud töötervishoiu eeskirjadest. Kutsehaigusest tuleneb hageja püsiv töövõimetus, mille tõttu on hageja kaotanud suure osa endistest võimetest teenida tööga eluks vajalikku sissetulekut. Kutsehaigusest tuleneb ka hageja füüsiline ja hingeline valu ning vajadus osta medikamente ja raviteenuseid kutsehaiguse leevendamiseks. Kostja on süüdi hagejal kahju tekkimises, sest kostja õiguseelneja ilmutas rasket hooletust, kuna ei täitnud töötervishoiu ja töökaitse alaseid nõudeid, millest ta oli või pidi olema teadlik. Hagejale ei ole aastatel 1997-2001 esitatud ühtegi puhkepauside ja lõunavaheaegade graafikut. Esmakordselt juhendati hagejat tööalaselt ning tutvustati „Ohutusjuhendit kontoritöödel" alles 18.08.2003. Siis andis hageja esmakordselt oma allkirjad töökeskkonnaalase juhendamise ja koolituse kaardile. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja tööleping kostjaga lõpetati 10.01.2005 koondamise tõttu. Kutsehaigus diagnoositi hagejal pärast töösuhte lõppemist. Hageja haigestumine ja seejärel hagi esitamine oli kostjale ootamatu. Veel 2003.a augustis kinnitas hageja, et meditsiinilisi vastunäidustusi tal klienditeenindajana töötamiseks ei ole. Samuti läbis hageja edukalt arstlikud kontrollid, kuhu tööandja teda saatis. Hageja terviseprobleemid, mille tõttu tal tuvastati töövõimetus, said tööandjale teatavaks pärast seda, kui hageja oli töölt lahkunud. Perioodil 1996-2001. a töötas hageja kostja juures korralike töövahenditega ja normidele vastavas töökeskkonnas. Töökeskkond oli igati kaasaegne ja töötingimused võimalikest kõige paremad: uus mööbel (valmistatud töö eripära arvestades eritellimusena), uus ja kaasaegne kontoritehnika (paberipurustajad, koopiamasin, printerid, telefonid, faksid jms) ning moodsad ventilatsiooni- ja küttesüsteemid. Töötajad said kasutada puhkeruumi ning veeta seal lõuna- ja puhkepause. 01.12.1999 viidi Teeninduskeskuses läbi riskide hindamine ja töökeskkonna kontrollmõõdistamine. Aruandes on leitud, et hinnatud töö puhul on enamiku ohutegurite osas riskid vähesed (riskiaste I) või vastuvõetavad (riskiaste II). Vaid kahe ohuteguri osas (laserprinterid asuvad töölauast eemal ja töökoormus on suurem teise nädala 3-4 päeva jooksul, kui tuleb teenindada 15-20 klienti), on hindaja asunud seisukohale, et tegemist on keskmise riskiga. Aruande lõpus on fikseeritud soovitused töötajatele ohutuks tööks: kuidas peab olema reguleeritud töötool, milline peaks olema istumise asend, mida
teha, kui töötaja tunneb väsimust, mida järgida kuvari ja printeriga töötamisel, selgitatud võimalust muuta osutatavate teenuste prioriteete ja vahetada töökohti, korrigeerida tööasendit, reguleerida töökoormust, kuidas informeerida tervisehäiretest ja teha töös puhkepause. Nimetatud riskianalüüs oli töötajatele teatavaks tehtud ning töötajad said sellega ka edaspidi tutvuda oma töökohal teenindussaalis teenindajate sektsiooni avatud riiulil. Samas asusid ka töökaitse ohutusjuhendid ja töösisekorraeeskirjad ning kollektiivleping, et töötajad saaksid neid vajadusel lugeda.
4.Riskide hindamisel 1999. a detsembris ei leitud töötaja tervist ohustavaid olulisi riske. Kolmanda riskitasemega on hinnatud tööd laserprinteritega, mis võiks olla võimalik siis, kui pidevalt oleks tulnud tegeleda lepingute sõlmimisega ning tõusta selleks töökohalt ja käia printeri juures dokumente toomas. Tegelikkuses ei moodustanud kliendiga lepingute sõlmimine eriti olulist osa teenuste mahust, töö jagunes erinevate teeninduslettide vahel ja töötoolilt tõusmine aitas pigem lõõgastuda. Kolmanda riskitasemega oli näidatud ka töö suurema koormusega päevadel, mis oleks võinud tekitada liigset väsimust, kuid antud tingimustes oli töötajal tänu järjekorrajuhtimise süsteemile võimalik ise reguleerida oma töötempot ja -koormust, teha nii kohustuslikke kui ka täiendavaid puhkepause. Töökoormust jälgis ka tööjuht ja vajadusel oli võimalik muuta töökorraldust. Kostja teostas mõõdistamisi ja kuna kõik näitajad olid normis 1997. a, 1998. a ja 1999. a ning tõsised etteheited hageja töötingimuste osas praktiliselt puudusid, siis ei ole mingit põhjendatud alust oletada, et töötingimuste mingid näitajad ei olnud vastavad mõõtmiste vahelisel perioodil. Uued süsteemid töötasid laitmatult ja kaebusi ei olnud. Tõsiseltvõetav ei ole hageja poolt tööinspektorile antud seletus, et kõige pingelisemal ajal ei olnud aega isegi puhkepauside ja lõuna pidamiseks ja tööpäeva jooksul tuli teenindada 300-350 klienti ja ühes tunnis 44 klienti. Kui hageja ise oma töökoormust mõtlematult tõstis, siis on ta ise oma tervisele kahju tekitanud. AS Eesti Telefon 20.11.1998 kinnitatud töösisekorraeeskirjade p 2.1 kohaselt lubati töötajatel lisaks lõunavaheajale võtta tööpäeva jooksul puhkepaus kestusega 15 minutit. AS Eesti Telefon töökaitsejuhend kontoritöödel nr 3 sätestas muuhulgas, et pidevalt kuvari taga töötamise aeg ei või ületada 4 tundi 8-tunnise tööpäeva jooksul ning iga tunni järel on vaja teha vaheaeg 5-10 minutit. Töökaitsejuhend sisaldas töö võimalikke tervistkahjustavate ohtude kirjeldust ning nendest hoidumise õpetust. Samuti on hagejale selgitatud arvutiga töötamise nõudeid ning puhkepauside pidamise vajalikkust. Tööandja poolt oli töötajatele tagatud puhkepauside kasutamise võimalus 10% ulatuses kuvariga töötamise ajast. Kui hageja puhkepauside tegemise võimalust ei kasutanud, siis on ta ise oma tervisele kahju tekitanud.
5.Teeninduskeskuse töötajate töö ei vastanud raske füüsilise, pingelise ega ka monotoonsestereotüüpse töö tunnustele. Kui hageja ise muutis mõned liigustused enda jaoks sundliigutusteks või asendid sundasendiks, siis on hageja ise oma tervisele kahju tekitanud. Hageja on käinud perioodilises tervisekontrollis – Rootsi - Eesti Tervisekeskuse AS-s 11.04.1997, Tallinna Magdaleena Haiglas 19.05.1999 ning AS-s Medicover 12.12.2003 ja 17.08.2004. Hageja on vastavad tervisekontrollid edukalt läbinud. Töötamise aja jooksul ei laekunud hagejalt tööandjale informatsiooni selle kohta, et tervisehäirest tulenevalt on tal probleeme tööülesannete täitmisega või et ta pole rahul töökeskkonnaga, samuti pole hageja soovinud enda üleviimist teisele tööle või arsti juurde kontrolli saatmist. Kostja on hagejat arstide juurde kontrolli saates ära märkinud hageja ametikoha nimetuse ja põhilise ohufaktori - töö kuvariga. Seda, et töö kuvariga eeldab peale silmade pingutamise ka teatud lihasepinget (istumist) ja teatad liigutuste tegemist, on üldteada. Hageja töö ei olnud seotud pikaajalise sundasendis püsimise või seismisega või lokaalse lihaspingega, peamiselt kämbla- ja õlavarrelihaste pingutusega. Hageja töö ei olnud füüsiliselt raske. See, mida töötervishoiuarstid konkreetsel töötajal kontrollivad, on arstide otsustada ja sõltub eelkõige sellest, mida töötaja on arstidele avaldanud ja mida mitte. Kuna töötaja delikaatsed
isikuandmed on seadusega kaitstud, siis ei saa tööandja sekkuda, kui vastavaid andmeid ei ole avaldanud hageja ise. Narva mnt teeninduskeskuses uuele töökohale asudes tutvustati hagejale uut töökeskkonda, uusi seadmeid ja nendega seotud tööohutust ja töötervishoiu nõudeid. Hagejaga on läbi viidud töökaitsealane juhendamine 08.04.1997 ja 18.08.2003. 08.04.1997 läbi viidud sissejuhatav juhendamine hõlmas Teleteenuste töökaitse sissejuhatavat juhendit ning töösisekorraeeskirju ja tuleohutusjuhendit. Esmane juhendamine hõlmas töökaitsejuhendit kontoritöödel. Nii 1997. a kui ka 2003. a juhendamiste kaartide originaalid ja muud hageja tööd puudutavad originaaldokumendid andis kostja üle tööinspektorile, kui tööinspektor viis läbi vastava uurimise. Hiljem sai kostja tööinspektsioonist originaaldokumendid tagasi, kuid puudus juhendamiste kaart 1997. a kohta. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni 08.05.2005 kutsehaiguse uurimiskokkuvõtte p-s 2.4 on tööinspektor leidnud, et hagejaga on kõik ettenähtud juhendamised läbi viidud. Samuti on tööinspektor leidnud punktis IV, et tööandjat ei saa süüdistada haiguse tekkes. 28.11.2005 professor H.K poolt antud ekspertotsuses on ekspert rõhutanud, et tal olid andmed hageja tervise kohta alles alates 2002. a ning puudusid andmed varasema tervisliku seisundi kohta. Samuti on ära märgitud, et kuna õigusaktidega on keelatud töötervishoiuarstidel anda informatsiooni töötaja tervise kohta, siis võis tööandjale tulla töötaja haigestumine üllatusena. Ekspert on uurinud ainult piiratud arvul dokumente, mis on ära märgitud ekspertotsuses ja nende alusel teinud otsuse. Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 21.12.2005 otsuses, mis kinnitas kutsehaiguse diagnoosi õigsust, on leitud, et patsiendil on parema küünarliigese lateraalne epikondüliit. Komisjon ei ole võtnud mingit seisukohta kutsehaiguse suhtes. Vastupidiselt eeltoodule on komisjon soovitanud saata kostjal patsient kutsehaiguse kordusekspertiisiks AS Medicover Eesti. Selline ekspertkomisjoni soovitus oli ebapädev ja võimatu. Hageja hüvitise arvestus on väär. Ta on indekseerinud töötasusummad topelt. Samuti on hageja vääralt arvesse võtnud keskmise töötasu arvestamisel hüvitise töölepingu lõpetamise eest poolte kokkuleppel kaheksa kuu töötasu suuruses. Hagejal on tuvastatud töövõimekaotus alates 08.04.2006, kuid hüvitist on ta nõudnud kogu aprillikuu eest. Kostjal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et hageja varjas uuesti tööle asudes kostja ja ka tervisekontrolli läbiviinud arstide eest oma tervise tegelikku seisukorda. Hageja väited seonduvalt oma tervisega on olnud vastuolulised. Ka on hageja töötanud teistel töökohtadel, mis eeldavad raskuste tõstmist, paigaldamist, sundasendeid, füüsilist koormust kätele ning ka ebasoodsaid mikrokliimatingimusi.
Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
10.Kohus rahuldas hagi. Tsiviilasja toimikus oleva otsuse kohaselt mõistis kohus kostjalt välja tervisekahju igakuise hüvitise, sealhulgas ajavahemiku 08.04.2005 – 29.02.2008 eest ühekordses summas 112 277 krooni ja alates 01.03.2008 igakuiselt 4580 krooni ning tervisekahju lisakulutuste hüvitise 6284 krooni hageja kasuks.
11.Kohus kohaldas vaidluse lahendamisel väidetava õigusrikkumise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 ja erinormidena § 463 ja § 472. Kohus tuvastas alljärgnevad asjaolud: hageja ja Tallinna Telefonivõrk sõlmisid 27.09.1993 töölepingu, hageja töötas nimetatud ettevõttes telefonistina, hagejale on 24.01.1997 tutvustatud tema ametijuhendit ja 14.12.1998 muudatusi ametijuhendis ning hageja ülesanneteks olid nimetatud ametijuhendites kirjeldatud tööd. 31.08.2001 lõpetati tööleping hageja ja kostja vahel poolte kokkuleppel alates 28.09.2001. 01.11.2004 likvideeris Elion kontaktihalduse teenistuses nooremteenindaja ametikohad alates 10.01.2005. Varasem hageja tööandja enne 1991.a tööle asumist kostja juurde ei ole kostja õiguseellane. 31.03.2005 diagnoositi hagejal kutsehaigus, ülekoormushaigus – parema küünarliigese epikondüliit, kutsehaiguse ohuteguritega
korduvad roteerivad liigutused, sundasendid-liigutused paremale käele. Kutsehaigus ja hagejale pandud diagnoos leidsid kinnitust dr H.K ja Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poolt 15.12.2005. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks on 19962001.a. Ajavahemikul 30.04.2005 - 30.04.2006 on hagejal tuvastatud 40%-line ja 05.04.2006 - 30.04.2008 60%-line töövõime kaotuse protsent. Enne 2002.a ei ole hageja arstide poole pöördunud. Alates 08.05.2006 võeti hageja tööotsijana ja alates 04.09.2006 töötuna arvele. Hageja on arvel töövõimetuspensionärina ja talle on määratud pension alates 01.04.2005 suurusega 1056 krooni, alates 01.07.2005 – 1156 krooni, alates 01.04.2006 – 1269 krooni, alates 06.04.2006 – 1693 krooni ja alates 01.07.2007 – 2059 krooni. Hageja on olnud töötuna registreeritud erinevatel perioodidel 12.01.2005 - 17.07.2005, 04.09.2005 13.08.2007, 21.01.2008 kuni käesoleva ajani, tööotsijana ajavahemikus 08.05.2006 – 03.09.2006, 05.09.2007 - 12.12.2007, talle on makstud Eesti Töötukassa poolt määratud töötuskindlustushüvitist 19.01.2005 – 17.07.2005, 11.09.2006 – 09.03.2007 ning hagejale on koostatud individuaalne tööotsimiskava, milles on arvestatud tema erivajadustega ja talle ei ole tööd leitud. Ajavahemikul 2005 - 2006 tegid OÜ Balti Ehituspartner ja Ühistu Pars hagejale sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid vastavalt 2005.a – 2132 krooni, 2006.a 7970 krooni ja 2006.a 3707 krooni. 2007.a on äriühingud teinud hagejale järgmisi väljamakseid: OÜ Florencia 493 krooni, Eesti Töötukassa 4873 krooni, Eesti Haigekassa 11 844 krooni. Hageja asus OÜ-sse Florencia tööle 14.08.2007 sõlmitud töölepingu alusel 0,5 kohaga vastuvõtjana ja tööleping lõpetati 01.12.2007. Hageja töötas Balti Ehituspartneris abitöölisena ja Ühistus Pars majahoidja-koristajana.
12.Kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel võttis kohus aluseks hageja tehtud arvestused ja määrusega 172 kinnitatud Ajutise korra ja Ajutise juhendi (Eesti Vabariigi Valitsuse määrus Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuste või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise kord ja sellega kinnitatud ajutine kord ning ajutine juhend), täpsemalt määruse 172 p 1 alapunktid 3 ja 4, Ajutise juhendi p-d 1, 2, 3 ja TsK § 463 lg 1 ja leidis, et põhjendatud on hageja nõue mõista välja kostjalt tervisekahju igakuine hüvis, sealhulgas ajavahemiku 08.04.2005 – 29.02.2008 eest ühekordses summas 112 277 krooni ja alates 01.03.2008 igakuiselt 4580 krooni.
13.Hagejale on määratud diagnoosi koodiga 1115 pulv. Arthryli 1,5 pulber päevas ja hageja on ostnud apteegist nimetatud ravimit 616,80 krooni eest 27.09.2006, Diclac geeli 21.09.2006 123 krooni eest, Arthryli 228,50 krooni eest 30.03.2006 ja 457 krooni eest 30.03.2006, küünarnuki tugisideme 179 krooni eest 14.10.2005. Hageja viibis 16.09.2007 - 21.09.2007 Kuressaare Sanatooriumi AS-s taastusravil ja on kulutanud taastusravile 4530 krooni ja sõidule 150 krooni. Arthryli ja Diclac geeli ostmine on olnud seotud hageja kutsehaigusega. Tõendatud on hageja vajadus rohtude ja taastusravi järele. Seega on põhjendatud hageja nõue mõista välja kostjalt tervisekahju lisakulutuste hüvitis 6284 krooni.
14.Maakohus tuvastas, et kostja jättis 1997.a tagamata hagejale tervislikud ja ohutud töötingimused (töökoodeksi § 147 lg 1, 2 ja 3, töölepinguseaduse § 49 p 4, töökaitseseaduse § 5 lg 2 p 1, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1), ei instrueerinud hagejat töötervishoiu eeskirjadest ega viinud läbi vastavat juhendamist, ei registreerinud seda päevikus või registreerimiskaardil (töökoodeksi § 153 lg 1, Vabariigi Valitsuse 20.10.1993 määrusega nr 324 kinnitatud ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendi p 31; sotsiaalministri 14.12.2000 määrusega nr 80 kinnitatud „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 4 lg 2 p 2 ja § 5 lg 2 p 3). 18.09.1997 otsustati töökaitsenõukogu poolt, et teenindajate töö ei ole raske terviskahjustav töö. Seejuures lähtus kostja augustis tehtud monitooringutest, millega tehti kindlaks üksnes töökoormus. Nimetatuga hindas kostja valesti töö raskust, jättes eelnevalt ka mõõtmata ning arvestamata töö füsioloogilised faktorid, nagu sundliigutuste või asendite olemasolu, pidades ohuteguriks üksnes kuvariga töötamist ja jättes õigeaegselt arvestamata pinge töötaja õlavöötme luu- ja
lihaskonnale ning saatmata hagejat tervisekontrolli 4-liikmelisse arstide komisjoni. (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lg 1 p 3, töökaitseseaduse § 7 lg 4, EV peasanitaararsti ja Tööinspektsiooni 07.09.1992 käskkirjaga nr 1 kinnitatud Töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise organiseerimise ja töötingimuste tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksemäära reguleerimise juhendi II osa, VV 22.07.1992 määrusega nr 214 kinnitatud Tööde loetelu, kus nähakse ette töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontrollimine p 4 alapunkt 12, tööd, mis on seotud lokaalse lihaspingega, peamiselt kämbla- ja õlavarrelihaste pingutusega ja NL Tervishoiuministeeriumi 29.09.1989 käskkiri nr 555).
15.Asjas tehtud ekspertiis kinnitab, et hageja kutsehaiguse väljakujunemise põhjuseks olid sundasendid ja sundliigutused. Kui kostja oleks taganud hagejale vajaliku töökaitsealase juhendamise ja tervisekontrolli, oleks hageja osanud ohtusid märgata ja ka tööandja tähelepanu juhtida oma töös vastavatele asjaoludele, arstid oleksid aga avastanud haigusnähud juba varem, seega oleks töövõime kaotus hagejal kas jäänud olemata või olnud väiksem. Hageja on tõendanud, et tema töövõime on vähenenud ning ta on kandnud tervisekahjustuse tõttu kulutusi ja sellega on tõendatud vastutust täitev põhjuslik seos. Kostja süü seisnes selles, et ta ei hinnanud õigesti töö füsioloogilisi riske töötajatele ja jättis sellest tulenevalt täitamata ka kehtivad töötervishoiualased aktid. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole töötaja haigestumises süüdi. Asjaolu, et hageja märkis 17.08.2004 tervisekontrolli ankeedis, et tal ei esine tervisehäireid, mida seostada oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga, ei tõenda, et hageja teadlikult valetas. Kutsehaigus diagnoositi hagejal 2005.aastal ja hagejalt kui meditsiiniliste eriteadmisteta isikult ei saa nõuda enda haiguste seostamist töökeskkonna eripäradega. Esmakordselt pani kliinilise diagnoosi - parema küünarliigese lateraalne epikondüliit - reumatoloog E. P 02.09.2003. Kostja väited, et hageja on teinud tema tervisliku seisundi tõttu lubamatuid töid pärast kutsehaiguse diagnoosimist, ei leidnud tõendamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
16.Kostja palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja otsustada, et menetluskulud kannab täies ulatuses hageja. Kostja leiab, et kohus kohaldas vääralt materiaalõigust ning rikkus oluliselt menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise.
17.Asjas on tehtud kaks erinevat kohtuotsust. Kostja sai maakohtu 18.04.2008 otsuse meili teel kätte 18.04.2008. Posti teel sai kostja 18.04.2008 kohtuotsuse kätte 28.04.2008. Vaatamata sellele, et mõlemad kohtuotsused on tehtud ühel ja samal päeval ühes ja samas tsiviilasjas ning varustatud pitsatiga ja kohtuniku allkirjaga (meili teel saadetud kohtuotsus on pdf formaadis), on kohtuotsuste tekst erinev nii resolutsioonis kui ka kirjeldavas osas. Seega on kostjale saadetud kaks erinevat kohtuotsust, mis on tehtud ühes ja samas asjas ühel ja samal päeval. Eeltoodu on vastuolus TsMS 47. peatüki, eelkõige § 434 ja 435 sätetega, mis näevad ette asjas ainult ühe kohtuotsuse tegemist. Kui kohus tegi otsuses mingi ilmselge vea või jättis midagi märkimata, oleks kohus pidanud tegema TsMS § 447 kohaselt vigade paranduse kohtuotsuses või TsMS § 448 kohaselt täiendava otsuse. Kohus seda ei teinud. TsMS § 447 lg 1 kohaselt ei või kohus pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda tühistada ega muuta. Posti teel saadetud kohtuotsuse resolutsiooni sõnastuse kohaselt on kostjalt muuhulgas välja mõistetud igakuuliselt 6284 krooni tervisekahju lisakulutusi. Nimetatud lisakulutused peaks kuuluma hüvitamisele ühekordselt. Kuna tsiviilasjas on tehtud kaks erinevat otsust, siis on kohus rikkunud sellega menetlusnorme ning kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436).
18.Kohus rahuldas hageja nõuded ligi kaks korda väiksemas ulatuses kui hageja hagiavalduses märkis. Samuti loobus hageja viiviseintresside väljamõistmisest. Kohus jättis kõik
menetluskulud vääralt kostja kanda, rikkudes sellega TsMS § 163 lg 1 sätteid.
19.Kohus jättis mitmed asjaolud ja tõendid tähelepanuta, millega rikkus TsMS § 442 lg 8 sätteid. Samuti on kohus tuvastanud ebaõigesti mitmed faktilised asjaolud ega teinud neist õigeid järeldusi. Üllatav oli kohtu seisukoht tõendi võltsituse kohta.
20.Kostja leiab, et juhendamiste läbiviimine oli tõendatud. Hageja väited juhendamiste korraldamiste ja juhendite tutvustamise või selle tegemata jätmise kohta on olnud menetluse käigus vastuolulised. Vaatamata eeltoodule asus kohus väärale seisukohale, et hagejat 1997.a ei juhendatud. Kohus rikkus sellega TsMS § 436 lg-d 1 ja 2 ning § 232 lg-t 1. Selle temaatikaga seoses on kohus jätnud täielikult arvestamata ja hindamata tunnistaja Ü. L ütlused. Kohus leidis, et hageja, kes on otseselt huvitatud sellest, et tema hagi rahuldatakse, paljasõnalised väited on usaldusväärsemad kui mitmed kirjalikud tõendid, sh tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes fikseeritu ning tunnistajate E. P ja Ü. L ütlused. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõte on kõige tähtsam dokument, mis tõendab seda, et kostja ei ole rikkunud õigusaktide sätteid hageja töö korraldamisel.
21.Kohus ei ole objektiivselt hinnanud tõendeid tervisekontrollide kohta ja on jätnud osa tõendeid hindamata. Asjaolu, et hageja läbis 1997.a tervisekontrolli, on tõendatud tervisekontrolli kohta esitatud nelja dokumendi ning tunnistajate Ü. L ja E. P ütlustega. Kohus on jätnud osa eelnimetatud tõenditest hindamata, sh täielikult tunnistaja E. P ütlused. Kohus võrdles 11.04.1997 tervisekontrolli nimekirja sobimatu dokumendiga, kuna hageja poolt esitatud väljavõttel haigekaardist oli dr K. T initsiaalid, kuid tervisekontrolli nimekirjal oli tema allkiri. Kuna hageja esitas väljavõtte haigekaardist alles viimasel kohtuistungil, ei olnud kostjal võimalik hageja sellekohaseid väärväiteid ümber lükata. Kostjale oli üllatuslik, et kohus arvestas hageja väitega ega võimaldanud kostjal selle ümberlükkamiseks tõendeid esitada. Oluline on ka asjaolu, et hageja väitel ilmnesid tema probleemid küünarnukiga ootamatult alles 2003.a augustis. Enne seda ei olnud ta kostjale ega arstidele oma terviseprobleemidest teada andnud. Seega ei saa olla olulise tähendusega 1997.a tervisekontrolli läbimine või mitteläbimine. 1997.a alustas hageja tööd, mis väidetavalt põhjustas töövõime kaotuse. Seega mingeid tervisehäireid, mida arstid oleks saanud avastada, hagejal sel ajal ei olnud. Ja tervisekontroll ei oleks saanud midagi avastada.
22.Kohus ei ole märkinud, millise õigusakti kohaselt saab klienditeenindajate tööd lugeda raskeks või pingeliseks. Kohus asus töökeskkonnanõukogu 18.09.1997 seisukohast erinevale arvamusele, jättes märkimata, millisele õigusaktile toetudes ta sellise järelduse tegi või milliste klassifikatsioonis toodud aluste (näitajate) järgi on kohus arvanud hageja kui klienditeenindaja töö pingeliseks või raskeks. Kostja leiab, et klassifikatsioonis vastavad alused puuduvad. Kohtu seisukoht on arusaamatu, ebaõige ja õiguslikult põhjendamata.
23.Kostja süü osas on kohus tõendeid vääralt hinnanud. Hageja väitel oli töö talle väga raske ja põhjustas terviseprobleeme. Töö tegemise ajal ta sellest tööandjale ei teatanud. Kuna hageja seda ei teinud, on ta ise oma tervisele kahju tekitanud. Tegemist on hageja raske ettevaatamatusega ja kostjal väljamõistetavat võimalikku hüvitist tuleb TsK § 462 lg 1 kohaselt hageja enda süü võrra vähendada. Lisaks sellele on oluline asjaolu, et hageja töötas ajal, kui tal oli kindlaks tehtud töövõimetus, tööl, mis oli arstide otsuse kohaselt talle keelatud. Arstide keelde eirates käitus hageja raskelt ettevaatamatult, põhjustades oma tervise halvenemise ja haiguse süvenemise. Kohus on hageja töötamise Ühistus Pars jätnud hindamata.
24.Kohus on eksinud ka riskianalüüsi hindamisel. Kuigi kohus leidis, et riskianalüüs ei täitnud oma eesmärki, ei ole otsuses märgitud, mis osas oli kostja tegevus nimetatud osas vastuolus õigusaktidega või mida oleks kostja pidanud tegema teisiti. Seadus ei näinud ette töökeskkonna riskianalüüside korraldamist iga töötaja kohta eraldi. Samuti ei arvestanud kohus, et riskianalüüside läbiviimise kohustus tekkis alates 26.07.199, kui jõustus TTOS. 1996.a sellist kohustust ei eksisteerinud. Puhkepauside kindlakstegemisel on kohus jätnud
tähelepanuta ja hindamata kostja esitatud dokumendid ja tunnistaja Ü. L ütlused. Kostja poolt oli töötajatele tagatud puhkepauside kasutamise võimalus. Kui hageja seda võimalust ei kasutanud, siis on ta ise raske ettevaatamatuse tõttu oma tervist kahjustanud (TsK § 462). Samuti on kohus vääralt tuvastanud printerist paberi rebimise kestuse, so nagu võtaks see aega ühe minuti. Kõik tunnistajad, kes olid seda tööd teinud või seda jälginud, arvasid teisiti (J. Z, E. P, Ü. L). Ka on kohus vääralt leidnud, et kostja ei ole tõendanud, millal töötas hageja telefonikõnede vastuvõtmise letis. Need asjaolud on tõendatud tunnistaja Ü. L ütlustega ja fikseeritud kostja 13.01.2005 kirjas Kutsehaiguste ja Töötervishoiu keskusele ja sellele lisatud seletuses.
25.Kohus eksis Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 rakendamisel. Kohus jättis tähelepanuta, et kuna tegemist ei olnud enne 1999.a määratud hüvitisega, siis ei olnud antud juhul rakendatavad määruse p 1 lg-d 1 ja 3, mis reguleerivad palga korrutamist kasvuindeksitega kuni 31.12.1999 määratud hüvitise puhul. Antud juhul sellega tegemist ei ole. Kohaldatav on ainult p 1 lg 4, mis näeb ette hüvitise indekseerimise tarbijahinnaindeksiga. Määruse p 1 lg 1 kohane nn kasvuindeks oli rakendatav kuni 01.01.2000. Kohus on keskmise palga arvestamiseks kasutanud vääralt kasvuindekseid. Ka ei ole kohus järginud Korra p 11, mis sätestab, et hüvitis arvestatakse haiguse põhjustanud töö lõppemisele eelnenud 12 kalendrikuu sissetuleku alusel. 2110 septembrikuu, mil tööleping lõpetati, oleks tulnud jätta arvestusest välja. Kohus ei järginud Korra p 14 sätteid, sest töötasud, mis on aluseks võetud keskmise töötasu arvestamisel, sisaldavad puhkuse kompensatsiooni, mida ei saa keskmise töötasu arvestamisel aluseks võtta. Samuti tuleks hageja saadud töötuskindlustusehüvitise summad hüvitisest analoogselt töövõimetuspensioni summadega maha arvestada, sest neid maksti hagejale kadunud sissetulekute kompenseerimiseks. Töötuskindlustusehüvitise summasid tuleb käsitleda toetusena TsK § 464 lg 1 mõttes.
26.Kohus leidis, et kostja rikkus 1997.a seoses juhendamistega õigusnorme ja on viidanud muuhulgas töökoodeksi § 153 lg-le 1. Kostja leiab, et viide nimetatud sättele ei ole kohane, kuna sel ajal reguleeris juhendamist töökaitseseadus. Töökaitseseaduse vastavatele sätetele kohus ei viidanud. Juhendamiste registreerimine või mitteregistreerimine vastavuses Vabariigi Valitsuse 20.10.1993 määruse nr 324 p-ga 31 iseenesest kahju ei tekita. Kahju tekkimine on võimalik tulenevalt mittejuhendamisest. Seega puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud võimaliku kahju ja kohtu poolt viidatud õigusnormi (Määrus nr 324 p 31) väidetava rikkumise vahel.
27.Kohtu viited 14.12.2000 määrusele nr 80, mis jõustus 01.03.2001, on mitteasjakohased ja väärad. Viidatud määruse sätted reguleerivad sissejuhatavat ja esmast juhendamist, mis viiakse läbi tööle asumisel ning ei olnud vaidlusaluse ajaperioodi, so 1997 – 2001 kohta kohaldatavad. Seega ei saanud kostja eelnimetatud määruse sätteid rikkuda.
28.Kohus eksis õigusaktide kohaldamisel ka seoses tervisekontrollidega. Kohtu viidatud NSVL Tervishoiuministeeriumi 29.09.1989 käskkiri nr 555 ei ole kohaldatav. Kostja on tervisekontrolli läbi viinud kooskõlas vastaval perioodil kehtinud õigusaktide sätetega. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
29.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu 18. aprilli 2008 otsused tsiviilasjas nr 2-06-34442 tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuste tühistamise apellatsioonimenetluses.
30.TsMS § 434 järgi on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud
kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt ja § 435 lg 2 kohaselt kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes. TsMS § 435 lg 2 järgi on kohtuotsuse kuupäev selle avalikult teatavakstegemise päev. TsMS 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kuigi maakohtu toimikus on ainult üks kohtuotsus, nähtub apellatsioonkaebusele lisatud materjalist, võrrelduna tsiviilasja toimiku materjaliga, et käesolevas asjas on maakohus teinud tsiviilasjas nr 2-06-34442 18. aprilli 2008 kuupäevaga kaks erinevat kohtuotsust. Neist esimene on elektrooniliselt kätte toimetatud 18.04.2008, teine on postitatud 25.04.2008. Erinevad on nii kohtuotsuste resolutsioonid kui ka osaliselt kirjeldav osa. Mõlemad kohtuotsused on kohtuniku poolt allkirjastatud ja nende õigsus on kinnitatud kohtu pitseriga. Seadus ei sätesta võimalust, et ühes ja samas tsiviilasjas saaks kohus teha kaks erinevat kohtuotsust. Vastupidi, TsMS § 447 lg 1 sätestab, et pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta. Kui maakohus leidis pärast esimese kohtuotsuse kättetoimetamist, et ta jättis hageja õigust tunnustades märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse, oleks kohus võinud TsMS § 448 lg 1 p 2 alusel menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides ja lg-s 4 sätestatud korras, so pidades kohtuistungi. Otsuse kirjeldava osa ebatäpsusi, mis ei mõjuta otsuse sisu, oleks kohus saanud parandada TsMS § 447 lg-s 2 sätestatud korras, so kohtumäärusega. Kuna käesolevas asjas on tehtud ebaseaduslikult kaks erinevat kohtuotsust, tuleb mõlemad täielikult tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt menetlusökonoomika põhimõttest ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele vaidluse sisu, so asjaolude tuvastamise, tõendite hindamise ja materiaalõiguse kohaldamise kohta.
31.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.