Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Ettepanek- teeme nagu 1905-ndal, läheme kaigastega kuressaarde ja ajame L ja L kotti.

NEGODJAIII!!!

...kui ikka selliste tegude peale L äkitse haiguslehele peaks jääma ja ka järgmise jäätee lõhkumise puhul... siis kas ta ikka kolmandat korda enam riskib sigatseda? :)

20.06.2006.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt artiklite juurde on lisatud üleskutse „lisa oma kommentaar” koos võimalusega vastav tekst koheselt sisestada. Pärast teksti sisestamist muutub see kostja poolt loodud tehnilise lahenduse kaudu kättesaadavaks kõigile internetiportaali Dkülastajatele, selle kaudu avalikkusele. Kostja kui portaali haldaja võimuses on kontrollida, millised kommentaarid avaldatakse ja millised mitte, samuti neid kõrvaldada. Hagejal on tekkinud mittevaraline kahju, selle suurust ei tule tõendada, vaid põhistada, selle tekkimine tuleb lugeda tõendatuks juba tulenevalt hagiavaldusele lisatud kommentaaride sisust. 17.01.2007.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt rohked, tsenseerimata sisuga ning sageli räiged kommentaarid tõmbavad ligi lugejaid, millel põhineb kostja edukus ja tuntus. Kolmandate isikute õiguste rikkumise ärahoidmiseks vajalike meetmete rakendamisest hoidumise kaudu saab kostja varalist kasu. 13.05.2008.a kohtusse laekunud täiendavate seisukohtade kohaselt ei saa ka artikli aluseks olnud faktilised asjaolud õigustada negatiivset reaktsiooni hageja isiku suhtes. Väidetavat jäätee lõhkumist AS Saaremaa Laevakompanii tütarühingu poolt opereeritavate praamide poolt ei saa omistada hagejale Jäätee väidetav lõhkumine oli tingitud vajadusest viia senini Saaremaa liinil sõitnud kõrgema jääklassiga parvlaev Hiiumaa liinile, et vältida sellel parvlaevaliikluse peatumine talveperioodil. Jäätee sai kahjustada, kuna pädevad ametid ei teavitanud kavandatava jäätee rajamisest ja Väinaamere laevaliikluse sulgemisest praamiliikluse korraldajat. Kommentaarid põhjustasid hagejale negatiivseid emotsioone (solvumist, pettumust), meeleolulangust, ärevust jne. Hagejal tuli taluda iroonilisi pilkeid äripartneritelt ning isikutelt, kellega ta sotsiaalselt lävis. Kostja vastuväited ja põhjendused 07.04.2008.a kostja vastuse terviktekstis kostja hagi ei tunnista. Kostja on loonud internetiportaali Delfi. See seisnes (kommenteerimisteenuse osas) tehnilise lahenduse loomises ning selle kasutajatele kättesaadavaks tegemises internetileheküljel www.delfi.ee. Tehnilise lahenduse kaudu tehakse avalikkusele kättesaadavaks tehnilise lahenduse kasutajate poolt sisestatavad kommentaarid. Tehniline lahendus seisneb selles, et pärast teksti sisestamist muutub see kättesaadavaks kõigile Dkülastajatele ja selle kaudu avalikkusele. Iga artikli lõpus on nupp „lisa kommentaar" ning täidetavad lahtrid nime ja e-aadressi jaoks. Kasutajate lisatud kommentaarid salvestuvad automaatselt pärast kommentaari sisestamist ilma kostja kontrolli või tsensuurita. Kasutamistingimuste määratlemiseks on kostja pannud Delfisse üles kasutajatele nähtava teksti, mille kohaselt ta võimaldab avaldada kommentaare, et avaldajaks on kommentaaride autor ning kommentaare ei toimetata; samuti et keelatud on kirjutada kommentaare, mis ei vasta heale tavale so, mis on teemavälised, teise isiku nimel kirjutatud, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, õhutavad vaenu, kutsuvad üles ebaseaduslikule tegevusele vms ja et kostjal on õigus need kustutada. Kostja on loonud süsteemi, mille abil palutakse teatada halvast kommentaarist (link asub kommenteerimiskeskkonnas), mille järel halb kommentaar kõrvaldatakse. Kostja teenuse olemus seisneb selles, et avaldatakse uudiseid, artikleid ja arvamusi päevakajalistel teemadel ning kommenteerimisteenuse kasutajatele luuakse võimalus lisada neile kommentaare. Kostja konkurentsieelis seisnebki lihtsa kommenteerimisvõimaluse andmises koos avaldatud kommentaaride suure arvu ja sellega kaasneva internetiportaali külastavate isikute hulga suurenemisega. Kostja vaidlustab selle, et kommenteerimisteenus on vältimatu või ainus konkurentsieelis kogu portaalile. Kommenteerimine on üks lisavõimalus/ -teenus, mille eesmärk

on teha võimalikult lihtsaks igaüheõiguse teostamine päevasündmuste kohta arvamuse avaldamisel. Kommentaarid ei ole mitte sageli, vaid harva räiged ning räigus ei ole iseenesest kuidagi kostja huvides, pigem vastupidi. Kommentaarid ei ole ka ei vältimatu ega olulisim osa kostja majandustegevusest. Uudiseartiklit vms tajutakse ikka kostja artiklina ja kommentaare kommentaaridena ning neid ei tajuta paralleelsena. Kohtupraktika kinnitab, et kommentaaride autoreid on võimalik kindlaks teha. Kommenteerijad jäävad oma arvamuse avaldamisel küll anonüümseks, kuid nende isikuid on võimalik kindlaks teha. Kostja avaldas 24.01.2006 artikli „SLK lõhkus plaanitava jäätrassi", mis andis teada, et Saaremaa Laevakompanii vahetas öösel parvlaevu Hiiumaa-mandri ja Saaremaa-mandri liinidel, lõhkudes sellega ära kuni paarikümne sentimeetri paksuseks külmunud jääkooriku ja lükates jäätrasside rajamise vähemalt nädalaks edasi. Järgnesid asjaosaliste seisukohad. Dartiklile lisati 185 kommentaari ning kommentaarid olid sellised, nagu hageja poolt esitatud. Hageja ei ole vaidlustanud ka seda, et artikkel oli õige ja kohane. Etteheidetavad kommentaarid kõrvaldati peale hageja poolt asjakohase nõude/teate esitamist. Portaalipidajate ning traditsioonilise ajakirjanduse üldlevinud seisukoht on see, et avaldajateks ja vastutajateks kommentaaride eest on kommentaari kirjutajad. Avalikustamine tähendab keeleliselt avalikuks tegemist. Järelikult on avalikustamise tunnus tegevus. Konkreetse väärtushinnangu avalikustamine tähendab tegevust konkreetse väärtushinnangu avalikustamisel. Kostja vaidlustab hageja õigusliku põhjenduse, et vastutuse tekkimise eelduseks ei ole avaldaja tahtlus. Antud juhul ei ole kostja teinud midagi aktiivset (teadlikku, tahtelist liigutust) selleks, et etteheidetavad väärtushinnangut avalikuks teha. Kostja ei ole avaldanud sõnaselget tahet etteheidetavate väärtushinnangute avalikustamiseks ega teinud ühtegi tegu, millest võiks järeldada tahet need avalikustada. Kohtupraktikas käsitletakse kolmanda isiku väidete avaldajat kui isikut, kellel on võimalik valida, kas öeldut avaldada või jätta see avaldamata. Kontrollivõimalus on samastatav valiku tegemise võimalusega, kas avalikustada või mitte. Antud juhul kostja sellist valikut ei teinud. Valiku kommentaar lisada/avaldada või lisamata/avaldamata jätta tegi kommentaari autor, kes mingilgi viisil ei allu kostja kontrollile. See tuleneb kostja pakutava teenuse olemusest. Kostja majandustegevuse eesmärk kommenteerimisvõimaluse loomisel on tõepoolest teenida tulu sellest, et päevasündmuste kohta arvamuse avaldamine oleks võimalikult lihtsalt võimalik piiramatule hulgale isikutele ning et see toimuks võimalikult reaalajas ehk ajaliselt paralleelselt sündmuse enda ja teiste kommenteerijatega - selleks ongi kostja tehniline lahendus loodud. Mida edukam on kostja oma teenuse osutamisel, seda parem on teenus ja seda suurem kostja majanduslik edu. Kommenteerimisteenuse osatähtsust kostja majandustegevuses ei saa siiski ülehinnata, päevauudiste kiirus ja kvaliteet jt teenused on siiski olulisem osa. Päevasündmuse kohta arvamuse avalikustamise võimalus ei ole mitte valitute privileeg, vaid vabalt kättesaadav igaühele ning kostja tehniline lahendus realiseerib selleks internetikeskkonna tehnilised võimalused. Seadusest ei tulene, et uudisteportaali internetikommentaaride mittetoimetamine tähendab nõustumust kommentaaridega ning tahteavaldust nende kommentaaride avalikustamiseks. Samuti ei ole selle kohta isikute kokkulepet ega või seda oodata kostja praktilise tegevuse alusel. Seadusest ei tulene kostjale kohustust kommentaare toimetada. Seega jääb üldise käibekohutuse küsimus. Üldisest käibekohustusest sellist kohustust kostjale ei tulene. Ei ole õiguslikult võimalik, et üldisest käibekohustusest tuleneb kohustus arvamusavalduse eeltsensuuriks. Käibes vajalik hool ei kohusta tegutsema, kui tekkiv olukord on käibes täiesti tavaline. Sellist olukorda

ei saa pidada käibes tekitatud erakorraliseks ohuks, mida peab ennetavalt kõrvaldama. Hageja ei ole tõendanud, et päevasündmuseid kajastavates internetiportaalides kehtivad standardid, mis nõuavad eeltsensuuri piiramatule arvule kommentaaridele. Antud juhul häirib hagejat ca 10 % kommentaaridest olukorras, kus hageja omab valitsevat mõju ettevõtjas, mis osutab avalikku veoteenust mandri ja saarte vahel ning mis lõhkus plaanitava jäätrassi mandri ja saarte vahel liiklemiseks. Seda ei saa pidada ebatavaliseks käibeolukorraks, et sellises olukorras isikut iga kümnenda isiku arvamus võib häirida. Sellises olukorras isik on üldjuhul kohustatud taluma nii ründavat kui šokeerivat sõnavalikut. Mitte ainult eneseväljendajail ei ole õigus niisuguse (eneseväljendus, mis ründab, šokeerib või häirib) informatsiooni ja ideede väljendamisele, vaid publikul on õigus ka sellist informatsiooni saada. Internetiõiguse üks põhimõte on iseregulatsioon, millest tulenevalt ei ole õigustatud tsentraalne juhitud sekkumine, vaid sekkumine üksnes siis, kui sekkumise vajadusest teavitatakse. Demokraatlikus ühiskonnas ei pea avalik arvamus päevasündmuste suhtes olema üksnes ja ainult ajakirjanduslikult juhitud meedia ainuõigus. Räigus või nö piiride proovimine on tavapärane vähemalt mingil nö kasvuperioodil, kui kasutajad harjuvad uut laadi võimalusega ja iseregulatsioon hakkab toimima. Räigus ei ole õigusrikkumine. Kostja tehniline lahendus, et teatud roppude sõnatüvede kasutamine on automaatselt välistatud, kinnitab seda, et räiged kommentaarid ei ole kostja huvides. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa käibekohustus olla midagi sellist, mida isikult mõistlikult oodata ei saa. Isikult ei saa oodata piiramatu hulga reaalajas antavate kommentaaride, mis võivad sisalda nii andmeid kui väärtushinnanguid, sisulist kontrolli ja valiku tegemist kommentaari sisust lähtuvalt. See tähendaks sisuliselt pidevalt piiramatu hulga ressursi (professionaalsete ja sõltumatute toimetajate ning demokraatliku otsustusprotsessi) valmisolekus hoidmist. Kommentaatorid saadavad sõnumi mitte Delfile vaid üldsusele. Järelikult niikaua, kuni sõnum ei ole üldsuseni jõudnud, on see sõnumisaladusega kaitstud ning kostjal puudub igasugune õigustus sellesse sekkuda. Üldisest õiguspoliitikast tuleneb arusaam: selleks, et kindlustada kaitse reaalajas jälgimise vastu ning aidata kaasa info liikumisele ja arvamusvabadusele, peab austama internetikasutajate tahet mitte avalikustama nende identiteeti. Kostja annab võimaluse oma identiteet avalikustada või kirjutada pseudonüümi all. Seega järgib kostja üldist internetialast õiguspoliitikat ning see ei saa tähendada käibekohustuse rikkumist. Kostja on keelanud avaldada nn halbu kommentaare, on palunud sisestada kommenteerijal oma nimi ja e-aadress, on rakendanud tehnilise lahenduse, mis välistab automaatselt teatud roppude sõnatüvede kasutamise, mis võivad kommentaari nö halvaks teha, kutsub aktiivselt üles halvast kommentaarist teavitama ning kostja kõrvaldab kommentaari, kui teda teavitatakse, et see tekitab kahju - st on nö halva sisuga. Kostja on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et kommenteerimisteenuse olemust muutmata võimalikke kahju tekitamisi ära hoida. Seega kostja ei ole süüdi. Kostja ei olnud teadlik ei teabe sisust, ega sellest, et hageja au väidetavalt teotatakse. Samuti ei ole arvamuse avaldajad kuidagi kostja kontrolli või järelevalve all. Kostja kõrvaldas teabe koheselt, kui hageja teatas, et see teda häirib. Seega on kostja oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust järginud. Antud juhul on kommentaarid lisatud uudisteartiklile, mis kajastas sündmust, et avaliku praamiveoteenuse osutaja lõhkus kavandatud avaliku jäätee. Seega on kommentaaride otsene

kontekst hageja valitseva mõju all oleva ettevõtja kui avaliku teenuse osutaja tegevus avalikus küsimuses. Sellises kontekstis antud kommentaaridel ei ole puutumust hageja isikliku au ja hea nimega, isegi kui hageja nii tunneb. Mõistlik inimene nendest kommentaaridest nii ka aru saab. Kommenteerijad on avaldanud oma arvamust siiski plaanitava jäätrassi lõhkumise fakti, mitte hageja isiku suhtes. Kohasust tuleb mõõta proportsioonis hageja enda tegevusega. Ebakohase vastumõju jaoks on vaja näidata kõiki asjaolusid arvestades, et ründav või šokeeriv väärtushinnang on mitte reaktsioon teatud tegevusele, vaid et selle eesmärk on kellegi isikliku sfääri ülemäärane kahjustamine. Vaenu õhtujaks ei saa lugeda kedagi, kelle esitatud üleskutsest on võimalik aru saada, et see on mõeldud sarkastiliselt. Ähvardusena saab käsitleda väljendust ainult siis, kui üleskutse võib leida adressaatides vastuvõttu - st et see on tõsiselt võetav. Väljendusvabadus ei laiene mitte üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu heasoovlikult või käsitletakse kui mitteründavat, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis ründab, šokeerib ja häirib. Hageja ei ole näidanud, milles seisneb kommentaarides sisalduv tõsiseltvõetav ähvardus või hukkamõistva hinnangu ebakohasus. Hukkamõist ja häbistamine on sellise tegevuse puhul üks võimalikest täiesti mõistetavatest ja adekvaatsetest reageeringutest - vähemalt nende isikute poolt, kes ennast tasuta jääteed kasutada sooviva isiku rolli asetavad. Kommentaarides ei ole midagi ebakohast. Arvamusvabadus ei hõlma mitte üksnes arvamuse ideelist sisu, vaid ka selle vormi. Vormi küsimus on muuhulgas küsimus, millist sõnavara isik kasutab. Ükski seadus ei saa sätestada, et lubatud on ainult teaduslik või ilukirjanduslik või mis tahes muu kindel sõnavara. Isikul on vabadus valida väljendusvormiks ka argikeel ja lihtsuseni moonutatud keel. Vandesõnad ja vulgaarsed väljendid on samuti osa keelest. Hageja ei ole tõendanud, et tal on konkreetsete etteheidetavate kommentaaride tagajärjel tekkinud kahju. Hageja ei ole ühelgi viisil veenvalt ja selgelt väljendanud, et tal üleüldse mingeid hingelisi piinu tekkis. Järelikult on antud juhul rahalise kahjuhüvitise väljamõistmine õigustamatu. Hageja ainsad selgitused tagajärgede kohta näitavad, et kahanenud on töövõime ja sõlmimata on jäänud lepinguid. Esiteks ei ole need veenvad väited ja jäävad paljasõnaliseks. Teiseks ei ole tegemist tagajärjega mitte hageja hinges, vaid avaliku veoteenuse osutaja nõukogu liikme funktsioonis. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja peab internetiportaali Dja nimetatud internetiportaalis avaldati 24.01.2006.a artikkel „SLK lõhkus plaanitava jäätrassi” (tl 14). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja võimaldab artikleid internetiportaali külastajatel kommenteerida, vaidlusalusel artiklil oli 185 kommentaari (tl 15-30) ja ilmusid ka hageja poolt esile toodud 20 kommentaari, mille kostja kõrvaldas peale hageja esindaja 09.03.2006.a kirja saamist. Vaidlust ei ole selles, et hageja on püüdnud vaidlust kohtuväliselt lahendada, kuid see pole õnnestunud (tl 31-40). Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja vastutab portaalis avaldatud kommentaaride eest, kas kommentaarides on ebakohased väärtushinnangud ja kas hagejal on tekkinud hüvitamist vääriv mittevaraline kahju. Vaidlus poolte vahel taandub küsimusele, kas hageja saab kostjalt nõuda mittevaralist kahju, kui internetiportaalis ilmunud kommentaarid on tema au ja head nime teotavad ja väärikust

alandavad (VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja § 1043). Hageja lähtub hagiavalduses sellest, et Dkui kommentaaride avaldaja vastutab kahju tekitavate kommentaaride eest. Kostja leiab, et tema ei vastuta teiste isikute poolt internetiportaali lisatud kommentaaride eest. Seega peab kohus kaaluma vaidluse lahendamisel, kas kostja on kohane kostja, kas kommentaarid rikuvad hageja isiklikke õigusi (nn üldised isikuõigused), kas rikkumine on õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1) ja kas hagejal on tekkinud mittevaraline kahju, millele tuleb reageerida hüvitise väljamõistmisega. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Kohus on seotud käesolevas vaidluses ette antud Ringkonnakohtu tõlgendusega materiaalõiguse normi kohaldamisel, mille kohaselt tuleb vaidlus lahendada VÕS normide alusel ja sellele ei kohaldu IÜTS (infoühiskonna teenuste seadus). VÕS järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tuvastamine üheselt kolmandate isikute poolt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud mittevaralisi halvemusi. Hageja on hagiavalduses ja kohtuistungitel (I köide tl 96-97, II köide 39) väitnud, et talle tekkis mittevaraline kahju, kommentaarid põhjustasid hagejale negatiivseid emotsioone (solvumist, pettumust), meeleolulangust, ärevust, töövõime langust, mille tulemusena jäi sõlmimata lepinguid. Arsti ja psühholoogi poole hageja ei pöördunud, kuid tal jäi ära kohtumisi, mis olid märkmikus kirjas. Sellised kommentaarid polnud kerged ei hagejale ega tema perele, lastele. Kui Delfis kutsuti üles hagejat ära tapma, siis ei saanud hageja magada mitu ööd. Hageja laps küsis, kas meie võime rahulikult käia või hakatakse meid ka kotti ajama, kuna hageja lapsed ja lapselapsed tajusid kommentaare ähvardusena. Nimetatud hageja väited on kohtu hinnangul usutavad. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-105-01 leidnud, et isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul silmas pidada, et moraalse kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa hageja kahju tekkimist käsitletud tähenduses tõendada ühegi tõendiga: tunnistaja ütluse, poole ja kolmanda isiku seletuse, dokumentaalse tõendi, asitõendi, paikvaatluse ning eksperdi ütlusega. Hageja heidab objektiivse teokoosseisu osas sisuliselt kostjale ette tegevusetust ehk seda, et kostja lasi kommentaatoritel avaldada hageja aud ja head nime teotavaid ja väärikust alandavaid avaldusi, neid eelnevalt kontrollimata või ilmumise järgselt kõrvaldamata. Eelpooltoodud põhjustel on asjakohatud kostja väited tahte puudumisest avalduste tegemisel ja avalduste kaitsest sõnumisaladusega. Tegevusetuse eest vastutusele võtmiseks on vajalik eeldus kostja kohustus tegutseda, mis võib tuleneva kas seadusest või ka üldisest käibekohustusest. Muuhulgas on selliseks üldiseks käibekohustuseks hea usu põhimõttega kooskõlas olev tegutsemine oma õiguste teostamisel (TsÜS § 138 lg 2). Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada teisi isikuid.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on loonud ning teinud avalikkusele kättesaadavaks võimaluse internetiportaali vahendusel avaldada oma internetileheküljel kommentaare. Vaidlust ei ole selles, et iga kostja internetiportaalis avaldatava artikli lõpus on nupp „lisa kommentaar” ning täidetavad lahtrid nime ja e-aadressi jaoks. Kasutajate isatud kommentaarid salvestuvad automaatselt pärast kommentaari sisestamist ilma kostja kontrolli ja tsensuurita. Vaidlust ei ole selles, et kostja on pannud Delfisse üles kasutajatele nähtava teksti, mille kohaselt ta võimaldab avaldada kommentaare, et avaldajaks on kommentaaride autor ning kommentaare ei toimetata; samuti et keelatud on kirjutada kommentaare, mis ei vasta heale tavale so, mis on teemavälised, teisi isiku nimel kirjutatud, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, õhutavad vaenu, kutsuvad üles ebaseaduslikule tegevusele vms ja et kostjal on õigus need kustutada. Kostja on loonud ka süsteemi, mille abil palutakse teatada halvast kommentaarist, mille järel see kõrvaldatakse. Kohtu hinnangul ei taga kostja poolt tarvitusele võetavad meetmed üldiste isikuõiguste piisavat kaitset ja ei võimalda väita, et kostja tegutseks oma tsiviilõiguste teostamisel hea usu põhimõttega kooskõlas. Erinevate riikide õigussüsteemides esineb erinevaid käsitlusi internetiportaali pidaja vastutusest kommentaaride avaldamise eest. Nii näiteks USA-s kehtib 1996.aastast Communication Decency Act, mille art 230 sätestab sõnaselgelt, et internetiportaal ei kanna vastutust teise isiku poolt sisestatud kommentaari eest. Samas kohtupraktikas on leitud, et portaali pidaja ei ole küll oma kasutajate kommentaaride eest vastutav, kuid peab need kaebuste korral kiiresti kõrvaldama (http://caselaw.lp.findlaw.com/scripts/ts_search.pl?title=47&sec=230). Eesti kohtupraktikas ei ole kujundatud nimetatud osas seisukohta, kuid meile lähedase õigussüsteemiga Saksamaa kohtupraktikas on varasemalt leitud, et portaalipidaja ei vastuta tegevusetuse eest kommentaaride modereerimisel, kui ta küsitava sisuga kommentaarid koheselt nende teadasaamisest kustutab (optimaalseks ajaks on seejuures kohtupraktikas peetud 24 tundi). Samuti leiti varasemas kohtupraktikas, et kuivõrd pole üldist portaalipidaja kontrollikohustust, tuleb kommentaarid kõrvaldada hiljemalt kaebuse esitamisel (kohtuotsused ja käsitlused on kättesaadavad arvutivõrgus järgmistel aadressidel: http://www.jurpc.de/rechtspr/20060098.htm http://www.heise.de/newsticker/Berufungsurteil-schraenkt-Forenhaftung-ein--/meldung/77116 http://www.spiegel.de/netzwelt/web/0,1518,490006,00.html http://www.heise.de/kiosk/archiv/ct/2007/16/156_Wann_Betreiber_Foren-_und_BlogBeitraege_sperren_sollten http://www.heise.de/kiosk/archiv/ct/2007/14/054_Forenhaftung,_Flickr).

Viimastel aastatel on toimunud muutus portaalipidaja vastutuse sisustamisel. Meile lähedase õigussüsteemiga Saksamaal on Ülemkohus analoogses vaidluse lahendamisel internetiportaali kommentaarides ebakohaste väärtushinnangute avaldamise puhul leidnud, et portaalipidaja kannab vastutust nii anonüümsete kui solidaarvastutust avaldajana identifitseeritavate kommenteerijate avaldatu eest (BGH VI ZR 101/06, 27.03.2007, nn „Heise-Forenurteil” kättesaadav internetis:http://www.buskeismus.de/bgh/bgh_VIZR10106_forum.pdf ). Kohus on seisukohal, et kostjat tuleb käsitleda kommentaaride avaldajana. Nimetatut ei välista kostja enda seisukoht ja avaldatud teade Dkoduleheküljel, mille kohaselt kostja ei vastuta avaldatud kommentaaride sisu eest, samuti teiste väljaannete vastavasisulised avaldused võrgulehekülgedel (tl 53-55) ega erinevate ajakirjandusväljaannete ja Pressinõukogu vahel sõlmitud koostöökokkulepe (tl 66). Pressinõukogu käsitlus, et portaalides avaldatud lugejate kommentaarid ei kuulu ajakirjandusliku materjali hulka (tl 67), ei ole kohtule siduv ja kohus sellega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kostjat saab käsitleda kommentaari avaldajana ka sellisel juhul, kui anonüümseks jääda sooviva kommentaatori isik on hagejale teada. Seetõttu ei oma tähendust hageja poolt esitatud väide selle kohta, et kommentaatorite identiteeti ei ole võimalik tuvastada, samuti kostja vastupidised väited. Eelpooltoodud põhjustel ei analüüsi kohus kostja poolt esitatud vastavasisulisi kohtulahendeid (I köide, tl 56-65) ja hageja poolt esitatud

asja tundvate isikute arvamust (II köide, tl 17-21). Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb tõendatuks lugeda ka nende põhjuslik seos ilmunud kommentaaridega (VÕS § 127 lg 4). Kahju on õigusvastane, kui see on tekitatud isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045). Au teotamisega alandatakse isiku inimväärikust. Üldised isikuõigused ehk põhiõigused tulenevad PS §-s 10 sätestatud lahtisest kataloogist ja PS § 19 lg-s 1 sätestatust. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada, kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS § 17 ja 18). Nimetatud põhiseaduse normid hõlmavad endas õiguse inimväärikusele. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastsuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Kohtu hinnangul on seadusandja teo liigi juures pidanud silmas isikuõiguste kaitse sfääre, aga samuti ka seda, kas tegemist on jätkuva või korduva isikuõigusi rikkuva teoga, samuti tuleb meediaväljaande puhul arvestada selle leviku ulatusega. Üldiste isikuõiguste rikkumine võib oma ulatuses olla erinev. Isikuõiguste sfääre võib jaotada individuaalsfääriks, privaatsfääriks ja intiimsfääriks. Üldiste isikuõiguste rikkumise individuaalsfäär hõlmab isiku enesemääramisõigust, so inimese isikliku omapära ehk identiteedi alahoidmist tema suhetes välismaailmaga, tema ühiskondlikus, majanduslikus ja tööalases tegevuses. Individuaalsfääri jäävad isiku võimed ja iseloomuomadused. Hageja poolt esiletoodud kommentaaridest tulenevalt saab teha järelduse, et kommentaarid viitavad korduvalt hageja isikuõiguste individuaalsfääri jäävatele isiku võimetele ja iseloomuomadustele nagu rahaahnus, omakasupüüdlikkus, kartmatus karistuste ees ehk ülbus, tühisus, mis on sõnastatud ebakohaste väärtushinnangutena. Au ja head nime kahjustatakse kommentaarides aga ka ähvardustega hageja elu suhtes, mis võivad olla mõeldud küll sarkastiliselt ja mille näol pole tegemist otsese füüsilise vägivallaga, kuid mille eesmärgiks on hageja au ja väärikustunde riivamine, tema alandamine ja teotamine. Kommentaarid riivavad ka hageja mainet, kuna kahjustavad hageja reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise kaudu avalike hinnangutena meediakanali kaudu üldsusele laialt kättesaadaval viisil. Kohus on seisukohal, et meediaväljaande vastutus on eriti suur, kui väljendatakse arvamust isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta. Kuigi PS § 45 kohaselt tsensuuri ei ole, pole väljendusvabadus piiramatu. Selle määr on kõige avaram avaliku (poliitilise) elu küsimustes ning kõige piiratum eraelu sfääris. Väljendusvabadusega kaasnevad ka kohustused ja vastutus, PS § 45 teine lause näeb ette võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Sellega kehtestab vaadeldava paragrahvi teine lause väljendusvabaduse riive põhiseaduslikud alused. Ühel eraisikul on põhiõiguse alusel õigus riigi kaitsele teise eraisiku poolt ähvardava ohu eest, kuid põhiõigused kehtivad ka otse eraisikute vahel. Ükski põhiõigus ei oma teiste ees eelist. Põhiõigustest tulenevad õigused ja kohustused (PS § 19 lg 2), mistõttu põhiõiguste kollisiooni puhul tuleb võrrelda vastuolus olevaid huvisid ja vaadata, kas nende vahel on võimalik leida tasakaalu. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Sekkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda üheltpoolt kannatanu üldiste isikuõiguste (õigus inimväärikusele PS § 10, ) ja teiselt poolt meediaväljaande väljendusvabadust (PS § 45). Alles siis, kui tasakaalu erinevate põhiõiguste vahel ei leita, tuleb uurida rikkumise

raskust. Eesti on demokraatlik ja liberaalne riik, kus ei ole tsensuuri (PS § 45 lg 2), kuid see ei tähenda teatud enesetsensuuri ja väljaandetsensuuri mittevajalikkust lähtudes hea usu põhimõttest ning edastatava informatsiooni objektiivsuse nõudest. Oluliseks teguriks kasutatud väljendite ja antud hinnangute teotavuse hindamisel on kontekst ning väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod või hinnangud aset leidsid (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Nilsen ja Johansen vs Norra, 25.09.1999; otsus Dalban vs Rumenia, 28.09.1999.a). Au teotamise korral on oluline, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või rahuldab vajadust keelepeksu, odava meelelahutuse järele, peab silmas eranditult oma huvisid. Vaidlusalune kommenteerimist ajendanud artikkel „SLK lõhkus plaanitava jäätrassi” otsib kohtu hinnangul vastust küsimusele, miks jäätee lõhuti ja esitab selle suhtes ka argumenteeritud põhjendused (varasem madal veetase, laevaliinide vajalike laevadega varustamine), seega on artikkel tasakaalustatud, esitades asjaomaste isikute kaalutlused ja põhjendused. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et hageja isiklikult on oma tegevusega andnud põhjust halvustava tähendusega hinnangute andmiseks ja üleskutseks omakohtule. Vaidlusalusest artiklist ajendatud kommentaarid peavad silmas kommenteerijate omakasu ja rahuldavad vajadust keelepeksu järele. Kommentaatorite väärtushinnangud on spekulatiivsed, need ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse, tegemist pole enam teema üle diskuteerimisega, vaid lihtsalt alandatakse massimeedia vahendusel hagejat. Tegemist on õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja au teotamine ei olnud õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega. Kostja on käesoleval juhul püüdnud vähendada hagejale tekkivat kahju halvast kommentaarist teatamise võimalusega ja kommentaaride eemaldamisega, on rakendanud tehnilise lahenduse, mis välistab automaatselt teatud vulgaarsete sõnatüvede kasutamise, kutsub üles halvast kommentaarist teavitama. Sellega on kostja püüdnud tasakaalustada vastuolus olevaid põhiseaduslikke huvisid. Need katsed on jäänud kohtu hinnangul siiski ebapiisavateks ja kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks (VÕS § 104 lg 3). Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal ei ole võimalik pärast kommentaaride ilmumist mõistliku aja jooksul neid tsenseerida, et eemaldada inimväärikust alandavad kommentaarid. Seega kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja tõendanud, et ta ei ole süüdi (VÕS § 1050 lg 1) kahju tekitamises. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas hagejal tekkinud mittevaraline kahju väärib rahalist hüvitamist. Lisaks hingelistele kannatustele tõi hageja välja kahanenud töövõime ja sõlmimata jäänud lepingud, kannatused seoses lähedastel tekkinud hirmuga oma elu pärast. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega lähtub nimetatud norm eeldusest, et hüvitise väljamõistmine on õigustatud, kui eelkõige kannatanu hingeline valu, aga ka rikkumise raskus seda õigustavad. Kohus leiab, et antud juhul õigustavad hüvitise määramist hageja poolt üleelatud ebameeldivused, kannatused, eelkõige aga stress seoses lähedaste poolt tajutud hirmuga hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Rikkumine oli raske, kuna kommentaaride sisu oli räige, need avaldati üleriigilise levikuga meediaväljaandes ja kommentaarid rippusid üleval 24.jaanuarist kuni 9.märtsini 2006.a.

Eelpooltoodud põhjustel tuleb hageja nõue kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldada. Kohtu hinnangul on õiglane ja kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määrasi arvestav mittevaralise kahju hüvitis 5’000.- krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.