2-06-9067/8 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

kaudu avaldada oma internetileheküljel kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare, on kostja kommentaaride avaldajaks VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses. Hageja leidis, et internetiportaalis Delfi hageja au teotavate kommentaaride avaldamise tagajärjel on tal tekkinud mittevaraline kahju, mille tekkimise eest vastutab ning mille peab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047 ja § 1050 alusel hüvitama kostja. Hüvitise suuruse määramisel palus hageja arvestada, et hagis nimetatud 20 kommentaarist igaüks eraldi õigustaks hagejat mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostja vastu ning et nimetatud kommentaaride hulgas on avaldusi, milles sisaldub otseseid ja tõsiseid ähvardusi hageja isiku aadressil, muuhulgas ähvardusi hageja tappa või rakendada tema suhtes kehalist vägivalda. Hageja palus hinnata iga nimetatud kommentaariga tekitatud mittevaralist kahju eraldi, lähtudes arvestuse alusena 25 000 kr. suurusest hüvitisest iga väljatoodud kommentaari avaldamise eest. Hageja asus seisukohale, et 25 000 kr. suurune hüvitis ähvarduse eest rakendada isiku suhtes kehalist vägivalda või isiku inimväärikust avaldavate avalduste või avalikkusele suunatud isiku kohta ülimalt halvustava sisuga sõimu sisaldavate avalduste eest jääb seadusega ettekirjutatud mõistliku hüvitise piiridesse ning on summaarselt isegi väiksem hüvitisest, mida kohtud sarnases olukorras iga üksiku kommentaari eest eraldi välja mõistaksid. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks viimasele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel (TsMS § 366; VÕS § 127 lg 6). Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Vastuväidete kohaselt on hagi esitatud ebaõige kostja vastu, kuna Delfi ei ole nimetatud kommentaare avaldanud ega koostanud. Hageja nimetatud kahju hüvitamise nõude saab esitada vaid konkreetse kommentaari autorile ja avaldajale. Kostja pakub üksnes infoühiskonna teenust, kus kommentaarid salvestuvad kostja hallatavasse internetiserverisse üles automaatselt pärast kommentaari sisestamist kommentaatori poolt, ilma kostjapoolse kontrolli ja tsensuurita. Samuti on kostja toonud välja selgitusteksti kommenteerijatele, et ta ei toimeta kommentaare ega vastuta kommentaaride sisu eest ning et kostja keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele. Samas on märgitud internetilehel, et kommentaator ise vastutab autorina sisestatud kommentaaride eest, kes on ühtlasi ka nende kommentaaride avaldaja. Kostja on seisukohal, et tehnilise teenusena kommenteerimisvõimaluse pakkumist ei saa võrdsustada süülise õigusvastase tegevusega, veel enam, kui kostja on sõnaselgelt keelanud õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise kommenteerijate poolt. Hageja väide kommentaatorite õhutamisest ei vasta tõele. Kommentaari kirjutanud kommentaatorid ei ole kostja organi liikmeks, samuti ei kasuta kostja kommentaatoreid pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses või tööülesannete täitmisel. Samuti on hageja väidetud ebaõiged andmed kommentaarides, mitte kostja avaldatud artiklis, seega ei ole vastutavaks kostja. Puudub põhjuslik seos üldsusele kättesaadava kommenteerimiskeskkonna loomise ja võimaldamise ning konkreetse (väidetavalt) kellegi au teotava kommentaari tagajärjel tekkida võiva kahju vahel. Infoühiskonna teenuse seaduse §-dele 9, 10 ja 11 tuginedes väitis kostja, et teenuse osutajat ei saa lugeda kommenteerimiskeskkonnas kommentaatori poolt avaldatud teabe avaldajaks ning kui kommenteerimiskeskkonnas pannakse toime õigusvastane tegu, on teo toimepanijaks konkreetne kommentaator, mitte üldsusele kättesaadava teenuse pakkuja.

Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 25.06.2007 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt välistavad infoühiskonna teenuse seaduse (edaspidi InfoTS) §-d 9 ja 11 kostja vastutuse vaidlusaluste kommentaaride vahendamise eest. InfoTS § 1 kohaselt sätestab käesolev seadus nõuded infoühiskonna teenuse osutajale, järelevalve teostamise korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. InfoTS § 9 kohaselt, kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe edastamises üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu, kusjuures vastav edastusmeetod tehnilistel põhjustel nõuab andmete vahemällu salvestamist ja selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenuse kasutajatele nende taotluse alusel, ei vastuta teenuse osutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise puhul teabe sisu eest tingimusel, et ta: 1) ei muuda antud teavet; 2) järgib teabele juurdepääsu tingimusi; 3) järgib teabe ajakohastamise kohta vastavas majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatud nõudeid; 4) ei takista vastavas majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatud tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta; 5) saades teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele tõkestatud või et kohus, politsei- või riiklik järelevalveasutus on andnud korralduse see kõrvaldada, kõrvaldab kohe vastava talletatud teabe või tõkestab sellele juurdepääsu. InfoTS § 11 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse §-des 8-10 nimetatud teenuse osutajal ei ole kohustust jälgida teavet, mida ta vaid edastab või millele juurdepääsu pakub, mida ta edastamise eesmärgil ajutiselt vahemällu salvestab või teenuste kasutaja jaoks talletab, samuti ei ole tal kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid. Avaldatud seaduse tekstist nähtub, et seaduses on arvestatud nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivist 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul. Seletuskirjast seaduse eelnõu juurde tuleneb, et eelnõu eesmärgiks on tagada infoühiskonna teenuste vaba liikumine Euroopa Liidu siseturul, sätestada nõuded infoühiskonna teenuse osutajale, järelevalve teostamise korraldus ja vastutus seaduse rikkumise eest. Seletuskirja kohaselt sätestavad eelnõu §-d 8-10 tingimused, millal andmete edastamise, vahemällu salvestamise ja talletamise teenuse osutaja on vastutusest vabastatud, kusjuures need teenused loetakse infoühiskonna teenuseks ning sätete kehtestamine tuleneb praktilisest vajadusest kaitsta nn vahendajaid. Kohus asus seisukohale, et kostja tegevus kommenteerimiskeskkonna pakkumisel vastab InfoTS §-s 9 sätestatud teenuse tunnustele, kuna kommentaaride näol on tegemist teenuse kasutaja, kommentaatori poolt pakutava teabega, kostja hallatav kommenteerimiskeskkond on tehniline vahend, mis võimaldab andmete ehk kommentaaride sisu edastamist üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu, edastusmeetod nõuab andmete salvestamist vahemällu, teenuse osutamise eemärk on kommentaari edastamine ja teave edastatakse teisele teenuse kasutajale ehk kommentaare lugeda soovivale isikule taotluse ehk vastavale lingile vajutamise peale, misjärel kuvatakse kostja vahemälust teenuse kasutaja arvutiekraanile automaatselt kommentaatorite poolt vahemällu sisestatud kommentaarid. Kostja tegevus kommenteerimiskeskkonna haldamisel on mehaaniline ja passiivne: ta on välja toonud selgitusteksti, et ta ei toimeta kommentaare ega vastuta nende sisu eest, ta ei ole nõustunud ega seotud kommentaarides väljendatud seisukohtadega, ta kutsub üles mitte leimama ja teatama halvast kommentaarist ning keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta headele tavadele. Eeltoodut tõendavad kostja vastuse lisad 2, 3 ja 4. Kostja tegevus kommenteerimiskeskkonna haldamisel on eristatav tema ajakirjanduslikust tegevusest, s. o 3(7)

uudiste ning muude artiklite avaldamisest, kuna kostja on sellest teavitanud ja kommentaaride lugemiseks tuleb siseneda kommenteerimiskeskkonda. Seetõttu ei saa kostjat pidada kommentaaride avaldajaks VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole kommentaare ise sisestanud, neid muutnud ning et kostja kõrvaldas kommentaarid pärast sellekohast teadet. Asjas ei ole tuvastatud, et kostja oleks rikkunud InfoTS §-s 9 sätestatud tingimusi, mis tooksid kaasa tema vastutuse. InfoTS § 11 sätestab vahendaja jälgimiskohustuse puudumise. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 25.06.2007 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt, kui Tallinna Ringkonnakohus ei saa ise hagi rahuldada, saata asi täies ulatuses Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas esimese astme kohus hagi rahuldamata jätmisel ebaõigesti materiaalõiguse norme. InfoTS §-d 9 ja 11 kui asjassepuutumatud sätted oleks tulnud hagi läbivaatamisel jätta kohaldamata ning kostja vastutust oleks tulnud hinnata üksnes kahju hüvitamist käsitlevate VÕS § 1043 jj sätete alusel. Kohus jättis otsuse tegemisel sisulise tähelepanuta hageja esitatud väited ja viited õigusaktidele, mis tõi kaasa menetlusõiguse normide (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8) rikkumise. Apellant ei nõustu maakohtu käsitlusega, et AS Delfi on caching teenuse osutaja InfoTS § 9 tähenduses. Kostja pakub internetikeskkonnas (tema poolt peetavas internetiportaalis Delfi) sisuteenust, mis seisneb päevakajaliste artiklite, uudiste ja nendega seotud kommentaaride avalikkusele kättesaadavaks tegemises. Hageja oli hagis ära näidanud, miks kostja ei vabane vastutusest infoühiskonna teenuse seaduse alusel, ning jääb nende väidete juurde ka apellatsioonkaebuses. Arvutiteaduses tähistab termin cache ehk vahemälu andmekogumit, mis kopeerib teatavaid originaalandmeid, mis on talletatud mujal. Vahemälu on seega mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks/salvestamiseks. Antud vaidlus puudutab veebivahemälu, mida on kahte tüüpi: veebilehitseja vahemälu ja proxy-vahemälu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et AS Delfi ei paku kumbagi vahemälu teenust ja ei ole internetiühenduse pakkuja (ISP), kes salvestab proxy-vahemällu oma klientide poolt enimvaadatud veebilehti, et muuta need andmesideteenuse kasutamisel kiiremini kättesaadavaks. Apellatsioonkaebusele lisatud Elion Ettevõtted AS kirjast ilmneb, et proxy-vahemälu sisaldab üksnes klientide poolt allalaaditavat infot ja ei võimalda oma tööpõhimõtte poolest uusi objekte (näiteks kommentaare) kolmandate isikute poolt üles laadida. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väited vajaduse kohta arvestada InfoTS § 8-11 tõlgendamisel Euroopa Liidu õigusest tulenevate reeglitega. InfoTS § 8-11 põhinevad Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivil nr 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (nimetatud kui „e-kaubanduse direktiiv“). Nimetatud direktiivi preambula punktist 42 tuleneb, et erandid vastutusest hõlmavad ainult internetiühenduse pakkujaid teabe pelga edastamise või vahemällu salvestamise puhuks (InfoTS §-s 9 sätestatud caching teenus), mitte aga sisuteenuse pakkujaid. Internetiühenduse pakkujad tagavad kliendile pelga juurdepääsu internetile ja sellepärast ongi sätestatud nende vastutusest vabastamine veebilehekülgede sisu eest; sisuteenuse pakkujad nagu kostja loovad veebilehekülgede sisu ja on ise seotud pakutava teabega. 4(7)

Kohaldades e-kaubanduse direktiivi alusel vastuvõetud infoühiskonna teenuse seadust, on esimese astme kohus sisuliselt kohaldanud Euroopa Ühenduse õigust. Kaevatavas otsuses on kohus väga laialt tõlgendanud e-kaubanduse direktiivis sätestatud caching teenuse mõistet ja läinud tõlgenduses vastuollu hageja viidatud õigusteoreetilise kirjanduse seisukohtade kui ka caching teenuse pakkujate (Eestis Elion Ettevõtted AS) seisukohtadega. Kuna Euroopa Kohus ei ole hagejale teadaolevalt caching teenuse osas seisukohta võtnud, oleks esimese astme kohus pidanud TsMS § 356 lg 3 alusel peatama menetluse ja taotlema Euroopa Kohtult eelotsustuse tegemist antud küsimuses. Sama taotluse esitab apellant ringkonnakohtule. Euroopa Kohtult eelotsustuse taotlemine on välistatud üksnes juhul, kui kohus nõustub hageja seisukohtadega caching teenuse osas, mis langevad kokku Euroopa Ühenduse õiguse valitseva tõlgendusega. Kui kohus käsitleb Delfit caching teenuse pakkujana, siis tuleb küsida Euroopa Kohtult eelotsustust, kuna tegemist oleks Euroopa Ühenduse õiguse edasiarendamisega, mida tohib teha üksnes Euroopa Kohus. Hageja ei esitanud varasemalt taotlust Euroopa Kohtult eelotsustuse küsimiseks, sest tema jaoks oli esitatud Euroopa Ühenduse õiguse tõlgendus mittevaieldav ning samas ei olnud kohus seotud hageja esitatud õigusliku kvalifikatsiooniga. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud InfoTS § 9 kostja poolt pakutava infoühiskonna teenuse kvalifitseerimisel, kuna Delfi portaali kaudu ei vahendata kolmandale isikule kuuluvas originaalallikas sisalduvaid andmeid ega tehta seda andmesidevõrgus andmete edastamise tehniliseks kiirendamiseks, nagu nõuab caching teenuse tunnustena InfoTS § 9. Delfi internetiportaal ei ole andmesidevõrk andmete elektrooniliseks edastamiseks elektroonilise side seaduse § 2 p 8 tähenduses ega andmesidevõrgu toimimist võimaldav tehniline lahendus, vaid massiteabevahend, mille kaudu toimub andmete kättesaadavaks tegemine avalikkusele. Delfi ei saa olla caching teenuse pakkuja ehk vahemällu salvestatud andmete vahendaja e-kaubanduse direktiivi ning InfoTS § 9 tähenduses, kuna Delfi ei salvesta kommentaare ajutiselt, ta ei salvesta kommentaare nende kiiremaks edastamiseks ega tegutse kommentaaride tehnilise vahendajana, kelle tegevus on „tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga“ (direktiivi nr 2000/31/EÜ preambula p 42). Kostja poolt peetavas Delfi internetiportaalis avaldatud artiklid ja uudised on lingi abil seotud kommentaaridega, moodustades ühtse terviku, ning kostja kutsub üles kommentaare avaldama ja on sellest majanduslikult huvitatud. Asjaolu, et kommentaaride autorid on kolmandad isikud ja kostja on väidetavalt loobunud kommentaaride toimetamisest enne avalikkusele kättesaadavaks tegemist, ei vabasta kostjat vastutusest kommentaaride sisu eest. Analoogilisele seisukohale seoses meediaväljaandes avaldatud kolmanda isiku seisukohaga ning väljaandja vastutusega selle eest on jõudnud Riigikohus lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05. Riigikohtu lahendi kohaselt loetakse andmete avaldajaks VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses isik, kes teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks ja omab seega kontrolli andmete avaldamise üle. Ei saa väita, et kostjal ei ole kontrolli Delfi internetiportaalis avaldatavate kommentaaride üle, sest kostja võimuses on määrata, missugused kommentaarid avaldatakse, ning kommentaare kõrvaldada. Kohtumenetluses ei ole poolte vahel olnud vaidlust selle üle, et hagis loetletud kommentaaride avaldamisega Delfi internetiportaalis rikuti hageja isiklikke õigusi. Kostja kui kommentaaride avaldaja VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses vastutab kommentaaride sisu eest ning seega eksisteerib põhjuslik seos kostja teo (tegevusetuse) ja hageja isiklike õiguste rikkumise vahel. Kostja tegevus hageja õiguste rikkumisel on olnud süüline. Kostja vastutus tuleneb asjaolust, et ta teeb avalikkusele kättesaadavaks kolmandate isikute poolt internetiportaali sisestatavaid kommentaare, ilma et ta kommentaaride sisu eelnevalt kontrolliks. Kuivõrd isiklike õiguste rikkumise (au ja hea nime teotamise) tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, siis oleks tulnud hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt 5(7)

hageja kasuks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta poolte menetluskulud apellandi kanda. Caching teenuse sisustamisel tuleb lähtuda õigusaktidest (ennekõike infoühiskonna teenuse seadusest), mitte ühe ettevõtte teenuse tutvustusest, millele apellant on lisanud meelevaldse tõlgenduse. Samuti puudub vajadus Euroopa Kohtult eelotsustuse küsimiseks. Hageja (apellant) ise on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi nr 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul ning IÜTS § 9 põhjendamatult kitsalt tõlgendanud. Apellandi järeldus, et e-kaubanduse direktiivis sätestatud vastutuse piirang kohaldub ainult internetiühenduse pakkujatele, mitte tehnilisel tasandil sisuteenuse pakkujatele (vastustaja poolt loodud kommenteerimiskeskkond), on täiesti meelevaldne ja väär. InfoTS § 9 ei reguleeri mitte ainult veebivahemälu pakkumise teenust, vaid ka teisi interneti kaudu pakutavaid infoühiskonna teenuseid, mida ühendab üks tunnus: teenuse pakkuja on loonud tehnilise vahendi, mis võimaldab kasutajatel omaloodud sisu tõhusamalt teiste kasutajatega jagada infovahetamise eesmärgil (foorumid, elektrooniline post, blogid, kasutajate loodud pildi- ja videoalbumid, tutvumis- ja suhtlemisteenused, virtuaalmaailmad, kommentaariumid). Esimese astme kohus on õigesti kohaldanud siseriiklikku õigust. Isegi kui infoühiskonna teenuse seadus oleks vastuolus e-kaubanduse direktiiviga (vastustaja hinnangul see nii ei ole), saab sellest tuleneda üksnes riigi vastutus direktiivi kohase rakendamata jätmise eest. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt ei saa ainuüksi direktiiviga panna kohustusi kodanikele (s. t direktiiv ei ole otsekohaldatav), mistõttu seaduse ja direktiivi vastuolu korral ei saa kohaldada ainuüksi direktiivi. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja esindajad - rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb rahuldada, maakohtu otsus tühistada ja asi saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja vastutus mittevaralise kahju eest on välistatud tulenevalt InfoTS §-st 9. Uudisteartiklitele kommentaaride lisamise võimaldamise teenuse ainus eesmärk ei ole teabe (kommentaaride) tõhusam edastamine teistele teenuse kasutajatele nende taotluse alusel, vaid uudisteartiklite täiendamine arvamuste ja hinnangute kaudu. Seetõttu ei kohaldu kostjale InfoTS §-is 9 märgitud vastutuse piirang andmete vahemällu salvestamise korral, sõltumata sellest, kas kostja järgib sama paragrahvi punktides 1 kuni 5 märgitud tingimusi.