Ühinguõigus

kuna ettevõtte omanikud ei saa teise omaniku A. T. käitumise tõttu võtta ettevõtte lõpetamise otsust vastu, mis on omakorda praeguses olukorras kohustuslik. Alternatiivselt OÜ Sobytur likvideerimisele, on võimalik ka OÜ Sobytur jagunemine, kui kohus leiab, et see on põhjendatud. Osanikul J. R.l on soov jätkata OÜ Sobytur majandustegevust oma põhitegevuse alal, kuid üksnes ilma teise osaniku ja juhatuse liikmeta A. T.ita, seoses põhjendamatute tehingute, rahakulutuse ja Sobytur OÜ-le majandusliku kahju tekitamise kahtlusega A. T.i poolt.

juriidilise isiku lõpetamisel eristatakse vabatahtlikku ja sundlõpetamist. Vabatahtlik lõpetamine on sisult pädevate isikute vastavasisuline vabatahtlik otsus, so antud juhul osaühingu osanike otsus. Antud juhul on vabatahtlik lõpetamine välistatud kuna puudub vastav otsus, st ka omanike ühine tahe selleks. Sundlõpetamine, so riigi poolne sekkumine eraõiguslikke suhetesse eeldab, et on olemas avaliku huvi riive või oht sellele, mille tõttu on olemas valik huvi osaühing sundlõpetada (vt TsMS § 629 kommentaarid). Alused ühingu sundlõpetamiseks tulenevad eriseadustest, nt TsÜS § 40 lg 1 ja osaühingu puhul ÄS § 203. Sellisteks alusteks, millal riik saab ettevõtlusvabadusse sekkuda on (TsÜS § 40) juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; esineb muu seaduses sätestatud alus. ÄS § 203 nimetab alustena osaühingute puhul: osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud; juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud; muudel seaduses sätestatud juhtudel. Seega alus äriühingu sundlõpetamiseks peab tulenema rangelt seadusest. Väide, et puudub aktiivne majandustegevus ei ole osaühingu sundlõpetamise aluseks ning selle põhjuseks on tõesti omanike erimeelsused, konfliktid juhatuse liikmete vahel ning on tekkinud vaidlused. Vaidlused on aga võimalik lahendada kohtu teel, mis ei puuduta antud menetlust. Nimelt on võimalik esitada oma ja äriühingu õiguste kaitseks erinevaid nõudeid, sh juhtorgani liikmete määramiseks, väljaarvamiseks jne. Antud juhul seisnebki probleem selles, et A.T. soovis tegevuse jätkamist, mida avaldajad ei soovinud. A.T.i eest asuti varjama dokumentatsiooni ning eemaldati raamatupidamise korraldamisest. A.T. on vastavad teated esitanud korduvalt, sh Maksu- ja Tolliametile ning politseile. Erimeelsused ja sisevaidlused ei ole avalikuks huviks ning ei ole aluseks riigi sekkumisel äriühingu sundlõpetamise näol. Eeltoodu on lahendatav muude tsiviilmenetlustega. A.T. on seisukohal, et äriühingu tegevuse takistamine avaldajate poolt on käsitletav äriühingule ja ka A.T.ile kahju tekitamisena ning selline olukord on lahendatav kahjunõuetega hagimenetluses ja kahjustava isiku asendamise nõudega kohtumenetluses, mis aga jällegi toimuvad eraldi menetlustes. Avaldajate väide, et puudub põhivara on samuti kohatu kuna ka see ei ole aluseks äriühingu sundlõpetamiseks. OÜl Sobytur on vara piisavalt äritegevuse jätkamiseks. Äriühingu puhul on oluline, et tal on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel rohkem kui pool osakapitalist või rohkem kui käesoleva ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus (so 2500 eurot). OÜ-l Sobytur on netovara avaldajate arvestuse kohaselt (esitatud bilanss) 51304 eurot ja arvestades osakapitali suurus 2556 eurot, on netovara kümnetes kordades üle seadusega sätestatud alampiiri. Puudutatud isik ei nõustu avaldajate ühegi väitega, st millises süüdistatakse puudutatud isikut omavolilistes või kahjustavates toimingutes. Väited ei vasta tõele ning on kunstlikud. Käesolevas asjas ei oma ka tähtsust ning puudub vajadus kohtule tõendada ja põhjendada avaldajate väidete ebaõigsust. Puudutatud isik ei ole tänaseni saanud dokumentidele ja raamatupidamisele juurdepääsu kuna seda takistavad avaldajad. Tõesti talle on saadetud algdokumentide koopiaid osaliselt, kuid millegi allkirjastamine või kinnitamine eeldab puudutatud isiku, kui juhatuse liikme poolt, kogu dokumentatsiooniga tutvumist, raamatupidamisandmetega tutvumist jms. Nimelt aruannete kinnitamine eeldab ka vastutust kinnitatud andmete õigsuse eest, mida puudutatud isik ei saa andmetele juurdepääsu puudumise tõttu võtta. Aruandluses puuduvad osaühingu nõuded avaldajast juhatuse liikme vastu, st omastatud vahendite tagasimakseteks. Ilmselgelt ei ole ka sundlõpetamise aluseks, et osanik ei 3(9)

saa teise osaniku A. T. tõttu võtta ettevõtte lõpetamise otsust vastu, mis on kohustuslik. Esiteks puudub igasugune alus, et lõpetamine oleks hetkel kohustuslik ning teiseks ei ole alus sundlõpetamiseks olukord, kus osanik ei saa häälte puudumise tõttu vastu võtta tema soovitud otsust. Puudutatud isik ei kommenteeri ka avaldajate väidet, et on võimalik ka OÜ Sobytur jagunemine, kui kohus leiab, et see on põhjendatud. Kohus ei saa ka äriühingu jagunemise osas sekkuda. Avaldajate väitel osanikul J. R.l on soov jätkata OÜ Sobytur majandustegevust oma põhitegevuse alal, kuid üksnes ilma teise osaniku ja juhatuse liikmeta A. T.ita, seoses põhjendamatute tehingute, rahakulutuse ja Sobytur OÜ-le majandusliku kahju tekitamise kahtlusega A. T.i poolt. Siinjuures A. T. märgib, et tal on samuti soov jätkata osaühingu tegevust. Seega on pooltel pigem küsimus, kas on ühel osanikest (nt avaldajal) soov hoopis võõrandada A.T.ile talle kuuluv osa või vastupidi, kuid jällegi see ei puuduta kuidagi antud kohtumenetlust. Just avaldajate poolt on teostatud põhjendamatuid tehinguid, rahakulutust ja tekitatud ilmselge majanduslik kahju. Märgime, et osaühingu tegevuse jätkamist soovivad mõlemad osanikud ning vajadusel on võimalik kellelgi osanikest läbirääkimiste tulemusel oma osalus võõrandada. Ka nende väidete valguses jäävad avaldajate nõuded arusaamatuks. Avaldajad eksivad väites, et kui üks osanik ei soovi võtta vastu osaühingu lõpetamise vabatahtlikku otsust on alus osaühingu sundlõpetamiseks. Sellist alust seadusest ei tulene. Äriseadustiku § 203 lg 1 p 1, mille kohaselt osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Ainus kohustuslik otsus tuleneb tõesti ÄS § 176 (Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 1 1 ) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.) Otsus puudutab netovara vähenemist alla seadusega sätestatud alampiiri. Käesoleval juhul OÜ Sobytur netovara ületab alampiiri kümnetes kordades ning see alus ei kohaldu. Oluline on märkida, et vara vähenemisel alla alampiiri registriosakond määrab puuduse kõrvaldamiseks tähtaja ning puuduse kõrvaldamata jätmisel otsustakse vastava äriühingu sundlõpetamine. Seega juhul, kui esineks alus sundlõpetamiseks määratakse osaühingule ÄS § 203 lg 3 järgi tähtaeg vastava puuduse kõrvaldamiseks, peale selle saabumist otsustatakse osaühingu sundlõpetamine ÄS § 203 lg-te 1 ja 2 alusel ning määratakse likvideerija (ÄS § 206). Antud juhul, ei ole välja toodud ühtegi seaduslikku alust osaühingu sundlõpetamise otsustamiseks. Puudutatud isikud on seisukohal ja taotlevad, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata või rahuldamata. Puudutatud isik märgib, et avaldajate tegelik eesmärk on lõpetada äriühing viisil, mis takistaks juhatuse liikmest avaldaja vastu osaühingu poolt nõuete esitamise. Osaühingu põhikirja p 80 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed (sh ÄS § 206 lg 1). Juhul, kui kohus otsustab osaühingu sundlõpetada, millega puudutatud isikud ei nõustu, palume likvideerijaks määrata ainuisikuliselt juhatuse liige A. T. (isikukood: xxx). Puudub vajadus ja põhjendus määrata likvideerijaks kolmandat isikut, sh ilmselt ei ole isik ka erapooletu. A. T. andis oma nõusoleku tema likvideerijaks määramiseks. A.T. kinnitas, et tal on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija ja ta on teadlik likvideerija õigustest ja kohustustest. Likvideerija tasuks paluti määrata 500 eurot. Likvideerija tasu makstakse välja enne lõpparuande koostamist. Likvideerija tasu makstakse välja OÜ Sobytur vahenditest. Puudutatud isik II oli seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt avaldajate kanda. Puudutatud isik II leidis, et kuna avaldus on ilmselgelt 4(9)

alusetu ja põhjendamatu on põhjendatud jätta menetluskulud menetluse algatanud avaldajate kanda ning oleks ilmselt ebaõiglane jätta menetluskulud osaliste enda kanda või asjasse puutuva juriidilise isiku kanda. Esitatud avalduse eesmärk on ilmselt vastuolus hea usu põhimõttega ning on õiguslikult perspektiivitu. Kokkuvõtvalt palus puudutatud isik II jätta avaldus läbivaatamata või alternatiivina rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta solidaarselt avaldajate kanda. Määrata, et väljamõistetud menetluskuludelt, so 504 eurolt (sh käibemaks) tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik II kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja puudutatud isik II ei saa tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 6.Avaldajad jäid avalduses toodud seisukoha juurde. A. T.i väide, et ta soovib OÜ Sobytur tegevuse jätkamist on paljasõnaline ning ei ole tõsi. Avalduse lisas 4 toodud D. S. 19.05.2021 ettepanekud A. T.ile kinnitavad seda, et koostöö on võimatu. D. S. pakkus A. T.ile osa, so 1278 euro eest väljaostmist või äriühingu likvideerimist. A. T. soovis 20.05.2021 (lisa 1 ja lisa 5) vastuses äriühingu likvideerimist ning seda põhjendusel, et ainuke laadur vajab remonti (olemas on laaduri ostja), puuduvad rendilepingute sõlmimise võimalused ning nõuded juhatuse liikmete vastu. 05.06.2021 osanik J. R. selgitas A. T.ile telefoni teel, et sisevaidluste tõttu on koostöö võimatu ja pakkus välja äriühingu jagunemise, vastasel juhul on vajalik likvideerimine. Lisas 2 05.06.2021 vastuses kinnitas A. T. veelkordselt, et soovib äriühingu likvideerimist. Avaldajad ei ole takistanud äriühingu tegevust ja A. T. ei ole teinud ühtegi ettepanekud äriühingu edasise tegevuse osas. 24.05.2021 müüs A. T. äriühingu ainukese laaduri ära, hoides tehingut teise osaniku eest saladuses ning pärast seda ei saa äriühing teenuseid osutada ning oma põhitegevust ilma laadurita jätkata. Laaduri müük näitab seda, et A. T. ei soovinud äriühingu tegevuse jätkamist. Pärast laaduri müüki asutas 26.05.2021 A. T. kalapüügi eesmärgil uue äriühingu X OÜ (registrikood: XXX, lisa 3 B-kaart). A. T. väitis, et OÜ-l Sobytur on vara piisavalt äritegevuse jätkamiseks, aga ei ole selgitanud, miks alates juunist 2021 on äriühingu tegevus peatatud, äriühingu netovara alampiiri ületamine ei anna garantiid majandustegevuse jätkamisele, kui osanike vahel on erimeelsused ja konfliktid. A. T.i algatusel ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud ja ettepanekuid äritegevuse jätkamiseks ei ole ta teinud. Väide, et A. T.il puudub äriühingu 2021 raamatupidamise algdokumentidele juurdepääs (mh juurdepääsu takistavad avaldajad), on ebaõige, sest eelnev oli talle edastatud 11.08.2022, 12.08.2022, 15.08.2022, 16.08.2022, 17.08.2022, 18.08.2022, 19.08.2022 e-kirja teel (lisad 5-11). Lisad 1214 tõendavad, et A. T.i pöördumistele vastati ja talle pakuti dokumentidega tutvumist, millest A. T. loobus (lisa 15). Pärast laaduri müüki on äritegevus peatatud ja raamatupidamise ost oli mõttetu ja raamatupidamisega tegeles D. S. ning A. T. ei teinud selleks midagi. 2020 ja 2021 raamatupidamise dokumendid on S. S.le üle antud A. T.i juuresolekul 22.06.2021 X OÜ esindaja T. H.i poolt ning üle antud dokumentidel on A. T.i allkiri, seega on viimasele dokumente tutvustatud. Sisevaidluste ja erimeelsuste tõttu ei saa äriühing 2021 majandusaasta aruannet esitada ja juhatuse liikme D. S. poolt oli kõik aruande kinnitamiseks tehtud ja teine osanik J. R. nõustus 2021 aruande kinnitama. Väide, et A. T. ei saa kinnitada aruannet andmetele juurdepääsu puudumise tõttu, on paljasõnaline ning ebatõene. Lisades 12-14 on tõendatud, et A. T.il oli kokkulepitud ajal võimalik dokumentidega tutvuda, aga ta ei soovinud seda. A. T.i väide, et aruandluses puuduvad osaühingu nõuded avaldajast juhatuse liikme vastu, on vale. Nagu avalduses oli mainitud, OÜ Sobytur netovaraks on raha summas 32 213 eur, nõuded ostjate vastu summas 3 580 eur, nõuded A. T.i vastu summas 15 314 eur ning käibemaksu ettemaks summas 197 eur. Nõuded A. T.i vastu summas 15 314 eur koosnevad 15 000 eurost (1⁄2 saanud ostjatelt laaduri müügiraha), mille ta kandis oma isiklikule kontole nr EEXXX Swedbank AS-is selgitusega „summa osa ülekandmine“ (OÜ Sobytur sundlõpetamise avalduse lisa 7 „Coop maksekorraldus A. T.i nimele, 25.05.2021”) ning 314 eurost - nõue A. T.i vastu üle makstud töötasu eest. A. T.i avaldused Maksu- ja Tolliametile ning PPA-le on põhjendamatud ja tõendamata, mida avaldajad palusid asjas mitte arvestada. A. T.i väide, et avaldajad teostasid põhjendamatuid tehinguid (rahalisi kulutusi ja tekitati majanduslik kahju) 5(9)

ei ole samuti põhjendatud ega tõendatud. A. T. ise omavolitses ja tegi kahjustavaid tehinguid, mida kinnitavad tõendid. Avaldajad on teinud kõik vabatahtlikuks likvideerimiseks, kuid ei ole A. T.i tõttu võimalik (üldkoosolekut ei toimunud A. T.i mitteilmumise tõttu), mistõttu tuleb äriühing ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetada. Avalduse rahuldamata jätmisel tekib aga olukord, kus äriühing ei saa ettevõtlusega tegeleda. ÄS § 60 ja § 71 kohaselt toob majandusaasta aruande esitamata jätmine kaasa trahvi, aruande esitamine on A. T.i tegevusetuse tõttu võimatu. Kokkuvõtvalt on OÜ Sobytur sundlõpetamise aluseks 2021 majandusaasta aruande mitte kinnitamine/mitte esitamine, teise osaniku A. T.i äriühingu tegevuses mitteosalemine ja lõpetamise otsuse vastuvõtmine on vajalik, kuna sisemiste erimeelsuste tõttu äriühingu tegevus ei toimi ning A. T. ei anna nõusolekut OÜ Sobytur likvideerimiseks ning äriühingu tegevuse jätkamiseks A. T.il huvi puudub. Avaldajad soovisid asja läbivaatamist kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt palusid avaldajad OÜ Sobytur sundlõpetamist ning määrata likvideerijaks K. M. (isikukood: XXX, aadress: XXX, XXX), kes on erapooletu isik ning ei ole äriühinguga seotud. A. T. on ebausaldusväärne isik, keda ei saa likvideerijaks määrata, seda äriühingu kahjustava käitumise tõttu, A. T.il puudub äriühingu likvideerimise kogemus ja vastav haridus, ta on osanik ja võib tekkida põhjendatud risk, et likvideerimist võidakse teostada seadusega vastuolus olevalt. Menetluskulud palusid avaldajad TsMS § 172 lg 6 alusel jätta puudutatud isik II kanda, kuna A. T. ei nõustunud kohtuväliselt asja lahendamisega ning on oma käitumisega põhjustanud avalduse esitamise. Kohtumääruse põhjendused

või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui: 1) juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; 2) juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; 3) juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; 4) juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; 5) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; 6) esineb muu seaduses sätestatud alus. Juriidilise isiku lõpetamisel eristatakse vabatahtlikku ja sundlõpetamist. Eraõigusliku juriidilise isiku vabatahtliku lõpetamise ja likvideerimise otsustavad osaühingu osanikud üldkoosoleku otsusega (TsÜS § 39 p 1). Asjas ei ole vaidlust selles, et osanikud ei ole üldkoosoleku otsust osaühingu vabatahtlikuks lõpetamiseks ja likvideerimiseks vastu võtnud, kuna selleks puudub osanike ühine tahe. Erinevalt vabatahtlikust lõpetamisest peab juriidilise isiku sundlõpetamiseks esinema avalik huvi või oht, mille tõttu juriidiline isik sundlõpetatakse. Sundlõpetamise alused on reguleeritud TsÜS §-s 40 ja ÄS §-s 203.

aruande kinnitamise osanikud (sh ÄS § 168 lg 1 p 5). ÄS § 60 lg 1 sätestab, et kui osaühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtajal, mis peab olema vähemalt kuus kuud, lg 2 kui äriühing ei ole ÄS § 60 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 3 kohaselt kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut. ÄS § 60 lg 4 sätestab, et kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Kohus selgitab, et registripidaja poolt ÄS § 60 lg 2 alusel määratud kuue kuulise tähtaja möödumiseta ei saa maakohus esitatud avaldust äriühingu sundlõpetamiseks ja likvideerimismenetluse alustamiseks läbi vaadata. Tegemist on lisaks võlausaldaja huvidele ka äriühingu huvisid kaitsva sättega. Lahendades avalduse sundlõpetamise otsustamiseks ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud tähtaega eirates rikuks kohus põhjendamatult äriühingule antud seadusest tulenevat võimalust puuduseid kõrvaldada ning selliselt rikutaks äriühingu ja võimalike võlausaldajate õigusi. Rikkumist ei kõrvaldaks antud juhul ka kohtu poolt ÄS § 203 lg 3 kohaselt tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks, kuna antud sätet tuleb kohtul kohaldada lisaks ÄS § 60 sätestatud tähtaegadele juhul, kui on tegemist kõrvaldatava puudusega. ÄS § 60 lg 2 ja 4 ja TsMS § 595 lg 2 p 5 sätetest järeldub kohtu hinnangul, et äriühingu sundlõpetamise menetluse algatamise õigus on registripidajal, kes annab sundlõpetamise otsustamiseks asja üle maakohtule. Kohus selgitab kokkuvõtvalt, et seadus ei näe ette maakohtu poolt sundlõpetamise otsustamist ilma, et oleks läbitud menetlus registripidaja juures. Seega on kohus seisukohal, et tegemist on perspektiivitu avaldusega ja kohus jätab avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

koostamine, 3,5 h) ning menetluskuludelt 504 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Kohus leiab, et puudutatud isiku II menetluskulud 504 eurot on põhjendatud. Õigusteenuse tunnitasu ja õigustoimingutele näidatud ajakulu on mõistlik. Kohus mõistab avaldajatelt solidaarselt puudutatud isiku II kasuks välja puudutatud isiku II menetluskulud summas 504 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isiku II taotlusel, mõistab kohus avaldajatelt solidaarselt puudutatud isiku II kasuks välja ka viivise menetluskuludelt (504 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.