Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn)
Tsiviilasi
OÜ F hagi N B vastu põhivõla 260 000.00 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ F (registrikood: xxx, asukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: S Eensaar esindajad Kostja: N B (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: E Pihlakas (OÜ Contrast )
Kohtuistungi aeg ja koht Resolutsioon
toimumise 12.05.2008.a Tallinnas Hagi rahuldada ja välja mõista N B põhivõlg 260 000,00 (kakssada kuuskümmend tuhat krooni) krooni ja viivis 260 000,00 (kakssada kuuskümmend tuhat krooni) krooni OÜ F kasuks.
Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluse kulud kannab kostja N B. Menetluskulude jaotus Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude loovutamise lepinguga ASO nõude OÜ V vastu. Nõue põhines tasumata arvetel vastavalt müügireskontole ja loovutati hagejale põhisummas 474 414.40 krooni koos õigusega nõuda viiviseid ja kahju hüvitamist. Hageja esindaja (AS Julianuse Inkasso Agentuur) esitas 27.06.2007.a OÜ V võlateatise, milles nõudis võlgnevuse ja viiviste tasumist. OÜ V võlgnevust ei tasunud. 05.07.2007.a esitas hageja esindaja OÜ V pankrotihoiatuse. 06.07.2007.a sõlmisid hageja ja OÜ V maksegraafiku , milles OÜ V tunnistas oma võlgnevust hagejale summas 560 150.57 krooni. Pooled leppisid kokku, et loevad võla
nõuetekohaseks tasumiseks kompromissi korras 400 000.00 krooni tasumise, kui see toimub hiljemalt 24.07.2007.a. OÜ V ei tasunud vastavalt kompromissile 400 000.00 krooni, vaid ainult 140 000.00 krooni. Seega on OÜ V jätkuvalt hagejale tasumata 260 000.00 krooni ning nimetatud summalt viivis (43 päeva x 1% päevas) 111 800.00 krooni. 06.07.2007.a sõlmisid pooled käenduslepingu, mille kohaselt kostja võttis isikliku vastutuse OÜ V kohustuste täitmise eest solidaarse võlgnikuna 948 828.80 krooni ulatuses hageja ees juhul, kui OÜ V jätab maksegraafikus sätestatud kohustused täitmata. Kuna OÜ V ei täinud maksegraafikus kokkulepitud kohustusi hageja ees, esitas hageja 15.08.2007.a nõude täitmiseks kostjale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. 05.09.2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 260 000.00 krooni ja viivise võlgnevuse summas 111 800.00 krooni, kokku 371 800.00 krooni hageja kasuks ning viivise tasumata põhisummalt 1% päevas alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni, vastavalt poolte vahel sõlmitud võlatunnistusele ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole AS O nõuet OÜ F loovutanud, kuna sellele ei ole alla kirjutanud kaks juhatuse liiget; samuti ei ole poolte vahel sõlmitud käendusleping sõlmitud kostja tahte kohaselt ning lepingute ühe poolena on märgitud hageja esindaja mitte hageja ise. Kohtuistungil kostja nõustus põhivõlgnevusega, kuid palus vähendada viiviseid kuni 10 %-ni aastas. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ V oli tasumata arvete alusel võlgnevus AS O. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS § 170, juhul kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud tõendina 27.06.2007.a teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt AS O on loovutanud 27.06.20074.a nõude OÜ V vastu summas 474 414.40 krooni OÜ F. AS O nimel on sellele alla kirjutanud juhatuse liige AJ. Kostja on seisukohal, et nimetatud teatis ei ole kehtiv, kuna vastavalt äriregistris sätestatule, on AS O kahel juhatuse liikmel õigus äriühingut esindaja vaid üheskoos. Hageja on esitanud tõendina 27.06.2007.a volikirja, millest nähtub, et AS O juhatus volitab juhatuse liiget AJ sõlmima nõude loovutamise lepingut OÜ-ga F (võlgnik OÜ Võru Tänava Apteek) ja väljastama nõude loovutamise kohta teatise võlgnikule. Nimetatud volikirja on allkirjastanud mõlemad juhatuse liikmed AJ ja PJR. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis ja
tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 2, asub seiskohale, et AS O nõude loovutamine OÜ F on kehtiv. Kostja ei ole väitnud, et nõude loovutamine oleks VÕS § 164 lg 1 2. lause alusel keelatud. Hageja on tõenditena esitanud kohtule 27.06.2007.a võlateatise, mille on allkirjastanud AS Julianuse Inkasso Agentuur esindajana I Tammiku. I Tammiku on allkirjastanud ka 05.07.2007.a pankrotihoiatuse OÜ V ja 15.08.2007.a teate nõude pööramise kohta käendaja vastu. Kostja ei vaidlusta nimetatud dokumentide sisu ega kättesaamist, vaid seda, et ITammikul ei olnud pädevust allkirjastada nimetatud dokumente, kuna ta ei ole olnud hageja esindaja. Hageja on tõendina esitanud kohtule 01.04.2005.a volikirja, millest nähtub, et hageja volitab AS Julianuse Inkasso Agentuur esindama hagejat mh tsiviilasjades kõigis kohtuastmetes tähtajatult. Vaidlust ei ole selles, et ITammiku on AS Julianuse Inkasso Agentuur töötaja. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, asub seisukohale, et olenemata asjaolust, et ITammiku poolt allkirjastatud dokumentidest ei nähtu, et ta tegutses hageja nimel, saab lugeda esitatud dokumendid allkirjastatuks hageja esindaja poolt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ITammiku ja kostja on allkirjastanud 06.07.2007.a maksegraafiku , mille kohaselt esindab hagejat AS Julianuse Inkasso Agentuur, ja pooled on kokku leppinud, et kostja tasub vastavalt kompromissile 400 000.00 krooni hiljemalt 24.07.2007.a, maksegraafikust mittekinnipidamisel on hagejal õigus sisse nõuda kogu graafikus toodud summa ning nõuda viivist 1% päevas tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Samuti puudub vaidlus selles, et 06.07.2007.a allkirjastasid ITammiku ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt Julianuse Inkasso Agenutuur AS ja kostja vahel 06.07.2007.a sõlmitud maksegraafikust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest vastutab kostja oma isikliku varaga käendajana. Kostja on seisukohal, et nimetatud käendusleping ei ole kehtiv, kuna Julianuse Inkasso Agenutuur AS-ga puudus kostjal vajadus käenduslepingut sõlmida, kostja ei ole hagejaga antud lepingut sõlminud. Kohus leidis eelnevalt, et 01.04.2005.a volikirjaga on tõendatud, et hageja volitas AS Julianuse Inkasso Agentuur esindama hagejat mh tsiviilasjades kõigis kohtuastmetes tähtajatult ning, et ITammiku oli AS Julianuse Inkasso Agentuur töötaja. Samuti on 06.07.2007.a sõlmitud käenduslepingus viidatud samal päeval samade poolte vahel sõlmitud maksegraafikule , milles on kirjas otsene volitussäte selle kohta, et hagejat esindab AS Julianuse Inkasso Agentuur. Tuginedes eelnenule loeb kohus 06.07.2007.a sõlmitud käenduslepingu kehtivaks. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 06.07.2007.a sõlmitud maksegraafik kui kompromissileping ja käendusleping tuleb lugeda VÕS § 30 mõttes uueks iseseisvaks kohustuseks. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on 06.07.2007.a maksegraafikus kokkulepitud summast tasunud hagejale 140 000.00 krooni ning selles, et tasumata on kokkulepitud summast 260 000.00 krooni. Hageja on arvestanud tasumata summalt viivist kuni hagi kohtusse esitamiseni 111 800.00 krooni, (43 päeva x 1% päevas) ja palub kostjalt viivise väljamõistmist tasumata põhisummalt 1% päevas alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni, vastavalt poolte vahel sõlmitud võlatunnistusele, mis kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja seisuga moodustab 293 päeva eest (260 000 x 293 x 1%) 761 800, 00 krooni.
Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid, kuid kohus nõustub kostjaga selles, et seoses lähedaste isikute raske haiguse ja surmaga kostjale majanduslikult ja psüühiliselt raske aasta annab aluse viivitusintressi vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel. Samas arvestab kohus asjaoluga, et hagejaga 06.07.2007 kokkulepitud maksegraafikus vähendas hageja juba kostja kohustusi umbes 160 000 krooni võrra, mistõttu ei ole põhjendatud viivise vähendamine kostja taotletud määras 10%-ni aastas. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetakse viivist, mis ületab põhinõuet, millest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et viivist tuleb vähendada 260 000,00 kroonini. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhinõude osas põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning viivise väljamõistmises osaliselt. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 260 000,00 krooni ja viivise 260 000,00 krooni. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi põhivõla osas täielikult ja viivise osas põhivõla suuruses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.