Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Tsiviilasi nr 2-06-18510 jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostjaga abielus 1992.a. kuni 2001.a. Abielu jooksul omandasid nad 15.03.1996 korteri xxx. 04.12.2001 oli kinnistusregistrile esitatud kinnistamisavaldus. 21.02.2003.a. oli vallasvara suhtes aadressil xxx kinnistusraamatusse tehtud kanne omaniku kohta. Omanikuna oli märgitud ainult kostja, kuna kinnistusraamatusse kandmise ajal oli abielu juba lahutatud. Kui kanne kinnistusraamatusse oli tehtud nii hageja kui kostjale kuuluva vallasvara suhtes, oli järelikult kanne kinnisvararegistrisse tehtud ka hagejale kuuluva vara suhtes. Kui pooltel ei oleks olnud aadressil xxx asuvat vallasvara, siis poleks olnud võimalik teha ka kannet kinnisvararegistrisse. Samuti on võimatu teha kannet vaid vallasvara ühe osa suhtes, mis kuulus kostjale. Kui kinnistusraamatusse aga oli tehtud kanne kogu korteri suhtes, järelikult on mõlemal abikaasal õigus kandele, et ta on kinnisvara omanik, sõltumata sellest, kas abielu on registreeritud või mitte, kuna mõlemal poolel oli õigus vallasvarale. Siit järeldub, kui kanne oli tehtud abikaasade ühisvara arvel, milles on kostja osa, siis ka teine abikaasa omab õigus kandele tema kui omaniku suhtes, kuna kandega oli ka tema osa vallasvarast kantud kinnistusraamaatusse. Kui Perekonnaseaduse (PKS) § 14 järgi hagejale kuulus mingi osa korterist, siis 21.02.2003.a.hageja ei kaotanud õigust oma osale, kuna vastasel korral kohtuotsuse mõttes oleks hagejalt võetud tema õigus vallasvarale. Seega kui hagejale kuulus 20.0.2003.a. osa vallasvarast aadressil xxx, siis on tal õigus, et ka tema nimi kantaks kinnistusraamatusse omanikuna. Kui kostjale kuulus vaid osa vallasvarast, ei saa teha kinnistusraamatusse kannet, märkides teda vara omanikuks, kui vara, mis kuulus teisele isikule. Haginõue on suunatud kinnistusraamatu kande parandamisele Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 alusel. Hageja väitel on kinnistusraamatu kanne, mille järgi korteriomandi ainuomanik on kostja, ebaõige. Hageja arvates on korteriomanikeks pooled kaasomanikena, mistõttu kinnistusraamatu kanne tuleb parandada.

Kokkuleppele kostjaga hageja kohta kinnistusraamatusse kande tegemise kohta jõuda pole võimalik, lisaks taotleb kostja kohtult antud vara ühisvara nimekirjast kustutamist, järelikult hagejal on ainuke võimalus selle vaidluse lahendamiseks kohtulikus korras. Arvestades seda, et pooled omandasid korteriomandi abielu ajal, siis antud vara tuleb pidada ühisvaraks.

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-06-18510 Asja materjalide järgi on kostja kantud korteriomanikuna kinnistusraamatusse, kuna ta oli vallasasjast korteri omanik. Seega saab kohus tuvastada kinnistusraamatu kande ebaõigsuse, kui ta leiab, et vallasasjast korter oli poolte kaasomandis. Hageja palub kohtul muuta kanne kinnistusraamatus, registrinumbri xxxxxxx all teises osas märkida teise kinnistuomanikuna A K, isikukood xxxxxxxxxxx ja arvestades seda, et kostjaga kokkuleppele jõuda polnud võimalik kohtueelses menetluses, välja mõista kostjalt hageja poolt kantud kohtukulud.

KOSTJA VASTUS

Kostja ei nõustu esitatud hagiavaldusega täielikult ja vaidleb hagejale vastu. Korter aadressil xxx on hageja ja kostja lahusvara. Kostja vanemad augustis ja septembri kuus 1993.a. vahetasid neljatoalise korteri kahe kahetoalise korteri vastu aadressil xxx linnas ning xxx linnas. Hageja kuidagi ei kuulu xxx korteri omanike hulka. Kohtukulud tuleb hageja kanda jätta.

HAGEJA ARVAMUS

Kostja ei vaidlusta, et pooled registreerisid abielu 05.09.1992.a. Abielu on lahutatud 29.03.2000. aastal. Vastavalt kostja poolt esitatud 26.03.1996.a. registreerimistunnistusele nr xxxx nähtub, et abielu kestel on kostja nimele 15.03.1996.a. ostulepinguga omandatud aadressil xxx, mis on registreeritud notari juures nr xxxx all. Seega oli korter omandatud abielu kestel ja vastavalt hagis esitatud põhjendustele on korter abikaasade ühisvara. HAGEJA NÕUDE MUUTMINE (18.02.2008) Hageja jääb oma hagiavalduse ning arvamuse juurde aga muudab oma nõudeid ning palub tunnistada hageja omandiõigust korteriomandi aadressil xxx, suhtes, mis on registreeritud kinnistusregistris registrinumbri xxxxxxx all ning muuta kanne A K, isikukood xxxxxxxxxxx ja välja mõista kostjalt menetluskulud.

KOSTJA VASTUS HAGINÕUDE MUUTMISELE

Kostja haginõudeid ei tunnista. Vastuse kohaselt kostja hageja kaasomandit korterile xxx ei vaidlusta, kuna see oli soetatud abielu kestel, kuid peab vajalikuks teatada kohtule, et poolte ühisvara jagati enne abielu lahutust, s.o. 1998.aastal, mille tulemusena hageja sai enda ainuomandisse sõiduauto ja autogaraaži (kogumaksumus 35000 krooni) ja korter ja kostjale, mis oli ostetud 15.03.1996.a. 11400 krooni eesti. Faktiliselt poolte abielusuhted lõppesid 1998.aasta suvel ning hageja enam ei osalenud ei korteri parenduste tegemisel ega korteriomandi seadmisel, mille tulemusena korteri hind on tunduvalt muutunud. Vastuse kohaselt kõik kulud kandis kostja üksi. Kuna PKS § 14 lg 1 järgi on korter abikaasade ühisvara, leiab kostja, et puudub alus kaasomandi tunnustamiseks eraldi kohtulahendi näol Kostja leiab, et antud juhul puudub ka seaduslik alus kinnistusraamatusse tehtud kande muutmiseks, kuna korter, kui vallasasi oli soetatud ja registreeritud kostja nimele abikaasade ühise soovi alusel (hageja poolt esitatud 07.03.1996.a. kokkuleppe koopia), seega puudub seaduslik alus kande muutmiseks.

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-06-18510

Samuti leiab kostja, et puudub seaduslik alus ka hageja kaasomanikuks kandmiseks, kuna antud menetluses ei ole esitatud abikaasade ühisvara jagamise nõuet. HAGEJA NÕUDE MUUTMINE (24.03.2008) Vastuseks kostja vastusele teatab hageja, et kuna kostja hagi ei tunnista ning ei soovi vabatahtlikult muuta kinnistusraamatust kannet, siis hageja jääb oma hagiavalduse ning arvamuse juurde. Kuna kostja ei anna oma nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks, siis kostja nõusolekut saab asendada kohtuotsusega. Hageja muudab oma nõudeid ja palub tunnistada hageja omandiõigust korteriomandi aadressil xxx, suhtes, mis on registreeritud kinnistusregistris registrinumbri xxxxxxx all; lugeda kostja omanikukanne Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistris kinnistu aadressil xxx registri nr registrinumbri xxxxxxx all muutmisega nõustunuks; ja muuta kanne kinnistusregistris, registrinumbri xxxxxxx all, ning teises osas märkida teise kinnistu omanikuna A K, isikukood xxxxxxxxxxx.

KOSTJA VASTUS HAGINÕUDE MUUTMISELE

Vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista ja jääb varem esitatud seisukohtade juurde, paludes jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt menetluskulud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja oma hagiavalduse juurde, paludes see rahuldada. Kostja istungile ei ilmunud ja tema taotluse istung edasi lükata ei olnud nõutavalt põhjendatud, ei olnud lisatud arstitõendit, millest saaks järeldada arsti arvamust, et just istungile mitteilmumine põhjustab kostja tervisele probleeme.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

PKS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasadele omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 17 lg 5 kohaselt kui käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi.

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-06-18510 TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 14 kohaselt kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantaks 1. punkti kohaselt omanik ja 2. punkti kohaselt kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja abiellusid 05.09.1992 ja lahutasid 29.03.2000.a. 15. märtsil 1996.aastal t.l. 6-10 kohaselt sõlmiti korteri notariaalne ostumüügileping, mille järgi kostja N K ostis xxx asuva korteri vallasasjana asutuselt xxx. Pooled ei vaidle, et kostja oli ka hooneregistrisse kantud nimetatud korteri omanikuna. Nimetatud korteri osas kostja, hageja ja D K leppisid kokku, et erastatav korter ostetakse kostja nimele (t.l.10). Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud kokkuleppe korteri erastamise kätkes endas kostjale lahusvara tekitamist nimetatud korteri ostmise läbi. Nimetatud kokkulepe oli vajalik seetõttu, et kõik isikud elasid selles korteris eluruumide erastamise seaduse kohaselt. Kostja väitel tema vanemad augustis ja septembri kuus 1993.a. vahetasid neljatoalise korteri kahe kahetoalise korteri vastu: aadressil xxx linnas ning xxx linnas. Nimetatud aadressidele olid tehtud nimetatud isikutele ka vastavad sissekirjutused (t.l. 59). Seetõttu kostja leiab, et hageja kuidagi ei kuulu xxx korteri omanike hulka. Kostja vastuväited, et antud korter oli soetatud abielu kestel kostja lahusvara hulka ei ole tõendatud, ning ei lükka ümber hageja väidet, et antud korter soetati abielu ajal ostu-müügilepingu alusel. Ka hilisemates vastustes hagile kostja ei vaidle, et korter on soetatud abielusuhete ajal ja nõustub, et korter kuulub ühisvara hulka (t.l. 97). Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et pooled oleksid juba abielusuhete ajal omavahel vara jaganud, vastavaid tõendeid ja notariaalset kokkulepet kohtule korteri jagamise kohta esitatud ei ole. Seega kohus leiab, et on tuvastatud, et eluruum aadressil xxx oli vallasasjana soetatud N K poolt hageja ja kostja abielu kestel ja oli poolte ühisvara. Kostja on nimetatud korteri omanikuna sisse kantud kinnistusraamatusse 21.03.2003.a. 04.12.2001.a. kinnistamisavalduse alusel (t.l. 11). Riigikohus on 21. märtsi 2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05 leidnud, et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomanikuna EES § 21-1 ja § 21-4 lg 5 järgi isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitab oma 20. detsembri otsuses Kõrts VS Pure (3-2-1-142-05), et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Kui kinnistusraamatusse kantase esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Seega võib ka kinnisasja xxx (korteriomand reg nr xxxxxxx) lugeda poolte ühisvaraks, sest A K oli vallasasjast korteri ühisomanik korteri kinnistamise ajal. Kohus leiab, et on tõendatud A K omandiõigus korterile, milline on ühises omandis N K ning hagejal A K on õigus nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse ühisomanikuna koos N K. Kuna kinnistusraamatusse on korteriomanikuna kantud vaid N K, siis on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Riigikohus oma 3-2-1-15-05 otsuses on märgitud, et ainuüksi hageja omandiõiguse tunnustamine korteriomandile ei tähenda veel automaatselt hageja kandmist

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-06-18510 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Tulenevalt AÕS §-st 65 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-st 34-1 saab hageja nõuda kostjalt tema omandiõigust tunnustava lahendi alusel nõusoleku andmist kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna ebaõigesti kantud kostja kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks omanikuna. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi võib asendada kostja nõusolekut selle andmiseks kohustav kohtuotsus. Kostja võib omakorda nõuda hagejalt korterile tehtud ja korteri kinnistamisega seoses kantud kulutuste hüvitamist AÕS § 88 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 järgi. Kohus on seisukohal, et kinnistusraamatu kande muutmise õigus on hageja poolt tõendatud, sest vaidlusalune korteriomand on soetatud pooltel abielu ajal ja hagejal on õigus nõuda seetõttu kostjalt nõusoleku andmist kohtuotsusega - tahteavalduse tegemist hageja kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks. Seega tuleb lugeda kostja N K nõustunuks omanikukande Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistris kinnistu aadressil xxx registri nr registrinumbri xxxxxxx all muutmiseks ja muuta kanne kinnistusregistris, registrinumbri xxxxxxx all, ning teises jaos märkida kinnistu teise omanikuna, s.o. ühisomanikuna, A K, isikukood xxxxxxxxxxx. Kostja väited, et hageja ei osalenud peale 1998.a. suve ei korteriparandustes ega korteriomandi seadmisel ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest kohus ei lahenda ühisvara jagamise nõuet ja samuti ei ole kostja esitanud hageja vastu nõudeid seoses korterile tehtud kulutuste ja korteri kinnistamisega seoses tehtud kulutuste hüvitamiseks.

HAGI TAGAMISE KÜSIMUS

TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus 29.02.2008.a määrusega rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna on Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx N K nimel registrisse kantud korteriomandile aadressil xxx käsutamise keelumärge A K kasuks. Kuna kohus hagi rahuldas ja hageja ei ole taotlenud hagitagamise abinõu tühistamist, siis hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamise abinõu tuleb tühistada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud alustel ja juhindudes TsMS § 434-436, 438, 441-442, 452453, 456.

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-06-18510

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 26.03.2009.a ringkonnakohus otsustas :

Tartu

Ringkonnakohtu

kohtuotsusega,

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

kusjuures

Tühistada Viru Maakohtu 25. juuni 2008 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.