Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja hageja nõue Hageja sõlmis 29.09.2006 kostjaga eluruumi üürilepingu, mille alusel andis kostja kasutusse Tartus X 56-6 asuva korteri. Kostja ei tasunud üüri nõuetekohaselt, mistõttu hageja ütles üürilepingu üles. Kostja vabastas elamispinna ning sõlmis hagejaga üürivõla ja viivise maksmise kohustuse. Kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja palub välja mõista üürivõlg 9 798 krooni ja viivis 0,2 % viivitatud summalt päevas, mis hagi esitamise ajaks on 3 937.10 krooni. Kostja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt oli üürileping ebakorrektne, hageja pidi hüvitama kostjale remondikulud ning võla katteks jäi üürikorterisse hageja mööbel ja muu inventar. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohut ei ole teavitanud. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist, millega rahuldatakse hagi. Kostja on allakirjastanud võla tasumise kokkuleppe. Muid kokkuleppeid poolte vahel ei olnud. Võlg on tasumata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjat on hoiatatud kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kohtukutsel. Hageja nõue on tõendatud üürilepinguga 29. septembrist 2006, kus on kokku lepitud üür 2500 krooni kuus ja viivis üüri tasumata jätmisel 0,2 % tasumata summalt päevas. 03.09.2007 on A.V. allkirjastanud maksekohustuse, mille kohaselt ta kohustus maksma üürivõla ning selleks kuupäevaks hageja poolt arvutatud viivise. Hageja esindaja väitel on maksekohustus täitmata. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et maksekohustus on täidetud. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi, mõistes kostjalt välja põhivõla ja viivise summas 13735.10 krooni Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.