Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aegKohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, ja koht Tallinn) 17. juunil 2008.a Tsiviilasja number 2-07-5060 Tsiviilasi AS J hagi AS AT vastu 698 615.44 krooni põhivõla ja viiviste nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS J (registrikood: xxx, asukoht: xxx) Hageja lepinguline esindajad: Tiia Nurm (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, asukoht: Veetorni tn 4, 10119 Tallinn; epost: [email protected]) Kostja: AS AT(registrikood: xxx, asukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Marko Jaani
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Menetluskulude jaotus
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 07.05.2008.a Tallinnas
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.08.2005.a vedelkütuse müügilepingu , mille alusel hageja müüs kostjale vedelkütuseid nomenklatuuris ja hinnaga, mis fikseeriti lepingu lisas ja vastavalt kostja tellimusele. Müügilepingu p 5.2. kohaselt kohustus kostja tasuma kauba eest hagejale peale kauba vastuvõtmist lepingu lisas 1 fikseeritud maksetähtaja jooksul. Müügilepingu lisa 1 p 2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 21 kalendripäeva jooksul. Müügilepingu p 5.5 alusel kohustus kostja tasuma viivist 0,15% tasumata kauba maksumusest kuni võlgnevuse täieliku kustutamiseni ning heastama kogu ulatuses kahju, mida ei kata viivis. Müügilepingu p 5.8. kohaselt leppisid pooled kokku, et võlgnevuse tasumisel arvestatakse esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevus. 19.08.2005.a sõlmisid pooled kliendikaardi lepingu nr 0561, mille alusel ostis kostja kütuseid hageja diislipunktidest ja partnertanklatest. Kliendikaardi lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma ostetud kauba eest tasumiseks esitatud arve 21 päeva jooksul. 31.08.2005.a suurendati kostja taotlusel kaardi limiiti 200 000.00 kroonini. Kliendikaardi lepingu p 7 kohaselt oli hagejal maksetähtaja möödumisel õigus rakendada viivist 0,5% iga kostja poolt tasumisega viivitatud päeva eest. Pooled leppisid kokku, et makse laekumisel kaetakse esmalt viivisvõlgnevus ja seejärel tasumata arve või arvete võlgnevus. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, viivitades tasumiseks esitatud arvete maksmisega. Hageja on pöördunud kostja poole 26.10.2006.a ja 11.01.2007.a sooviga lahendada vaidlus kohtuvälise kokkuleppega. Kostja ei ole pakkumistele vastanud. 10.11.2006.a väljastas hageja kostjale viivisenõude müügilepingust tulenevalt summas 525 672.45 krooni ja kliendikaardi lepingust tulenevalt summas 65 607.75 krooni. Hageja selgitas, et AS-le Hansa Liising Eesti Eesti loovutatud nõue on 26.09.2006.a hagejale tagasi loovutatud koos kõigi kõrvalnõuetega. 08.02.2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses, 03.12.2007.a ja 12.11.2007.a hagiavalduse täpsustuses ning 07.05.2008.a toimunud kohtuistungil täpsustatust palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 608 473.44 krooni ja viivisevõlgnevuse kliendikaardi lepingust tulenevalt põhivõlalt summas 90 142.00 krooni, kokku 698 615.44 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi müügilepingust tuleneva põhivõla summalt 518 331.08 krooni 0,15% päevas alates 08.02.2007.a kuni põhinõude täitmiseni 99% ulatuses hageja kasuks arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse, ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt oli hageja loovutanud nõude vastavalt müügilepingu p-le 5.4. AS-le Hansa Liising Eesti, kellele tasus kostja põhivõlgnevuse ning AS Hansa Liising Eesti viiviseid kostjalt ei nõudnud. Seetõttu ei ole hagejal õigust kostjalt võlgnevuse tasumist müügilepingu alusel nõuda. Kostja on seisukohal, et hageja lubas kostjal arveid tasuda 30 päeva (mitte 21 päeva) jooksul alates arve esitamisest. Kostja on tasunud alates 27.02.2006.a kuni 16.10.2006.a arvete eest, et põhivõlgnevust ei eksisteeriks. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga selles, et viivis rakendus automaatselt. Kostja on seisukohal, et maksetähtaja möödumisel oli hagejal õigus rakendada viivist ning hageja ei ole seda kunagi kostjalt nõudnud enne, kui kostja on täitnud oma lepingulised kohustused, samuti ei ole hageja kunagi lugenud esimesena tasutuks viivised ja siis põhinõude. Tulenevalt eelnenust on kostja seisukohal, et tal puudub põhivõlgnevus hageja ees. Kostja ei nõustu viivisenõudega, kuna hageja on kaotanud nõude õiguse hea usu põhimõtet rikkudes TsÜS § 138 mõttes, seda eelkõige põhjusel, et hageja on kõigil kostjale esitatud arvetel märkinud viivise summaks null krooni. Lisaks eelnenule on kostja seisukohal, et
tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p-st 5 on nii suure viivise arvestamine hageja poolt kostjat kahjustav tüüptingimus, mistõttu tuleb viivise arvestamisel lähtuda seaduses sätestatud määrast. Kostja palub juhul, kui kohus peaks hagi osaliselt või täielikult rahuldama, vähendada viiviseid. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nende vahel on sõlmitud 16.08.2005.a vedelkütuse müügileping ja 19.08.2005.a kliendikaardi leping nr 0561. Vedelkütuse müügilepingu p 5.2. kohaselt kohustus kostja tasuma kauba eest hagejale peale kauba vastuvõtmist lepingu lisas 1 fikseeritud maksetähtaja jooksul pangaülekandega hageja poolt esitatud arvel näidatud arveldusarvele või sularahas hageja kirjaliku volikirjaga volitatud isikule. Sularaha käitlemisel juhinduvad lepingu pooled Eesti Vabariigi seadusandlusest. Müügilepingu lisa 1 p 2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 21 kalendripäeva jooksul. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nimetatud leping on sõlmitud ja kostja on vastavalt arvetele nr 186, 11.01.2006.a, nr 261, 13.01.2006.a, nr 412, 19.01.2006.a, nr 513, 23.01.2006.a, nr 615, 25.01.2006.a, nr 669, 27.01.2006.a, nr 713, 31.01.2006.a, nr 847, 03.02.2006.a, nr 913, 06.02.2006.a, nr 996, 08.02.2006.a, nr 1087, 13.02.2006.a, nr 1182, 16.02.2006.a, nr 1421, 28.02.2006.a, nr 1507, 01.03.2006.a, nr 1606, 03.03.2006.a, nr 1674, 07.03.2006.a, nr 1814, 10.03.2006.a, nr 1920, 13.03.2006.a, nr 1974, 16.03.2006.a, nr 2005, 17.03.2006.a, nr 2087, 20.03.2006.a, nr 2144, 22.03.2006.a, nr 2529, 06.04.2006.a, nr 2528, 10.04.2006.a, nr 2885, 20.04.2006.a, nr 3215, 04.05.2006.a, nr 3392, 09.05.2006.a, nr 3445, 11.05.2006.a, nr 3501, 16.05.2006.a, nr 3684, 19.05.2006.a, nr 3912, 30.05.2006.a kaupa saanud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja loovutas vedelkütuse müügilepingust tulenevad nõuded AS-le Hansa Liising Eesti ja 26.09.2006.a loovutas AS Hansa Liising Eesti nõuded tagasi hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tasunud müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse AS-le Hansa Liising Eesti või mitte. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Hageja on tõenditena esitanud kohtule AS Hansa Liising Eesti Eesti tagasiloovutamise teatised nr R04/061CF, 04.04.2006.a, nr R04/064CF, 10.04.2006.a, nr R04/066CF, 10.04.2006.a, nr R04/073CF, 18.04.2006.a, nr R04/084CF, 02.05.2006.a, nr R05/088CF, 08.05.2006.a, nr R05/095CF, 12.05.2006.a, nr R05/097CF, 16.05.2006.a, nr R05/101CF, 26.05.2006.a, nr R06/117CF, 06.06.2006.a, nr R06/112CF, 09.06.2006.a, nr R06/120CF, 21.06.2006.a, nr R07/129CF, 06.07.2006.a, nr R07/131CF, 10.07.2006.a, nr R07/145CF, 19.07.2006.a, nr
R08/163CF, 01.08.2006.a, millest nähtub, et nimetatud kuupäevadel on AS Hansa Liising Eesti hagejale tagastanud kõik eelpool nimetatud arvetest tekkinud finantseerimata nõuded. Kostja on tõendina esitanud kohtule 01.06.2007.a AS Hansa Liising Eesti kinnituskirja, millest nähtub, et nõude tagasiloovutamise hetkeks oli kostja täitnud müügilepingust tuleneva põhikohustuse AS Hansa Liising Eesti ees. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et 26.09.2006.a, s.o ajaks, mil AS Hansa Liising Eesti loovutas hagejale nõuded tagasi oli kostja AS Hansa Liising Eesti ees täitnud kohustuse ja tasunud müügilepingust tuleneva põhikohustuse, v.a osas, mille AS Hansa Liising Eesti oli tagasiloovutamise teatistega perioodil 04.04.2006.a kuni 01.08.2006.a loovutanud nõude tagasi hagejale. Seega on hagejal õigus kostjalt tagasiloovutatud nõuete tasumist nõuda ja nende tasumata osalt arvestada viivist. Kliendikardi lepingu nr 0561 kohaselt kohustus kostja tasuma ostetud kauba eest tasumiseks esitatud arve 21 päeva jooksul. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nimetatud lepingud on sõlmitud ja kostja on vastavalt arvetele nr 22409-06, 15.01.2006.a, nr 22963-06, 31.01.2006.a, nr 23751-06, 17.02.2006.a, nr 24300-06, 28.02.2006.a, nr 25087-06, 15.03.2006.a, nr 25650-06, 04.04.2006.a, nr 26947-06, 30.04.2006.a, nr 27694-06, 15.05.2006.a, nr 28294-06, 31.05.2006.a, nr 29100-06, 15.06.2006.a, nr 29674-06, 05.07.2006.a, nr 31066-06, 03.08.2006.a, nr 31840-06, 15.08.2006.a, nr 32375-06, 31.08.2006.a kaupa saanud. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja poolt tasutud summad tuleb lugeda põhinõude eest tasumiseks või mitte. Kohus ei nõustu siinkohal kostja seisukohaga selles, et kostja on tasunud 27.02.-16.10.2006.a vastavalt arvetele põhinõude, kuna kostja ei ole tõendanud nimetatud arvete tasumist. Seetõttu on võimalik antud nõuetelt ka viivist arvestada. VÕS § 88 lg 8 kohaselt juhul, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kultuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Müügilepingu p 5.5 alusel kohutus kostja juhul, kui ta ei pea kinni lepingulisest tähtajast, maksma viivitusintressi 0,15% päevas tasumata kauba maksumusest kuni võlgnevuse täieliku kustutamiseni ning nõuda kahju heastamist ulatuses, mida ei kata viivis. Müügilepingu p 5.8. kohaselt kohustus kostja tagama kostja kohustuse täitmise kostja vara või vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes hagejale võlgnevuse viivised ja muud sissenõudmisega seotud kulutused. Võlgnevuse tasumisel arvestatakse esimese järjekorras kostja poolt tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevus. Kliendikaardi lepingu üldtingimuste p 7 kohaselt oli hagejal maksetähtaja möödumisel õigus rakendada viivist 0,5% iga kostja poolt tasumisega viivitatud päeva eest. Makse laekumisel kaetakse esmalt viivisvõlgnevus ja seejärel tasumata arve või arvete võlgnevus. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et kostjal ei olnud õigus hagejaga kokku leppimata lugeda maksetega tasutuks esimese järjekorras põhivõlgnevust. Kuna pooled on kokku leppinud kohustuste täitmise järjekorra, siis on kostjal tasumata põhinõue lepingute alusel väljastatud arvete osas vastavalt hageja esitatud arvestuskäigule ja nimetatud nõuete tasumisega viivitamise tõttu ka viivitusintress vastavalt lepingutele. Kostja ei ole vastu vaielnud arvetel olevatele põhinõude summade suuruse arvestuskäigule, mille kohaselt on müügilepingu alusel põhivõla suuruseks 518 331.08 krooni ja kliendikaardi lepingu alusel 90 142.36 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, millisest päevast on hagejal õigus hakata arvestama viivitusintressi. Lepingutes on pooled kokku leppinud, et arved tuleb tasuda 21 päeva jooksul, samas on müügilepingu alusel esitatud arvetel hageja andnud kostjale makse tasumiseks 30 päeva. Kohus
leiab, et müügilepingu alusel esitatud arvete puhul tuleb lähtuda 30 päeva pikkusest maksmise tähtajast, kuna hageja ise on sellistel tingimustel arvete esitamisega kostjale pikema arvete tasumise tähtaja andnud ning kohus leiab, et ebamõistlik oleks viivitusintressi arvestamisel lähtuda ainult müügilepingus sätestatust, jättes kõrvale arvetel märgitud tingimused kui kostjale soodsamad. Seega on kohus seisukohal, et müügilepingu alusel esitatud arvetest tulenevaid viiviseid saab arvestada alates 31. päevast arve esitamisest ja kliendilepingu alusel esitatud arvetest tulenevaid viiviseid saab arvestada alates 22. päevast arve esitamisest. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et viivitusintressimäär müügilepingu alusel 0,15% päevas ja kliendikaardi lepingu alusel 0,5% päevas oleks ebamõistlikult suur. Asjaolu, et VÕS §-s 113 sätestatud seadusjärgse viivitusintressi määr on väiksem, ei tähenda seda, et suuremas määras kokkulepituna oleks viitusintress ebamõistlikult suur, kostjat ebamõistlikult koormav (VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes) või vastuolus heade kommetega. Intressimäärade näol on tegemist tavapäraselt kokkulepitavate määradega. Kostja ei ole hageja lõplikule viiviste arvestuskäigule vastu vaielnud. Hageja ei nõua kostjalt viivist kliendikaardi lepingu järgi põhivõlgnevust ületavas osas ning nõuab viivist müügilepingu järgi 0,15% päevas põhinõudelt alates 08.02.2007.a kuni 99% täitumiseni põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna hageja müügilepingu alusel esitatud arvetel ei ole viivitusintressi märkinud ja kliendikaardi lepingu alusel väljastatud arvetel on märkinud viitusintressi suuruseks null krooni, tekkis kostjal arusaam, et hageja viivist temalt ei nõua, mistõttu hageja käitumine viivise nõudes on vastuolus hea usu põhimõttega. Seda eelkõige põhjusel, et lepingutes on pooled viivitusintressis kokku leppinud ning hageja on 25.10.2006.a ja 26.10.2006.a pakkumisega kostjale pakkunud kokkulepet viiviste arvestuse osas ning 10.11.2006.a ja 11.01.2007.a esitanud kostjale viivisenõude. Samas nõustub kohus kostjaga selles, et eelnenu annab aluse viivitusintressi vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 kohaselt. Kuna hageja on juba ise viivitusintressi vähendanud müügilepingu alusel kuni 99% põhinõudest ja kliendikaardi lepingu alusel kuni põhivõlgnevuseni, siis asub kohus seisukohale, et seda saab lugeda mõistlikus määras viivitusintressi alandamiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt välja 698 615.44 krooni kostja kasuks ja viivist põhivõla summalt 518 331.08 krooni 0,15% päevas alates 08.02.2007.a kuni põhinõude täitmiseni kostja kasuks arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kannab kostja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.