Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2008, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Macro Grupp hagi AS Maardu Terminal vastu 420 445 krooni suuruse põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.12.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Maardu Terminal apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. mai 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Macro Grupp (registrikood 11107161, asukoht Mõisavahe 46-65, 50708 Tartu), esindaja advokaat Rene Varul, kostja AS Maardu Terminal (registrikood 10725537, asukoht Lao 29, Maardu linn, 74114 Harjumaa), esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm, kolmas isik hageja poolel OÜ Bitek Ehitus (pankrotis, registrikood 10632115, asukoht J.Käisi 4, Põlva), esindaja pankrotihaldur Heikki Ots
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2007 otsus hagi rahuldamise osas ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
1.AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus sõlmisid 16.06.2004 tööettevõtu lepingu nr 411/2004, millega kostja tellis OÜ-lt Bitek Ehitus Maardu linnas Lao 29 asuva olmehoone ehitustööd. Tööettevõtu lepingu lisa kohaselt määrati ehitise tellijale üleandmise tähtajaks 20.12.2004. Kuni 01.12.2004 oli Bitek Ehitus OÜ väljastanud tellijale viis arvet kogusummas 982 400 krooni. Kõik arved AS Maardu Terminal poolt tasuti.
2.02.12.2004 väljastas Bitek Ehitus OÜ AS-le Maardu Terminal aktsepteerimiseks tööde teostamise akti 7, mille kohaselt oli töid teostatud ja seadmeid paigaldatud kokku 1 365 586 krooni väärtuses, tehtud töid oli kajastatud 196 103 krooni väärtuses. Kostja nimetatud akti ei allkirjastanud. Akti alusel väljastas OÜ Bitek Ehitus kostjale 14.12.2004 arve nr 06/12.
3.07.02.2005 koostatud tööde teostamise akti 9 kohaselt oli selleks kuupäevaks veel töid teostatud ja seadmeid paigaldatud kokku 1 619 428 krooni eest, tehtud töid oli kajastatud 224 342 krooni väärtuses. Ka seda akti kostja ei allkirjastanud.
4.22.02.2005 teatas Bitek Ehitus OÜ kostjale nõude loovutamisest OÜ-le Õigusbüroo Aspekt, kes 05.04.2005 omakorda loovutas nõude OÜ-le Macro Grupp.
5.11.03.2005 teatas Bitek Ehitus OÜ AS-le Maardu Terminal kirjalikult töövõtulepingust nr 411 taganemisest. Kostja olmehoone ehitustööd jäid lõpetamata ja 02.06.2005 kuulutas Põlva Maakohus välja OÜ Bitek Ehitus pankroti.
6.Hageja leiab, et kostja jättis alusetult Bitek Ehitus OÜ poolt teostatud ja tööde teostamise aktides 7 ja 9 kajastatud tööd vastu võtmata. Bitek Ehitus OÜ täitis oma kohustuse – tegi lepingus kokkulepitud tööd ja andis need kostjale üle. Seega tekkis kostjal kohustus tasuda Bitek Ehitus OÜ-le tehtud tööde eest. Kostja ei ole nimetatud kohustust aga täitnud. Seega on kostja rikkunud töövõtulepingust tulenevaid tellija põhikohustusi.
7.Töövõtulepingu p 12.1 kohaselt kohustus kostja tasuma töövõtjale arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivist 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga hilinenud kalendripäeva kohta (arvestamata käibemaksu). Arvestades arve nr 06/12 alusel tasumisele kuuluvaks summaks (ilma käibemaksuta) 166 189 krooni, lugedes viivituse alguseks 27.12.2004 ja viivisemääraks 0,15% päevas, on nõude esitamise hetkeks tekkinud viivis 212 639 krooni. Hageja vähendas nimetatud viivist võrdseks arve nr 06/12 summaga, lugedes viiviste suuruseks samuti 196 103 krooni.
8.Akti nr 9 alusel nõudis hageja 224 342 krooni tasumist. Ehkki nimetatud akti alusel ei väljastatud kostjale arvet (sest kostja keeldus akti nr 9 allkirjastamast), kohaldub ka siin töövõtulepingu p 12.1 sätestatud viivise regulatsioon. Akti nr 9 alusel tasumisele kuuluvate summadega viivitamise alguseks on hagiavalduse esitamise moment 27.05.2005. Arvestades akti nr 9 alusel tasumisele kuuluvaks summaks (ilma käibemaksuta) 190 121 krooni, lugedes viivituse alguseks 27.05.2005 ja viivisemääraks 0,15% päevas, on käesolevaks hetkeks tekkinud viivis 201 052 krooni.
9.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks rahaliste kohustuste täitmisena välja 420 445 krooni; mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintress 397 155 krooni 04.05.2007 seisuga ja 05.05.2007 alates 0,15% päevas akti nr 9 alusel tasumata võlgnevuselt kuni nimetatud võlgnevuse täitmiseni.
10.Kostja vaidles hagile vastu. Aktides 7 ja 9 fikseeritud tööd, mille eest hageja nõuab kostjalt 420 445 krooni tasumist, ei vasta lepingutingimustele. Aktides 7 ja 9 kajastatud tööd ei ole kogu töövõtulepingu kontekstist eraldatavad, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole ainult aktides 7 ja 9 kajastatud tööde kvaliteet ning maht võrrelduna nimetatud aktides kajastatud töödega, vaid kogu lepingu järgi tehtud tööde maht ja kvaliteet võrrelduna töövõtulepingu kogu mahuga.
2(7)
11.11.07.2005 kohtule esitatud kirjalikus vastuses teatas kostja, et soovib kasutada VÕS § 112 lg-s 1 toodud õiguskaitsevahendit ja alandada oma poolt tasumisele kuuluvat hinda 420 445 krooni võrra.
12.20.09.2007 esitas kostja tasaarveldusavalduse juhuks, kui kohus hageja nõude rahuldab. Kostja tasaarvestas 16.06.2004 sõlmitud töövõtulepingust nr 411/2004 tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkinud varalise kahju hüvitamise nõude 498 002 krooni, mis väljendub kulutustes, mis tuleb teha viimaks töövõtulepingus sätestatud tööd lõpule, OÜ Macro Grupp poolt esitatud nõudega 498 002 krooni.
13.Viivisnõudel puudub õiguslik alus ja see tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas viivisenõude kostja vastu esmakordselt 04.05.2007. Varasemalt ei ole hageja kostjalt kunagi viivist nõudnud. Hea usu printsiibist lähtuvalt ei ole hageja oma nõudeid esitanud mõistliku aja jooksul. Järelikult hageja reaalselt ei soovinud viivise tasumist. Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue viivise saamiseks on põhjendatud, siis taotleb viiviste vähendamist. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja AS-ilt Maardu Terminal OÜ Macro Grupp kasuks välja põhivõla 420 445 krooni. Viiviste nõude jättis kohus rahuldamata.
15.Kohus tuvastas esmalt, kas tellija saab tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, st kas ta teatas õigeaegselt töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest.
16.Arvestades asjaolu, et tellija AS Maardu Terminal on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi ta tehtud töö (tööosa) viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma, seda vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-ile 643.
17.Nii AS Maardu Terminal kui Bitek Ehitus OÜ on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses ning on pidanud vajalikuks vaidluste vältimiseks reguleerida lepingus puudustest teatamise tähtaja pikkust ja teatamise täpsemat korda. Pooltevahelise lepingu p 5.7 kohaselt pidi kostja kontrollima ja aktsepteerima teostatud tööde kohta esitatud akti 3 tööpäeva jooksul ning aktsepteerimisest keeldumise korral teatama selle põhjustest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul.
18.AS Maardu Terminal on esitanud 05.12.2004 ja 09.02.2005 kuupäevi kandvad teatised, mille teksti kohaselt ei aktsepteerita akte 7 ja 9. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vastavad teatised OÜ-le Bitek Ehitus ka reaalselt enne hagi esitamist edastanud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud OÜ Bitek Ehitus juhatuse liige Einar Sander väitis, et ei ole varem näinud 05.12.2004 ja 09.02.2005 kuupäeva kandvaid temale adresseeritud teatiseid. Esitatud tõendeid hinnates jõudis kohus järeldusele, et tegelikult ei ole kostjakunagi 05.12.2004 ja 09.02.2005 kuupäevasid kandvaid pretensioonkirju välja saatnud. Seega AS Maardu Terminal sai aktid kätte, kuid 3 tööpäeva jooksul ei teavitanud Bitek Ehitus OÜ teostatud tööde mittevastavusest lepingutingimustele. Seetõttu ei ole kostjal võimalik mittemaksmist põhjendada asjaoluga, et tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele.
19.Kostja ei ole tõendanud, et OÜ Bitek Ehitus teadis või pidi teadma tööde lepingutingimustele mittevastavusest. Olukorras, kus kostja ei ole esitanud aktide 7 ja 9 pinnalt teateid tööde võimalikest mittevastavusest ning töövõtja teadmine või teadma pidamine lepingutingimustele mittevastavusest ei ole tõendatud, on ta kaotanud edaspidi võimaluse nendele mittevastavustele tugineda.
20.AS Maardu Terminal on kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, seepärast ei saa kostja kasutada ka õiguskaitsevahendeid, mille aluseks on tuginemine lepingu mittevastavustele (puudustele). Nõnda ei ole kostjal enam õigust hinda alandada, samuti esitada kahju hüvitamise nõuet ja selle kaudu hageja nõuet tasaarvestada. Kostja ei
3(7)
ole oma lepingust tulenevaid kohustusi (eelkõige teatamiskohustust) nõuetekohaselt täitnud. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus vajalikuks anda hinnangut kostja poolt õiguskaitsevahendite valikule ja nende vahetamisele menetluse käigus.
21.Lepingu objektiks olevate tööde kogumaksumus on 1 663 800 krooni. Kostja väitel tasus tellija töövõtjale esitatud arvete alusel 982 400 krooni. Seega on ehitustööde üldmaksumusest tasumata 681 400 krooni, mis on oluliselt suurem kui 10% töö üldmaksumusest, milline kuulub tasumisele peale akti-kasutusloa allkirjastamist vastavate organite poolt. Lepingust ei tulene, et viimase osamakse (10%) teostamise eelselt vaadatakse kogu lepingu maht uuesti üle ja et tellijal oleks veel täiendav võimalus aktsepteerida või mitte aktsepteerida juba varasemalt üleantud töid. Tellijal oli vaid õigus kasutusloa mittesaamisel viimase 10%-lise osamakse kinnihoidmiseks kuni loa väljastamiseni.
22.Pretensioonid varasemate aktide pinnalt saab kostja esitada garantiiremondi nõudena garantiiandja vastu, sest töövõtja on ennast töövõtulepingu alusel allutanud garantiikohustusele. Samas on kostja kogu menetluse kestel väitnud, et eelnevad maksed on tasutud ja selles osas puudub pooltel vaidlus.
23.Töövõtja OÜ Bitek Ehitus taganes enne tööde valmimist töövõtulepingust nr 411 oma 11.03.2005 avalduse alusel, põhjusel, et tellija ei olnud talle juba ca viis kuud tasu maksnud. Kostja lepingust taganemist ei vaidlustanud.
24.Aktides 7 ja 9 on kajastatud tööde kaht etappi, mille kohta ei ole tellija allkirjastanud tööde vastuvõtmise akte, kuid mis tuleb otsuses toodud põhjendustel lugeda vastuvõetuks. Tellijal tuleb tasuda teostatud tööde eest 420 445 krooni.
25.Lähtuvalt kujunenud olukorrast oleks ülekohtune hageja viivisnõude rahuldamine. Hagi on kohtule esitatud 30.05.2005, hagiavalduses hageja viivisnõuet ei esitanud. Hagi täienduse viivisnõudega esitas hageja 04.05.2007, seega kaks aastat hiljem. Hea usu printsiibist tuleneb õigustatud isiku kohustus esitada oma nõuded kohustatud isiku vastu mõistliku aja jooksul. Kuna hageja ei ole varasemalt nõudnud kostjalt viivise tasumist ning esitas vastava nõude alles siis, kui arvestuste kohaselt on viivisnõue suurem kui põhivõlgnevus, on hageja käitumine hea usu põhimõtte vastane. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
26.Kostja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega mõisteti AS-ilt Maardu Terminal OÜ Macro Grupp kasuks välja 420 445 krooni ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda.
27.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme.
28.Maakohus kohaldas VÕS § 644 lg 3 ilma, et oleks tuvastanud nimetatud normi kohaldamise eeldusi. Riigikohus on oma otsustes 3-2-1-50-06 ning 3-2-1-131-05 VÕS § 220 lg-te l ja 3 kohaldamisega seonduvalt rõhutanud, et ostja kaotab § 220 lg 3 kohaselt õiguse tugineda lepingutingimustele mittevastavusele ainult juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel avastada. Varjatud puuduste osas, mis ilmnevad pärast asja üleandmist, tekib § 220 lg-s 3 sätestatud tagajärg pärast puuduse ilmnemisele järgneva ajavahemiku möödumist, mille jooksul teatamiskohustus tulnuks täita. Nimetatud printsiibid on kohaldatavad ka VÕS § 644 lg l ja 3 kohaldamisel.
29.Eeltoodut arvestades pidi maakohus VÕS § 644 lg 3 kohaldamiseks esmalt tuvastama, milline oli töödes esinevate puuduste iseloom, so kas tegemist oli puudustega, mida kostja oleks saanud avastada tavapärase ülevaatuse käigus või oli tegemist varjatud puudustega. Varjatud puudustest teatamise kohustus sai asja materjalidest tulenevalt tekkida alles peale ekspertarvamuse valmimist ja sellega tutvumist kohtulikus menetluses.
4(7)
30.Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et poolte tavapäraste teadete edastamine oleks toimunud lepingu p-des 20.2 ja 20.2.1 sätestatud korda järgides, siis ei saanud kohus ka tuvastada, et pretensioonide esitamist aktide 7 ja 9 osas tõendab vaid pretensioonide esitamine lepingu p-des 20.2 ja 20.2.1 sätestatud korras.
31.Asjas esitatud tõendid tõendavad, et töövõtja pidi teadma tööde lepingutingimustele mittevastavusest juba aktide 7 ja 9 koostamisel. Kui kohus leidis, et kostja ei teatanud tööde lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, siis esinesid alused VÕS § 645 lg l p 2 kohaldamiseks.
32.Töödes esinevate puuduste tuvastamiseks valmis oktoobris 2006 OÜ Ehitusekspert ekspertiisiakt. Ekspertiisiaktis on põhjalikult analüüsitud nii aktides 7 ja 9 käsitletud tööde vastavust kui ka kogu lepingu mahu täitmist töövõtja poolt. Ekspert tuvastas, et tegemata on lepingus kokku lepitud töid 1,2%, lõpetamata töid 2,7% ja tehtud töödest ei vasta ehitustööde kvaliteedi nõuetele 10,8%. Ekspert tuvastas, et kogu lepingu mahust on 14,75% töödest lepingutingimustele mitte vastavad. Ekspertiisiakti lisaks 7 on tabel, milles sisaldub eksperdi analüüs aktide 7 ja 9 lõikes. Arvestades eksperdi poolt tuvastatud tööde iseloomu ja teostatuse taset pidi töövõtja, kui professionaalne ehitusettevõtja juba aktide koostamisel teadma ja aru saama sellest, et aktides kajastatud tööd ei vasta lepingu tingimustele. Töövõtja teadmist aktides 7 ja 9 kajastatud tööde lepingutingimustele mittevastavuse kohta tõendab ekspertiisiakt. Kostja ja töövõtja lepingust tulenevate vastastikuste kohustustega seonduvalt ei ole kohus ekspertiisiakti kui tõendit otsuses analüüsinud.
33.Kohus käsitles otsuses aktides 7 ja 9 kajastatud töid eraldi kogu töövõtulepingu kontekstist. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et VÕS § 637 lg 4 sätestatud ositi üle andmise kohustus ja tööde eest tasumise kohustus on kohaldatav ka peale viie akti koostamist ja aktide alusel esitatud arvete tasumist. Peale viie akti allkirjastamist pidi järgnema lõppakti allkirjastamine ja tööde eest lõplik tasumine. Nimetatut kinnitab ka lisa töövõtulepingule, mille p-s 1 lepiti kokku kogu töö üleandmises tellijale hiljemalt 20.12.2004. Nimetatud lisa kinnitab üheselt poolte kokkulepet, mille kohaselt antakse tegemata töö üle lõplikult valminud tööna ning ühes osas. Ositi üle andmist enam ette ei nähtud. Asjaolu, et kostja on aktsepteerinud enam kui seitset akti, ei saa käsitleda kostja lepingust tuleneva kohustusena. Nimetatust tulenevalt ei ole käesoleva vaidluse kontekstist eraldatavad ainult aktides 7 ja 9 kajastatud tööde kvaliteet ja maht võrrelduna tegelike tööde mahu ja kvaliteediga, vaid kogu lepingu järgi tehtud tegelike tööde kvaliteet ning maht võrrelduna töövõtulepingus sätestatud kogu mahuga.
34.Kuivõrd tegelikkuses oli summa, mis ei olnud kaetud viie arvega suurem, kui 10% tööde üldmaksumusest, siis on summa, mida kostja pidi tasuma peale töö üleandmist oluliselt suurem, kui 10% töö üldmaksumusest. Nimetatud summa tasumine on lepingu kohaselt sõltuvuses sellest, kas ehitisele on saadud kasutusluba. Seda, et ehitisele oleks saadud kasutusluba, kohus ei tuvastanud. Õige on kohtu viide asjaolule, et töövõtja taganes 11.03.2005 avalduse alusel töövõtulepingust. Kostja on nimetatud avalduse vaidlustanud, esitades oma vastuväited 21.03.2005.
35.Töövõtulepingu p-dest 16.1, 16.2 ja 16.3 tulenevalt ei saa lugeda tööd vastu võetuks akti selleks antud tähtaja jooksul allkirjastamata jätmise korral. Nimetatud seisukohaga on kooskõlas lepingu p 8.3, mille kohaselt tekib töövõtjal arve esitamise õigus alles peale tellijapoolset üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimist, kusjuures lõplik tööde üleandmine saab toimuda alles peale kasutusloa saamist. Lepingust tulenevalt on töö töövõtja poolt vastu võetud tellijale esitatud akti aktsepteerimisest. Kuivõrd lepingu p 8.3 järgi tekib tasu maksmise kohustus alles peale tööde aktsepteerimist, tööd on lõpetamata ning tellijale üle andmata, aktid 7 ja 9 ei ole lepingu kontekstist eraldatavad, lõpliku tasu
5(7)
maksmise kohustust ei ole kostjal tekkinud, siis ei ole töövõtja tasu nõue muutunud sissenõutavaks. Kostjal puuduvad kohustused hageja ees.
36.Maakohus ei andnud hinnangut kostja poolt kasutatud õiguskaitsevahenditele. Kuivõrd puuduvad alused VÕS § 644 lg l ja 3 kohaldamiseks, siis pidi kohus hindama tööde lepingutingimustele vastavust sisuliselt. Vastus apellatsioonkaebusele
37.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
38.TsMS § 651 lg 1 alusel vaatab ringkonnakohus otsuse läbi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et otsus tuleb kaevatud osas tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu ning saata asi TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
39.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: 1) Hageja õiguseelneja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping olmehoone ehituseks, mis pidi täiendava tähtaja kohaselt valmis olema 20.12.2004. Mõlemad pooled sõlmisid töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses. 2) töövõtja esitas tellijale 02.12.2004 akti nr 7 teostatud tööde kohta summas 196 103 krooni ja 07.02.2005 akti nr 9 teostatud tööde kohta summas 224 342 krooni. 3) Kostja akte ei allkirjastanud, kuid ka aktsepteerimisest keeldumise põhjustest 3 tööpäeva jooksul kirjalikult ei teatanud. 4) Töövõtja töid ei lõpetanud ja esitas 11.03.2005 tellijale avalduse töövõtulepingust taganemiseks. 5) Hageja nõuab kostjalt aktides nr 7 ja 9 akteeritud tööde eest tasumist. 6) 11.07.2005 kohtule esitatud kirjalikus vastuses teatas kostja, et kui kohus leiab, et tööd on kostjale üle antud ja kostjal on tekkinud tasu maksmise kohustus, soovib ta kasutada VÕS § 112 lg-s 1 toodud õiguskaitsevahendit ning alandada kokkulepitud hinda, kuna tööd on lõpetamata ja teostatud ebakvaliteetselt. 7) 20.09.2007 esitas kostja kohtule hagejale adresseeritud kirjaliku tasaarvestamise avalduse, kus teatas, et juhul kui kohus hageja nõude rahuldab, tasaarvestab ta selle töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkinud varalise kahju hüvitamise nõudega.
40.Maakohus rahuldas hageja põhinõude täielikult põhjusel, et kostja on VÕS § 644 lg 3 alusel kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks anda hinnangut kostja vastuväidetele ja tõenditele selle kohta, et tööd ei olnud akteeritud mahus tehtud või osutusid praagiks.
41.Ringkonnakohus selle kohtu järeldusega ei nõustu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja), valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on hageja tasu maksmise eelduseks asjaolu, et kostja on kokkulepitud mahus ja kvaliteediga töö teostanud. Hageja ei saa nõuda tasu töö eest, mida ta ei ole tegelikult teinud. Ainuüksi tähtaegselt aktile kirjaliku vastuse esitamata jätmine ei tõenda, et töö on vastavas mahus tehtud, kui muud tõendid selle ümber lükkavad. See oleks vastuolus ka VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega.
42.Maakohus ei analüüsinud ega lükanud ümber kostja väidet, et esinevad alused VÕS § 645 lg l p 2 kohaldamiseks, mille kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, vaatamata sellele, et ta sellest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja leidis, et arvestades eksperdi poolt
6(7)
tuvastatud tööde iseloomu ja teostatuse taset pidi töövõtja, kui professionaalne ehitusettevõtja juba aktide koostamisel teadma ja aru saama sellest, et aktides kajastatud tööd ei vasta lepingu tingimustele. Kohus sellele kostja põhjendusele midagi ei vastanud ega ole ekspertiisiakti kui tõendit otsuses analüüsinud.
43.Kolleegium nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul on ebaõige käsitleda aktides 7 ja 9 kajastatud töid eraldi kogu töövõtulepingu kontekstist, kuna töövõtuleping on lõppenud ja vajalik on fikseerida, millises ulatuses on lepingu lõppemise seisuga töid tehtud. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et ekspertiisiaktist ei saa teha järeldusi 2004. aasta lõpus ja 2005. aasta alguses teostatud tööde osas, kuna ekspertiis fikseeris olukorra 2006. aasta sügisel. Tööd, mis ei olnud tehtud 2006. aastal, ei saanud tehtud olla ka varem. Küll aga võib tõusetuda küsimus kvaliteedi halvenemisest kaks aastat kasutuses olnud või ka tühjana seisnud majas.
44.Kohus leidis, et kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi (eelkõige teatamiskohustust) nõuetekohaselt täitnud, ei ole tal enam õigust hinda alandada, samuti esitada kahju hüvitamise nõuet ja selle kaudu hageja nõuet tasaarvestada. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus vajalikuks anda hinnangut kostja poolt õiguskaitsevahendite valikule ja nende vahetamisele menetluse käigus. Asja uuel läbivaatamisel kui kohus hindab kostja vastuväiteid sisuliselt, tuleb anda ka hinnang kostja poolt kasutatud õiguskaitsevahenditele, samuti hageja vastuväidetele selles osas, et töö lepingutingimustele mittevastavuse korral ei saa tellija nõuda üheaegselt kahju hüvitamist ja hinna alandamist.
45.Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ega ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.
46.Seoses asja saatmisega uueks arutamiseks esimese astme kohtule, ei analüüsi ringkonnakohus kõiki apellatsioonkaebuse väiteid.
47.Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.