Tsiviilasja number
2-06-8910
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.06.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Vilve Tõkke hagi KÜ J. Kunderi 27 vastu üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.02.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ J. Kunderi 27 apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vilve Tõkke (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx), esindaja Monika Sulg Kostja KÜ J. Kunderi 27 (registrikood 80212176, asukoht Tallinn, aadress Kunderi 27/ Laulupeo 13, 10121 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher
Tühistada Harju Maakohtu 15.02.2008 otsus ja teha asjas uus otsus. Jätta Vilve Tõkke hagi KÜ J. Kunderi 27 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Rahuldada KÜ J. Kunderi 27 apellatsioonkaebus. Menetluskulud jätta hageja Vilve Tõkke kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
Hageja esitas 12.04.2006 Harju Maakohtule hagi, milles palus tunnistada tühiseks KÜ J. Kunderi 27 12.01.2006 üldkoosolekul vastu võetud otsused. Hagiavalduse kohaselt ei edastatud korteriomanikele 12.01.2006 üldkoosoleku toimumise kutset. Üldkoosoleku toimumine otsustati 15.12.2005 toimunud üldkoosolekul, seega ei järgitud 12.01.2006 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜ põhikirja kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus muuhulgas ka siis, kui seda nõuab vähemalt 1/10 ühistu liikmeid või juhatuse või revisjonikomisjoni liige. Kostja vaidles hagile vastu. Kohus toimis valesti, kui võttis asja menetlusse, sest korteriühistu lähtub oma tegevuses KÜ J. Kunderi 27 põhikirjast, mille ptk 3 järgi ei ole ühistu liikme õiguste hulgas nimetatud õigust pöörduda kohtusse avaldusega ühistu tegevuse kohta. 15.12.2005 üldkoosoleku protokollis on punkt, millega antakse revisjonikomisjoni esimehele õigus kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek 12.01.2006, et arutada revisjoni tulemusi. Sellest oli teadlik ka hageja, kes viibis küll 15.12.2005 üldkoosolekul, kuid keeldus osavõtjate nimekirjale allkirja andmast. 16.12.2005 esitas revisjonikomisjoni esimees Juri Osnovin ühistu juhatusele avalduse erakorralise üldkoosoleku läbiviimise kohta 12.01.2006. Avalduses oli ära toodud üldkoosoleku läbiviimise koht ja aeg ning üldkoosoleku päevakord. Kostja on täitnud kõiki seaduses sätestatud nõudeid. Täiendavalt märgib kostja, et hageja ei ole välja toonud, milliseid hageja subjektiivseid õigusi on üldkoosoleku kokkukutsumisega või seal otsustatuga rikutud. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvi kaitseks. Hageja väide, et 12.01.2006 üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei olnud trepikodadesse üles pandud, on tõendamata. Üldkoosoleku kokkukutsumise teated olid trepikodadesse paigaldatud. Põhikirja p 6.3 annab üldkoosoleku kokku kutsumise õiguse ka juhatuse või revisjonikomisjoni liikmele. 12.01.2006 üldkoosoleku kutsusid kokku mõlemad, nii 15.12.2005 toimunud üldkoosolek, kui ka revisjonikomisjoni liige. Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega sellest, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõue peab olema põhistatud. Põhikirja p 6.2. alapunkti 8 kohaselt kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse muuhulgas juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/ või muutmine. Seega oli üldkoosolekul pädevus juhatuse asemel üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Revident J. Osnovin toimis aegsasti ja kutsus üldkoosoleku ise kokku, kuna oli ette arvata, et korteriühistu juhatus seda ei tee. 15.12.2005 üldkoosolekut oli hageja juba keeldunud kokku kutsumast. 12.01.2006 üldkoosoleku otsus juhatuse liikmete valimise kohta on kinnitatud korteriühistu 21.05.2007 üldkoosolekul. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui koosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lg-s 1 nimetatud hagi. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks KÜ J. Kunderi 27 12.01.2006 toimunud üldkoosoleku otsused. Menetluskulud jäid täies ulatuses kostja kanda. Hageja on käesolevas asjas kohtusse pöördumist põhjendanud mitmeti. Hageja soovib, et majas toimuksid asjad korrektselt, seadusi järgides. Hageja leiab, et kõnealusel üldkoosolekul vastu võetud otsuste tagajärjel said korteriühistu juhatusse inimesed, keda ta erinevatel põhjustel ei usalda ja kes ei ole juhatuse liikme kohustusi piisavalt efektiivselt täitnud. Kohtu hinnangul on need piisavad põhjused selleks, et hagiga kohtusse pöörduda. Nimetatud õigused väärivad kaitset, mida pakub riiklik sunniaparaat, sh kohtusüsteem. Selliste õiguste kohtulikus korras realiseerimisel ei saa öelda, et hageja teeks seda pahauskselt või nö kiusu pärast.
2(8)
MTÜS § 21 lg 1 ja lg 3 eesmärgiks on tagada, üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise hinnaga, et üldkoosolekuid viidaks läbi kehtestatud korda järgides. Seadusandja on leidnud, et üldkoosolekute läbiviimisel on oluline järgida teatud minimaalseid protseduurireegleid, mille järgimata jätmine annab huvitatud isikule õiguse ja võimaluse pöörduda otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse. Protseduurireeglite järgimine on väga oluline muuhulgas selleks, et tagada õiguskindlus ning välistada vaidlused ja olukorrad, kus erinevad isikud või organid kutsuvad kokku üldkoosolekut ning seeläbi tekib olukord, kus erinevate isikute poolt kokkukutsutud üldkoosolekud teevad vastakaid otsuseid. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et 12.01.2006 üldkoosolekul ei osalenud kõik üldkoosoleku liikmed. Seega tuleb kontrollida, kas üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Nõuete rikkumise tõendamise koormis lasub TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt hagejal. Hageja väidab, et MTÜS § 21 lg-st 1 tulenevalt ei saanud üldkoosolek otsuseid vastu võtta, kuivõrd üldkoosolekut ei kutsutud kokku põhikirjas ettenähtud viisil ja üldkoosoleku kutsus kokku isik või organ, kellel selleks pädevust ei olnud. Üldkoosoleku kokkukutsumise teadete edastamisega seotud nõuete rikkumist tuleb tõendada hagejal. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis sellekohaseid väiteid kinnitaksid. Seda, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadetega seotud rikkumist ei saa tõendada, kinnitas ka hageja esindaja kohtuistungil. Seega ei ole korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teadetega seotud rikkumine tõendatud. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatuse asemel võib üldkoosoleku kokku kutsuda ka 1/10 mittetulundusühingu liikmetest või ka väiksem hulk isikuid, kui väiksema esindatuse nõue tuleneb põhikirjast, eeldusel, et vastav hulk isikuid nõuab juhatuselt põhjust ära näidates üldkoosoleku kokkukutsumist ja juhatus seda ei tee (MTÜS § 20 lg 3 ja 4). Reeglina ei saa mittetulundusühingu põhikirjaga juhatuse pädevuses olevat üldkoosoleku kokkukutsumise pädevust muule isikule või organile üle anda. Erandiks on otsesõnu seaduses ette nähtud võimalus – mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid (MTÜS § 21 lg 1 lause 2). Generaalset üldkoosoleku kokkukutsumise õiguse üleandmist seadus ei võimalda. Mittetulundusühingu organite pädevuse osas esineb teatud numerus clausus, mille eesmärgiks on õiguskindluse tagamine. Nii on seadusandja üldkoosoleku kokkukutsumise pädevust piirates üritanud vältida olukorda, kus toimub mitu üldkoosolekut, mida kutsub kokku mitu isikut või organit või kui üldkoosoleku kutsuvad kokku erinevad organid või kui erinevad organid kutsuvad kokku üldkoosolekud lähestikustel, kuid erinevatel aegadel ja liikmed ei tea, milline üldkoosolek on õiguspärane ja millisel osaleda või kui erinevate organite poolt kokku kutsutud üldkoosolekutel pannakse hääletusele sarnaseid või vastukäivaid otsuseid. Seadusandja poolt kehtestatud piirangute eesmärgiks on, et mitte igat majaelanike kogunemist trepikojas ei saa pidada juriidilise isiku kõrgeima organi õiguspäraseks töövormiks, vaid üksnes seda, mille puhul on järgitud seaduses sätestatud nõudeid. Probleemid, mida seadusandja õiguskindluse ja õigusvaidluste ärahoidmise eesmärgil soovis vältida, esinesid ka käesoleval juhul. Kohtuistungil olid algselt kostja ja kostja erinevatel seisukohtadel küsimuse osas, kes kutsus kokku üldkoosoleku ning lõpuks kujundati seisukoht, et üldkoosoleku kutsusid kokku nii üldkoosolek kui ka revident. Seega ei saa üldkoosolekul olla üldkoosoleku kokkukutsumise pädevust va ülalkirjeldatud erand, mida käesoleval juhul ei esine. Üldkoosoleku kokkukutsumise pädevust ei saa üldkoosolekul olla ka siis, kui see tuleneb põhikirjast. Juhul kui põhikiri läheb vastuollu seaduses sätestatuga, siis kohaldatakse seadusega vastuollu minevas osas seaduses sätestatut (MTÜS § 7 lg 2). Seadus küll ei ütle otsesõnu, et mittetulundusühingu põhikirjaga ei võiks mittetulundusühingu üldkoosolekule anda
3(8)
üldkoosoleku kokkukutsumise pädevust, kuid selline keeld tuleneb MTÜS reguleerimisviisist. MTÜS on regulatsiooni osas üles ehitatud selliselt, et seaduses sätestatust erinevalt saavad isikud mittetulundusühinguga seonduvat kujundada üksnes siis, kui selline võimalus tuleneb otse seadusest. Eraõiguslike juriidiliste isikute osas on seadusandja kehtestanud teatud tüübipiirangu. Selleks on oluline eesmärk – seadusandja on soovinud, et kõik eraõiguslikud juriidilised isikud vastaksid selle juriidilise isiku kohta käivale tüübile. Juhul kui mittetulundusühingute liikmed või äriühingute aktsionärid või osanikud võiksid oma suva järgi eraõiguslikke juriidilisi isikuid kujundada ulatuses, milles see ei ole otsesõnu seadusega keelatud, võiks tekkida olukord, kus kõik aktsiaseltsid, osaühingud ja mittetulundusühingud oleksid unikaalsed ja nende vahel sarnasus puudub. Sarnast reguleerimismeetodit on seadusandja kasutanud ka asjaõigusseaduses. Numerus claususe ja tüübisunni põhimõtted on ühed kesksed asjaõiguse põhimõtted, mille olemasolu üle meie õiguskorras ei diskuteerita. Ometigi ei ole asjaõigusseaduses sätet, mis ütleks, et seadusega lubatust kaugemaleulatuvad kokkulepped on tühised. Kuivõrd põhikirjaga ei saa üldkoosoleku kokkukutsumise õigust üldkoosolekule anda (välja arvatud kvoorumi puudumise tõttu kokku kutsutav korduskoosolek), tuleb jätta tähelepanuta kostja väited selle kohta, et üldkoosolekul oli üldkoosoleku kokkukutsumise pädevus seetõttu, et selle nägi ette põhikiri. Seega ei saanud üldkoosolek üldkoosolekut kokku kutsuda. Puudub vaidlus selle üle, et 12.01.2006 üldkoosoleku kutsus kokku revident. Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, kas revidendil sai konkreetsel juhul, konkreetsete asjaolude korral olla üldkoosoleku kokkukutsumise õigus. See, millal on 1/10 mittetulundusühingu liikmetest või väiksemal esindatusel üldkoosoleku kokkukutsumise õigus, on sätestatud ammendavalt seaduses (MTÜS § 20 lg 3) ning sellest kõrvalekaldumist seadus ei võimalda. Selleks, et üldkoosoleku kokkukutsumise pädevus tekiks kas 1/10 mittetulundusühingu liikmetel või siis väiksemal esindatusel, näiteks revidendil, peavad esinema teatud kindlad eeldused. Revident peab esitama juhatusele kirjaliku üldkoosoleku kokkukutsumise nõude, milles peab olema ära näidatud ka üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. Nendest eeldustest kõrvalekaldumise võimalust seadus ette ei näe. Seega ei oma tähendust see, kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud teisiti. Seega on revidendil üldkoosoleku kokkukutsumise pädevus üksnes juhul, kui ta esitas juhatusele kirjaliku üldkoosoleku kokkukutsumise nõude, mille on juhatus kätte saanud ja milles on erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus ära näidatud. Hageja väidab, et vastavad eeldused ei ole täidetud. Hagiavaldusele on lisatud 16.12.2005 kiri, mis on adresseeritud KÜ J. Kunderi juhatuse esimehele ja on allkirjastatud revisjonikomisjoni esimehe poolt. Seda kirja ei saa pidada üldkoosoleku kokkukutsumise taotluseks. Järelikult ei tekkinud revidendil konkreetsel juhul üldkoosoleku kokkukutsumise õigust. 15.12.2005 üldkoosoleku protokollis käsitleti 12.01.2006 üldkoosoleku kokkukutsumist järgnevalt: „/.../ 5. Revisjoni tulemuste tutvustamiseks kutsub, revisjoni komisjoni esimees Juri Osnovin, kokku ühistu erakorralise üldkoosoleku 12. jaanuaril 2006.a kell 19.00 aadressil J. Kunderi 27. Tallinn. Koosoleku päevakord: . erakorralise revisjoni läbiviimise tulemuste tutvustamine . juhatuse liikmete tegevuse peatamine ning uue juhatuse valimine . revisjoni komisjoni valimine ning tagasikutsumine/.../“. Seda otsust saab käsitleda kui revisjoni komisjoni esimeest kohustavat otsust ning sellest ei saa kuidagi välja lugeda nagu oleks üldkoosolek selle otsuse juhatusele suunanud. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitamiseks õigustatud isikul tekib üldkoosoleku kokkukutsumise õigus ka siis, kui võib ette arvata, et juhatus üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet ei täida. Selleks, et MTÜS § 20 lg-s 4 sätestatud õigus tekiks, peab esinema seaduses sätestatud tingimustele vastav juhatuse poole pöördumine ning juhatus peab seda nõuet ignoreerima, st hilisema vaidluse korral peab olema võimalik tõendada, et juhatus seda nõuet mõistliku aja jooksul ei täitnud või keeldus selle nõude täitmisest. See asjaolu, et juhatus väidetavalt keeldus eelmise üldkoosoleku
4(8)
kokkukutsumise nõuet täitmast, ei anna veel alust hilisemalt järgnevate üldkoosolekute kokkukutsumise nõuete rikkumiseks. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt möönis hageja, et ta viibis 12.01.2006 üldkoosoleku eel, st enne üldkoosoleku algust koosoleku toimumise paigas ning teatas üldkoosolekule tulnud isikutele, et see üldkoosolek ei ole õiguspäraselt kokku kutsutud ning ei saa seetõttu otsuseid vastu võtta. Hageja väitel ta peale seda lahkus ja hageja lahkumine toimus enne, kui üldkoosolek algas. Hageja lahkus üldkoosolekult enne selle algust, samuti ei registreerinud ennast osalejaks ega olnud üldkoosoleku ajal üldkoosoleku toimumise kohas. Seetõttu tuleb jätta kostja MTÜS § 24 lg 3 tuginev vastuväide arvestamata. Kohtule esitatud tõenditest (21.05.2007 üldkoosoleku protokoll) nähtuvalt tegi üldkoosolek 21.05.2007 otsuse juhatuse valimise kohta. Tegemist oli iseseisva juhatuse valimise otsusega, mis ei olnud mitte kuidagi 12.01.2006 juhatuse valimise otsusega seotud. 21.05.2007 otsusest ei nähtu, et selle eesmärgiks oleks olnud 12.01.2006 otsuse kinnitamine, samuti ei ole 12.01.2006 ja 21.05.2007 juhatuse valimist puudutavad otsused täielikult kattuvad. 21.05.2007 juhatuse valimise kohta käivat üldkoosoleku otsust tuleb mõista selliselt, et selle eesmärgiks oli selle tegemisest alates selles otsuses näidatud isikute juhatuse liikmeteks määramine. Mitte miski ei viita sellele, et 21.05.2007 otsuse eesmärgiks või sisuks võis olla varem tehtud otsuse kehtivaks muutmine. Seetõttu tuleb kostja vastavasisuline vastuväide jätta arvestamata. Kohtusse pöördumise õigus on korteriühistu liikmel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ka siis, kui seda õigust ei ole otsesõnu põhikirjaga ette nähtud. Seetõttu tuleb ka see kostja vastuväide jätta tähelepanuta. Kuivõrd 12.01.2006 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud üldkoosolekul vastuvõetavate otsuste õiguspärasuse eelduseks olevaid nõudeid, üldkoosoleku kutsus kokku selleks mitteõigustatud organ, tuleb hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või (alternatiivnõue) muuta otsuse resolutsiooni ning jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on otsuses vääralt kohaldanud materiaalõigusnorme. KÜ J. Kunderi 27 põhikiri näeb p 7.4 alapunktis 5 ette revisjonikomisjoni liikme või revidendi õiguse kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek. Põhikirjas revisjonikomisjoni liikmele ja revidendile antud pädevus on selgesõnaline ning ei eelda viidatud sätte põhjal täiendava eelneva menetluse läbimist juhatusele üldkoosoleku kokku kutsumise ettepaneku tegemise näol. Põhikiri on seaduse alusel vormistatud korteriühistu liikmete tahteavaldus. Käesoleval juhul on revisjonikomisjoni liige lähtunud põhikirja selgesõnalisest pädevusnormist ning läbinud asjakohase kokkukutsumise menetluse. Korteriühistu liikmel puudub igasugune põhjus eeldada, et kehtiva põhikirja selgesõnalise sätte alusel kokku kutsutud üldkoosoleku näol võib olla tegemist asjakohatu ning kaheldava pädevusega majaelanike kogunemisega. Sellest annab tunnistust asjaolu, et 12.01.2006 toimunud üldkoosolekul osales enam kui pool majaelanikest ning koosolek oli otsusevõimeline. Üldkoosolek võtab MTÜS § 18 lg 2 kohaselt vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Põhikirjaga on võimalik määratleda mittetulundusühingu muu organi, sealhulgas revisjonikomisjoni või revidendi pädevus MTÜS §-le 31 tuginedes. Eeltoodu põhjal on põhikirja p 7.4 alapunkt 5 kooskõlas seadusega. Puudub igasugune põhjus eeldada, et üldkoosolek on põhikirja kehtestamisel soovinud revisjonikomisjoni pädevuse määrata viisil, et see rakenduks alles peale juhatuse tegevusetust või keeldumist koosoleku kokkukutsumisest.
5(8)
MTÜS § 28 võimaldab lg-s 4 mistahes juhatuse liikme kohustuse täitmise põhikirja või üldkoosoleku otsusega kolmandale isikule panemist. Isegi eeldades, et seadusandja on pidanud vajalikuks piirata üldkoosoleku kokkukutsumiseks pädevate organite ringi vaikimisi juhatusega, nähtub viidatud sättest võimalus delegeerida juhatuse pädevus üldkoosoleku kokkukutsumisel põhikirjaga ühistu organile. Juhatuse liikme ülesandeid on viidatud sätte põhjal, eeldades selle sätestamist põhikirjas või vormistamist üldkoosoleku otsusega, võimalik panna revisjonikomisjoni liikmele või revidendile. 12.01.2006 üldkoosoleku kokku kutsumisel rakendati põhikirjast tulenevat pädevust ja järgiti seejuures seadusest ning põhikirjast tulenevaid nõudeid. Revisjonikomisjoni liige juhindus põhikirja p-st 7.4 tuleneva pädevuse realiseerimisel põhikirja p-s 6.4 ning MTÜS §s 20 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korrast. Kohtuotsuses nenditakse, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadetega seotud rikkumine ei ole tõendatud. Isegi eeldades, et juhatus ei tunnista revisjonikomisjoni liikme või revidendi põhikirjast tulenevat pädevust üldkoosoleku kokkukutsumisel ei saa juhatus eirata ühistu liikmete vastavasisulist tahteavaldust. 15.12.2005 üldkoosoleku protokolli p-st 5 nähtub, et üldkoosolekul otsustati järgmist: revisjoni tulemuste tutvustamiseks kutsub revisjoni komisjoni esimees Juri Osnovin kokku ühistu erakorralise üldkoosoleku 12.01.2006 kell 19.00 aadressil J. Kunderi 27, Tallinn. Koosoleku päevakord: erakorralise revisjoni läbiviimise tulemuste tutvustamine, juhatuse liikmete tegevuse peatamine ning uue juhatuse valimine, revisjoni komisjoni valimine ning tagasikutsumine. Koosolekust võtsid protokollist nähtuvalt osa 10 korteri omanikud või esindajad ja kuna koosoleku kokkukutsumine vormistati koosoleku otsusena on ilmne, et tegemist on enam kui 1/10 korteriühistu liikmete tahteavaldusega. Otsus vormistati kirjalikult ning selles nähtus koosoleku kokkukutsumise põhjus. Korteriühistu juhatus oleks pidanud ka tema hinnangul ja väitel ebakohasel viisil vormistatud tahteavaldusele MTÜS § 20 lg-st 3 tulenevalt reageerima erakorralise üldkoosoleku omapoolse kokkukutsumisega. Tegemist oli nii korteriühistu liikmete kui korteriühistu organi selgelt mõistetava tahteavaldusega. Korteriühistu juhatuse tegevusetus üldkoosoleku kokkukutsumisel on käsitletav juhatuse kohustuse rikkumisena. Üllatuslik on maakohtu käsitlus 21.05.2007 toimunud üldkoosoleku rolli osas juhatuse ümbervalimise otsuse kinnitamisel. 12.07.2007 toimus KÜ J. Kunderi 27 üldkoosolek, kus kinnitati korteriühistu juhatuse liikmeteks Andrius Valeika ja Juri Osnovin. Otsust ei ole MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud korras vaidlustatud. Tegemist on üldkoosoleku otsusega, mis kattub 12.01.2006 langetatud otsusega juhatuse liikmete valimise kohta. Viidatud üldkoosoleku otsus kinnitab 12.01.2006 langetatud üldkoosoleku otsuse ning kõrvaldab igasuguse kahtluse Andrius Valeikale ja Juri Osnovinile juba 12.01.2006 üldkoosoleku otsusega antud juhatuse liikme pädevuse osas. Kui ringkonnakohus eelnevaga ei nõustu ning peab vaidlusalust otsust siiski ebaseaduslikuks, siis on kohus otsust tehes siiski lähtunud väärast materiaalõiguse normist ning vastavalt ebaõigesti sõnastanud kohtuotsuse resolutsiooni. Kohus viitab otsuse p-s 15, et hagi tuleb rahuldada, kuivõrd 12.012006 üldkoosoleku kutsus kokku selleks mitteõigustatud organ. Üldkoosoleku otsuste materiaalõiguslikule sisule etteheiteid kohtul ei ole. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi. Kui kohus leidis, et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, pidanuks otsuses motiveerivale osale tuginedes tuvastama mitte otsuste kehtetuse, vaid tühisuse. Üldkoosoleku kehtetuks tunnistamisel (MTÜS § 24) ja tühisuse tuvastamisel (MTÜS § 241) on erinevad õiguslikud tagajärjed. Õigusrahu huvides on oluline kohtuotsuse korrektne vormistamine. Kooskõlas MTÜS § 241 lg 3 otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse alusel tõepoolest tehti kanded registrisse (kanti sisse uute juhatuse liikmete nimed ja kustutati tagasikutsutud juhatuse
6(8)
liikmete nimed) ning kande tegemisest on möödunud enam, kui kaks aastat. Seega ei tohi käesoleval ajal enam hakata tagantjärele muutma registrikandeid, eriti arvestades asjaolu, et KÜ hilisemad üldkoosolekud on korduvalt üle kinnitanud käesoleval ajal registrisse kantud juhatuse liikmete valimise. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 15.02.2008 otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus. MTÜS § 18 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus ja lg 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. KÜ J. Kunderi 27 liikmed leidsid 15.12.2005 toimunud erakorralisel üldkoosolekul, et ühingu huvid nõuavad uue erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, kuna leiti, et on vaja läbi viia erakorraline revisjon (t.l.14). Ja just erakorralise revisjoni tulemuste tutvustamiseks otsustati kokku kutsuda ühistu erakorraline üldkoosolek 12.01.2006. KÜ J. Kunderi 27 põhikirja p. 6.11 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse ühistu üldkoosoleku otsuse täideviimine (t.l.21). Seega tuli juhatusel täita 15.12.2005 üldkoosoleku otsust. MTÜS §-st 20 lg 1 ei tulene, et ühistu üldkoosoleku toimumise aega ja päevakorda ei võiks otsustada ühistu liikmed üldkoosolekul. Vaidlus puudub selles, et juhatus ei täitnud 15.12.2005 üldkoosoleku otsust. Endine juhatuse liige Vilve Tõkke on ka hagiavalduses kinnitanud, et ta ei tunnista ühistu 15.12.2005 otsust, et ka selle kokkukutsumisel on rikutud kokkukutsumise korda, kuid sellekohased tõendid toimikus puuduvad. Ometi on pooled kinnitanud 22.01.2008 kohtuistungil, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et 15.12.2005 üldkoosoleku otsus on jõus (t.l.117 pöördel). Maakohus on põhjendamatult leidnud, et ühistu üldkoosolek ei olnud pädev otsustama, millal peab toimuma järgmine erakorraline üldkoosolek ja milliseid küsimusi seal arutatakse. Maakohtu põhjendused üldkoosoleku kokkukutsumise kohta juhatuse poolt oleks paikapidavad siis, kui ühistu üldkoosolekut lihtsalt pikka aega kokku ei kutsuta ja juhatus seda sihilikult ignoreerib. Kolleegiumi arvates, kui aga erakorraline üldkoosolek juba on kokku kutsutud ja liikmed leiavad, et vaja on määrata erakorraline revisjon ühistu majandustegevuse (sisuliselt juhatuse töö) kontrollimiseks, siis on üldkoosolek ka pädev otsustama, millal uus üldkoosolek peab toimuma. Põhikirja p. 7.4.5 annab revisjonikomisjoni liikmel õiguse kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek. Antud juhul puudub vaidlus selles, et 12.01.2006 üldkoosoleku kutsus kokku korteriühistu revisjonikomisjoni liige. Kolleegiumi arvates oli KÜ J. Kunderi 27 12.01.2006 üldkoosolek kokku kutsutud õiguspäraselt. Maakohus tuvastas õigesti, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadete edastamisega seotud nõuete rikkumist tuleb tõendada hagejal. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis sellekohaseid väiteid kinnitaksid. Seda, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadetega seotud rikkumist ei saa tõendada, kinnitas ka hageja esindaja kohtuistungil. Seega ei ole korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teadetega seotud rikkumine tõendatud. Hageja ei ole maakohtu sellekohast seisukohta vaidlustanud. Kostja on kaebuses põhjendamatult tuginenud MTÜS §-le 241 lg 3, mille kohaselt otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Antud juhul on möödunud küll kaks aastat kande tegemisest, kuid seadusest ei tulene, et menetlus nimetatud
7(8)
sätte alusel lõpetada tuleks. Menetlus asja on algatatud 12.04.2006. Seega nimetatud säte kohaldamisele ei kuulu. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.