Tsiviilasi nr 2-07-49411
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2008. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-49411
Tsiviilasi
MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi S.M. vastu 5 000 krooni ja viiviste nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
• • • •
hageja MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (RK: 80206477; asukoht: Mustamäe tee 44, 10621 Tallinn); hageja esindaja Kristel Tähhe-Kaljulaid (Lindorff Eesti AS; asukoht: Rävala pst 5, 10143 Tallinn); kostja S.M. kostja esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn (Advokaadibüroo Sirje Must; asukoht: Õpetaja 9, 51003 Tartu)
Jätta MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi S.M. vastu rahuldmata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja esitas Tartu Maakohtusse hagi 22. november 2007. Hagiavalduse kohaselt toimus
Eesti Liikluskindlustuse Fond omandas ASA Kindlustuse AS-i liikluskindlustusportfelli koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) alusel tekkis ASA Kindlustusel tagasinõudeõigus kostja vastu. Kuivõrd kostja ei esitanud oma sõidukit liiklusõnnetuse järgseks ülevaatuseks 5 tööpäeva jooksul, siis esitas ASA Kindlustus 4. märtsil 1999. a kostjale regressinõude, milles palus kostjal tasuda hagejale seoses kahjujuhtumiga kantud kulutused kokku summas 5 000 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 5 000 krooni ja põhinõudelt kogunenud viivised.
Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leiab, et esitatud hagi on aegunud. Lisaks märgib kostja, et hageja ei ole pöördunud kostja poole mingisuguste nõuetega. Hagile lisatud nõue on adresseeritud valel aadressil ning see ei jõudnud kostjani. Võlaõigusseaduse jõustamisega kehtestati hagi aegumise üldiseks tähtajaks kolm aastat, mis on möödunud. Nõue kuulus algselt ASA Kindlustusele, kellelt hageja on selle omandanud. Isegi, kui nõue ei ole aegunud, ei ole hagi rahuldamiseks alust. Nii kirjaliku seletuse kui auto ülevaatamiseks esitamise nõue ei olnud absoluutne. Seaduse kohaselt peab mõjuva põhjuse olemasolu tõendama. Kostja on viidanud asjaoludele, et kohustuste täitmine oli raskendatud, sest tema isal avastati raske haigus ja ta suri ning auto ei kuulunud kostjale. Need asjaolud nähtuvad esitatud surmatunnistusest ja kindlustuspoliisist. Auto viidi pärast õnnetust ühte hoovi seisma ning kostjal ei olnud võimalik seda esitada. Pealegi käis sündmuskohal politsei, kes fikseeris protokollist nähtuvalt kostja seletuse ning pildistas teadaolevalt ka autosid. Seega ei olnud tegemist olulise rikkumisega, mis oleks võinud takistada kindlustusjuhtumi menetlemist. Kostjal oli mõjuv põhjus nii kindlustuses eraldi seletuse andmata jätmiseks kui auto ülevaatuseks mitteesitamiseks. Kuivõrd seletuse andmist käsitleva lõike kohaselt tuleb isikul vajadusel ilmuda kindlustusandja juurde, siis tuleb seadust mõista nii, et pärast politseile seletuse andmist ei pruugi olla vajadust täiendava seletuse kirjutamiseks. Samuti saab auto esitada ülevaatamiseks auto asukohas, selleks ei pea seda kindlustusfirmasse toimetama, eriti kui autot omal jõul ei ole võimalik liigutada. Sõltumata eelpool toodust ei ole alust viivise nõudmiseks, sest kostjale ei toimetatud nõuet kätte ning ta ei teadnud, et kindlustus soovib temalt raha saada. Seega ei tekkinud kostjal ka maksekohustust.
Hageja esindaja jäi istungil oma varasemate seisukohtade juurde, lisades, et nõue ei ole aegunud. Kostja esindaja jäi samuti varem esitatud seisukohtade juurde, paludes kohtul lugeda nõue aegunuks.
Kõigepealt kontrollib kohus, kas nõue on aegunud või mitte. Kohus hakkab asja sisuliselt arutama ja poolte väiteid ning tõendeid analüüsima üksnes juhul, kui hagi ei ole aegunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses (VÕS) aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Liiklusõnnetuse toimumise ajal, s.o 26. juuli 1998. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli nõude aegumistähtaeg 10 aastat. 1. juulil 2002. a kehtima hakanud TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna TsÜS aegumistähtaeg on lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS kohaselt, siis VÕSRS § 9 lg 2 alusel tuleb kohaldamisele 3 aasta pikkune aegumistähtaeg.
Käesoleval juhul ei esine ka hagi aegumise ega katkemise aluseid, mistõttu aegus hageja hagi VÕSRS § 9 lg 2 alusel alates 1. juulist 2005. Kuna hageja esitas hagi Tartu Maakohtusse 22. novembril 2007 ja kostja tugines aegumisele, siis TsÜS § 143 alusel võtab kohus seda arvesse. Eeltoodut arvestades, jätab kohus hageja nõude kostja vastu nõude aegumise tõttu rahuldamata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik Peet Teidearu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.