2-07-20285
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-20285
Tsiviilasi
xxx hagi xxx OÜ vastu puhkepäevadel töötamise eest töötasu, täiendava töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise, töölepingu lõppemise tuvastamise, tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõuetes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Eelistungi toimumise aeg Eelistungil osalenud isikud
-
hageja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) kostja: xxx OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx) kostja esindajad: juhatuse liige Marvet Suurkivi ja advokaat Martin Traat (e-post: xxx)
hageja xxx kostja esindajad Marvet Suurkivi ja Martin Traat
Harju Maakohtu menetluses on xxx hagi xxx OÜ vastu puhkepäevadel töötamise eest töötasu, täiendava töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise, töölepingu lõppemise tuvastamise, tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõuetes. Töövaidlusasjas on tehtud Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni poolt otsus 12.04.2007.a. 09.06.2008.a toimunud kohtu eelistungil esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lepivad kokku kohtumääruse vaidlustamise lühendatud tähtaja, milleks on 1 päev arvates määruse kättesaamisest. Kompromissi kohaselt kuulub kostjale tagastamisele riigilõiv summas 1500 krooni. Samal eelistungil tehtud protokollilise määrusega otsustas kohus kompromissi vastu võtta, selle kinnitada ja lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas menetlus. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus avalikult teatavaks 12.06.2008.a kell 15.00 ning toimetab nimetatud määruse menetlusosalistele kätte.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku
2-07-20285 huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtu poole pöördumisel tasunud 25.05.2007.a arvelduskontolt nr 221032175106 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „Riigilõiv 1500.- hagiavaldus 21. mai 2007“) riigilõivu 1500 krooni. Arvestades riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 1 sätestatuga, puudus kostjal kohustus kohtule esitatud avalduselt (taotluselt) riigilõivu tasuda (vt ka: Riigikohtu 01.02.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 (p 14)). Lähtudes RLS § 15 lg 1 p-st 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel. Kuna kostja oli avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, kuulub tasutud riigilõiv summas 1500 krooni kostjale tagastamisele. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda kostja arvelduskontole nr 221032175106 Hansapangas. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.