Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-06-17394
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.06.2008.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu hagi Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni vastu lepingu alusel tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 73 140 krooni ja viiviste nõudes summas 2 549 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu hageja esindaja: G Hummel Kostja: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
kostja esindaja: J Tepp 03.04.2008.a. istungisekretär Kadri Lember hageja esindaja G Hummel kostja esindaja J Tepp
Hagi rahuldada. Välja mõista Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonilt Eesti Vabariigi kasuks välja lepingu alusel tekitatud kahju summas 73 140 krooni ja viivised summas 2549 krooni.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu ja mittetulundusühing Eesti Tuuleenergia Assatsioon sõlmisid 01.10.2002.a. võlaõigusliku lepingu nr EE0002.01.01.0004 projekti „Estonia environmental impact assessment documentation composition for wind turbine generators and wind-parks“ elluviimiseks (leping nr EE0002.01.01.004). Lepingu artikli 1 (2) kohaselt kohustus kostja eelpool nimetatud projekti ellu viima vastavalt lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. Vastavalt lepingu artiklile 3(2) kohustus Eesti Vabariik tasuma maksimaalselt 50 000 EUR., millest on tasutud kostjale 45 000 EUR. Hageja poolt tasumisele kuuluv summa on seatud sõltuvusse kogu projekti eeldatavast maksumusest, mille abikõlbulikud kulud kohustus Eesti Vabariik tasuma 80 % ulatuses. Vastavalt Lepingu Lisa 2 artiklile 15 (1) on viimase makse sooritamine sõltuvuses lõpparuande esitamisest ning selle heakskiitmisest Rahandusministeeriumi poolt. Lõpparuande kohustus kostja esitama kolme kuu jooksul pärast projekti lõppemise tähtaega. Projekti lõppemise tähtajaks on vastavalt lepingu artiklile 2 kaheksateist kuud pärast lepingu jõustumist. Rahandusministeeriumil puudus alus viimase makse sooritamiseks, kuna lõpparuandest selgus, et reaalselt tehtud abikõlblikud kulutused olid vastavalt esitatud dokumentatsioonile oodatust väiksemad. Kostja rikkus lepingu finantsalaseid reegleid tehes kulutusi, mis ei olnud seotud lepinguga ning kuuluvad seetõttu tagastamisele Eesti Vabariigile. Kostja on tunnistanud , et on teinud mitteabikõlbulikke kulutusi summas 4674,47 EUR. Euroopa Komisjon esitas Rahandusministeeriumile tagasimakse nõude 12.07.2005.a.. Programmi E0002 tagasimaks summas 73 140 krooni tehti Euroopa Komisjonile 22.08.2005.a. Kostja on nõuet täielikult tunnistanud ning veenis hagejat kahe aasta vältel, et makseraskustest tulenevalt ei ole tal kahjuks võimalik summat hagejale tagastada. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 73 140 krooni põhivõlga ja 2549 krooni viivist.
Kostja ei tunnista hagi põhjusel, et Rahandusministeeriumil puudus alus projekti lõppemisel viimast lõppmakset jätta sooritamata. Kostja tunnistab mitteabikõlbulikke kulusid summas 4674,47 EUR. Kostja plaanis tasaarveldada mitteabikõlbulikud kulud viimase lõppmaksega.
01.10.2002 sõlmiti võlaõiguslik leping EV Rahandusministeeriumi kaudu Eesti Vabariigi ja mittetulundusühingu Eesti Tuuleenergia Assiotsiatsiooni vahel projekti „Estonia environmental impact assessment documentation composition for wind turbine generators and wind-parks“ elluviimiseks. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon kohustus projekti ellu viima vastavalt lepingu tingimustele. Eesti Vabariik kohustus tasuma 50 000 EUR kolmes etapis, millest 45 000 EUR on kantud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile. Lepingus on sätestatud asjaolud, mida loetakse projekti abikõlblikeks kuludeks. Need on kulutused, mis on reaalselt tehtud selle projekti raames ning dokumenteeritud kasusaaja raamatupidamises. Samuti peavad need olema tõestatud dokumentide originaalidega. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et lõpparuande esitamisel ei esitanud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon kõiki vajalikke kuludokumente ja esitas kuludokumente, mis ei olnud seotud antud projektiga. Vastavalt lepingu artiklile 18(2) on Rahandusministeeriumil õigus nõuda raha osalist või täies ulatuses tagasimaksmist juhul kui teine pool rikub finantsalaseid reegleid.
VÕS § 100 käsitleb kohustuse rikkumisena kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lõike 1 punktile 3 võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ning vastavalt sama lõike punktile 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg1 järgi võib viivist nõuda alates selle sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni kui lepinguga ei ole kokkulepitud teisiti. Vastavalt lepingu Lisa 2 artiklile 18 (3) on pooled kokku leppindu viivise arvutamise alused. Kuna maksed sooritati Eurodes, siis kohaldatakse kooskõlas lepinguga viivise arvutamisel Euroopa Keskpanga intressimäära, millele lisandub vastavalt lepingule veel 1,5 %. Vastavalt lepingu Lisa 2 artiklile 18 (3) on hagejal õigus nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumise päevast kuni kohustuse täitmiseni. Kostja on hagejale esitanud kuludokumente, mis ei olnud seotud projektiga, kuludokumente, mis tulenesid kooskõlastamata muudatustest kokku summas 73 140 krooni. Kostja on hagejale ja kohtule kinnitanud, et aktsepteerib mittekõlbulikke kulutusi summas 73140 krooni, kuid soovib teha tasaarvestust lõppmaksega. Kuivõrd kohtumenetluses on kostja hagi hageja vastu viimase makse väljamaksmise nõudes, siis kohus käesolevas hagis projekti lõppemisel viimase lõppmakse sooritamata jätmisele õiguslikku hinnangut ei anna. Mittekõlbulike kulutuste hüvitis summas 73 140 krooni ja viivised summas 2 549 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.