2-07-42399
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2008. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-42399
Tsiviilasi
Korteriühistu X 57 hagi S.J. ja OÜ T. vastu 72 659 krooni väljamõistmiseks Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja KÜ X 57 hageja esindaja juhatuse liige I.P. hageja nõustaja A.R. kostja S.J. kostja OÜ T. seaduslik esindaja juhatuse liige S.J. kolmas isik T.T. viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, 51014 Tartu).
Kohtuistungi toimumise aeg
28. mai 2008. a
Protokollija
kohtuistungisekretär Astrid Sägi
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ T. 29.01.2007. a „Lisa kokkuleppe nr 1 töövõtulepingu nr 2609606 muutmiseks“ selle kohta, et OÜ T. teostab hagejale uute välisuste ukseplokkide paigaldus-viimistluse koos vanade uksekomplektide demontaažiga ja fonolukkude ning igasse korterisse telefonide paigalduse kogumaksumusega 155 353 krooni. Tööde algustähtajaks määrati 29.01.2007. a ning lõpptähtajaks hiljemalt 29.04.2007. a. Hageja kandis tööde teostamiseks OÜ-le T. üle 129 000 krooni. Töid teostati aga 56 341 krooni ulatuses. OÜ T. võlgnevus hagejale on 72 659 krooni. Hageja ja OÜ T. vahel 28.05.2007. a sõlmitud kokkuleppest nähtub, et seoses töövõtulepingu ülesütlemisega kohustub OÜ T. tagastama hagejale võlgnetava summa ühe kuu jooksul kokkuleppe sõlmimisest ning et OÜ T. juhatuse liige S.J. käendab isiklikult võlgnetava summa 72 659 krooni tasumist. Kuivõrd hagi aluseks on 28.05.2007. a sõlmitud kokkuleppest tulenev nõue S.J. ja OÜ T. vastu ning T.T. ei olnud mainitud kokkuleppe osaline, tuleb võlgnetav summa välja mõista kostjatelt. Hageja leiab, et olukord, kus juriidilise isiku osa müüja on eelnevalt vähendanud müüdava osa väärtust sellega, et on jätnud raamatupidamises kajastamata osa majandustehinguid, on käsitletav iseseisva teona ja kostjatel on võimalus tekitatud kahju hüvitamist nõuda olenemata käesoleva protsessi tulemusest. Kolmanda isiku kaasamise taotlusega on kostjad hagi sisuliselt õigeks võtnud. Hageja palub kostjatelt 72 659 krooni väljamõistmist hageja kasuks. KOSTJATE VASTUS (tl 45, 58) Kostjad tunnistavad hagi osaliselt, leides, et hagejale tekkinud kahjusumma arvestamisel tuleb lähtuda tööde lõpetamiseks vajalikust rahasummast, mitte lepingu hinnast. Tööde lõpetamiseks tuleb OÜ-le N tasuda 99 264 krooni, millest arvestatakse maha kostja poolt tasutud 55 000 krooni, hageja poolt kostjale tasumata viimane osamakse 26 000 krooni ning kostja poolt kantud kulud summas 6 341 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele summas 11 923 krooni. Kostja märgib, et hageja nõude aluseks on ka pooltevahelised töövõtulepingud, mitte üksnes töövõtulepingu lõpetamise kokkulepe. Vastuse kohaselt oli T.T. OÜ T. omanik ja juhatuse liige 05.09.2006. a, mil hageja teostas OÜ-le T. ettemaksu summas 54 000 krooni. Pooltevahelise töövõtulepingu alusel saadud 54 000 krooni on T.T. valduses ega ole kunagi jõudnud kostjateni. T.T. kaasamine kolmanda isikuna ei vabasta kostjaid nende kohustusest, kuid võimaldab kohtumenetluse optimeerimise huvides lahendada omavahel seotud õigusvaidlused. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT (tl 72-73) 25.03.2008. a esitas T.T. kohtule seisukoha tema protsessi kaasamise kohta kolmanda isikuna, milles leidis, et ei näe põhjust osalemiseks protsessis, sest tema ei olnud 28.05.2007. a KÜ X 57 ja S.J. poolt sõlmitud kokkuleppe osaline. KOHTUISTUNG (tl 95-96)
Kostjad tunnustasid kohtuistungil hageja nõuet, seega on kostjad hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lõige 1). Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lõige 1). Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et
käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lõige 1). Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lõige 3). TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 3 alusel kannavad kostjad antud asjas menetluskulud solidaarselt.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.